2010–2019
Puhlaik ke Luhlahlfongi ke Jisus
Ohktohpa 2016


Puhlaik ke Luhlahlfongi luhn Jisus

Kuht tiac kuh in lwelah fahkwack luhlahlfongi lasr ke Pahpah ac Wen in eklac ma fohs ac okahrkahr ke mwe tikuclkucl uh.

Moul ma pahtpaht pa mwe sang yohk se emet sin God ac ituckyang nuh selos suc “liyacacng masap luhn God ac kampare nuh ke sahflah.”1 Ke ohiyac se sahyac an, moul ma pahtpaht yurin Pahpah tuhmasr Inkuhsrao lahfuhkihnyuck nuh selos suc sepuhlaik ke luhlahlfongi ke Jisus uh.2 Oasr kuhtuh mwe tikuclkucl nuh ke puhlaik lasr uh ma kuh in kosre kuhtlac liki finsrak luhn moul ma pahtpaht.3 Mwe tikuclkucl uh kuh in mwe fohs; lwelah ngan usot sie srihkasrak ah.

Ke yac puhs somlah ah pahpah tuhmuhk ah tuh oraclah sie lohm srihsrihk ke ipin imac se suc el mahtuhlah we. Lwacyacn mahmah se sahyac an arlac wo. Pacl se sinkac ah ituckyang nuh ke lohm srihsrihk sac, nga oraclah muhtwacta se. Nga lut lah winto in intwe sac pa soko suhkan sahrom ma oan na fototo liki lohm ah. Nuh sihk, sie mwe okahrkahr na luhlahp nuh ke acn in intwe sac.

Petsac
Suhkan sahrom lihkihnihm ke winto in intwe sac

Nga fahk, “Pahpah, efuh kom lwelah elos fihliyac pol soko uh kosraclah acn in intwe se lom ke winto se?”

Pahpah tuhmuhk, sie mukul orekma wo ac okak, fahk ke puhla yohk, “Quentin, suhkan sahrom soko ingoh pa sie ma kahto emet nuh sihk ke imac se inge!” Na el oraclah sie akuhkuhin lal: “Ke nga liye pol soko uh, nga nuhnkuh lah, tiac oacna ke nga kapkapwack inge ah, nga tiac enenuh in utuck kof ke mwe nenyuck infacl ah nuh lohm ah mwe orek mongo, oul pouk, kuh yihyih. Nga tiac enenuh in ahkosack kacntuhl kuh lahm oil ke fong uh in rit. Nga ke liye pol soko an ke na infulwen winto in intwe sacn.”

Sie na liye luhn pahpah tuhmuhk ke pol soko ah liki liye luhk uh. Nuh sel pol soko ah ahkkahlwemye sie moul ahkwoyeyuck, tuhsruhk nuh sihk sie mwe tikuclkucl na yohk nuh ke sie acn intwe na kahto. Pahpah tuhmuhk el seko sahrom, lahm, ac nwacsnwacs uh likina acn in intwe kahto uh. Nga sana akihlacnwack lah ke pol soko ah sie mwe tikuclkucl nuh sihk, oasr orekma wo, akucl na yohk kalmeyac kac nuh sin pahpah tuhmuhk ah.

Mwe tikuclkucl se pa “sie mwe kosraclah nuh ke luhlahlfongi kuh etuh” kuh “sie kohsrkohsr nuh ke kapkapwack uh.”4 In tikuclkucl ke nguhn pa “in puhtatyang nuh ke ma koluk kuh in kuhflah.”5 Sie mwe tikuclkucl uh kuh in pa ma nuhkwewa ma kosrekuhtlac in tiac eis finsrak suwohswohs uh.

Kuht tiac kuh in fuhlweack fahkwack luhlahlfongi lasr ke Pahpah ac Wen in eklac fohs ac okahrkahr ke srihpen mwe tikuclkucl uh. Kuht tiac kuh in puhtatyang nuh ke sruhf sacn. Fahkwack luhlahlfongi lasr Kaclos uh enenuh in oan na nwacsnwacs ac fihsracsr oacna mwe loang fihsracsrsracsr luhn pahpah tuhmuhk ke pol soko ke imac se el mahtuhlah we ah.

Meac kuhtuh sin mwe tikuclkucl ma ahkfohsye ac okahrkahrye fahkwack luhlahlfongi nwacsnwacs ac fihsracsr lasr ke Pahpah ac Wen ac tulokihn kuht liki in puhlaik ke fahkwack luhlahlfongi sacn?

Sie Mwe Tikuclkucl uh Pa Lahlmwetmwet luhn Mwet uh

Kuht sulaclah in eis etwacack ke kain ma nuhkwewa ac luhlahlfongi tuh “wolacna luhn God pa lahlmwetmwet.”6 Tuhsruhk kuht oacyacpac etuh lah pwacpa suhlallacl ma pahiyacn mwet lokoalok uh pa in kohllah insiyacn mwet uh liki God ac oruh elos in tikuclkucl ke el orekmakihn lahlmwetmwet luhn mwet yohk likina Mwet Lahngo ac luti Lal.

Mwet Sap Paul el tuh sie mwet loh fokoko luhn Jisus Kraist ke srihpen sie puhla ke eklac luhn moul na usrnguck se ke Mwet Lahngo.7Ohiyac pihsrlac lal Paul ahkoellah in tahfuh nuh sin mwet ah ke facsin pucspucs. El luhngse “fihsracsriyacn suwohswohs” luhn Mwet Thessalonica ac “oacna sie luhn nuhnak” luhn Mwet Philippi.8 Muhtwacwacackiyac ah el konwacack muh upac in tahfuh nuh sin mwet lahlmwetmwet ac yohk etuh la fin acn Greece. Fin acn Athens ke Mar’s Hill, el tuh srihke sie luti tuhsruhk sruhngwacyuck. Nuh sin Mwet Corinth, el sulaclah in luti in fihsracsr “mwe luti ke srihpsrihpyak luhn Kraist.”9 In orekmakihn kahs lal Mwet Sap Paul sifacna:

“Ac mwe luti ac fahkak luk ah tuh tiana fahlac ke kas oa ku kas lalmwetmwet lun mwet, a ke kas ma arulana akkalemye ku lun Ngun lun God:

“Ouinge, lulalfongi lowos tia oakwuki ke lalmwetmet lun mwet, a ke kuh lun God.”10

Kuhtuh sramsram wowo ke ma suhmuhslah ke Mwet Lahngo ac ke fuhfahsryucsr Lal uh sruhmuhnyuck ke Sie Corinth. Sapta se—15 —eis lohacng luhn facluh nohfohn ke Messiah luhn George Frideric Handel uh tuh onkihnyuck.11Nacnwack mwe luti na loal ke Mwet Lahngo. Ke ip ahktolu ke Messiah, sana som tukun “Hallelujah Chorus,” inkaiyacn ma suhmuhslah orekmakihnyuck ah ma ke Sie Corinth 15. Ke ekahsr na fuhs inge, Paul el ahkuhtweyac arulacna wo kuhtuh sin ma Mwet Lahngo El oraclah ah:

“Tusruktu suwosiya pa Christ el akmoulyeyukyak liki misac, … elos su motul in misa fah oayapa akmoulyeyukyak.

“… Tuh oana ke misa tuku ke sie mwet, in lumah sacna moulyak liki misa.

“Tuh oana ke mwet nukwewa misa ke sripen kupasr lalos nuh sel Adam, in lumah sacna mwet e nukwewa fah akmoulyeyukyak ke sripen kupasr lalos nu sin Christ. …

“Misa, pia kutangla lom an? Misa, pia mwe anwuk lom an? …

“A kulo nu sin God, su ase kutangla nu sesr ke Leum lasr Jesus Christ.”12

Kuht etuh lah Forlah liki Ma Pwacye uh sikyak ke ip ma ke lahlmwetmwet luhn mwet uh fuhlwactwack liki mwe luti fal luhn Kraist. In ahollah pweng na fihsracsr luhn Mwet Lahngo, puhs ma pwacye kahlwem ac suwohs ikihlyucklac kuh tuhlac. Pwacye, Mwet Kristin uh orekmakihn kuhtuh ohiyac luhn Mwet Greece uh in oruh Mwet Kristin uh in pwengpwengi ke ohiyac elos liye yohrohlos uh. Mwet sihmihs ke ma mahtuh Will Durant el suhmuhslah: “Mwet Kristin uh tiacna kuhnahoslah ohiyac luhn mwet Pegan uh, elos orekmakihn. Facsin luhn mwet Greece, misac, tuhsruhk el eis moul sasuc ke ip ma srack orekmakihnyuck uh.”13 Ke sramsram mahtuh, ac ke lwen lasr sifacna uh, kuhtuh mwet uh sruhnga wosasuc luhn Jisus Kraist mweyen, ke liye laltahl uh, tiacna fal ma akihlenyuck kac uh.

Ke muhtwacwacyacn Fohlohkyak sac, mwet puhs finne fahk muh elos ukwe luti luhn Mwet Lahngo. Puhs muhtuhn facl nuhnkuh kaclos sifacna muh elos mwet Kristin. Tuhsruhk finne pacl sacn oasr pahluh orek ke pacl upac ke lwen lasr uh.

Heber C. Kimball pa sie Mwet Sap Singucul Luo ke muhtwacweyacn fihl se inge ac Mwet Kahsruh Se Met lal Prestuhn Brigham Young. El sensenkackihn: “Pacl se ac tuhkuh ma kuht fah fohsack ke fahlfahl mihs ke pacl se inge nuhke sie luhpah ma ac fah upac in fahk lah suc mwet wo ac suc mwet lokoalok lain mwet luhn God uh. Pa ngwacn pacl se ma ac sriyuckwelihk mwet wo liki mwet muhnahs, mweyen ac oasr pacl eklac na yohk se, ac puhs ac puhtatlac.” El ahksahfye lah oasr “SIKENG se ac tuhkuh.”14

Ke lwen lasr uh, pihrihkyuck luhn Mwet Kristin ke muhtuhnfahl pucspucs, weacng acn Macrke, srihkeni kalmeyac uh. Fin wacngihn luhlahlfongi ke alu, ac wacngihn puhla in eis mwacta nuh sin God. In fal nuh kac, upac in akiyac ohiyac wo ma ac luhngkihnyuck sin mwet uh. Lahlmwetmwet ma oasr uh kwacna lain sie sin sie.

Koluk ohiyac, ma se inge oacyacpac sikyak nuh sin kuhtuh mempucr ke Alu uh ma som liki ma elos etuh pwacye na eklac ke ma elos nuhnkuh muh pwengpweng ke pacl sacn—puhs ma arlac kahlwem lah tiac pwacye.

Wi na kahs in pahluh lal Heber C. Kimball, Elder Neal A. Maxwell elos fahk ke 1982 ah: “Yohk ekyek ac sikyak ke srihpen ohiyac ke alu ma sie mwet tiac auliyak kac. Kuhtuh mwet fah fuhlweack likina in srukyacna nuh ke sahfahiyac. Kuhtuh fah kiacpweyucklac sin mwet tuhlac uh. Oacpacna, kuhtuh ac foloyak, mweyen ac oasr mwe tikuclkucl fal nuh ke kais sie fihl.15

Sie Pac Mwe Tikuclkucl Pa Sruhnga in Nuhnkuh Ma Koluk lah Meac Se Na Pwacye

Sie sin atac na pihsrlac ac elyah ke lwen lasr uh pa puhs mwet tuhkweni ke oruh koluk tuhsruhk sruhnga in nuhnkuh muh koluk. Wacngihn puhla koluk lalos kuh kena in ahkkahlwemye oruh lalos muh tiacna wo. Finne kuhtuh suc fahkwack sie luhlahlfongi ke Pahpah ac Wen uh luhlahlfongi lah sie Pahpah Inkuhsrao luhngsetwen El enenuh in eslah mwacta ke oruh ma tiac fahsr fal nuh ke masap Lal.

Ma se inge kahlwem muh pa Corianton el luhlahlfongi kac, wen nahtuhl Alma fuhsr ke Puk luhn Mormon. El esaclwacng nuh ke orekma tiac wo ac tuh kaiyuck sel Alma. Kuht ahkinsewowoyeyuck tuh mwet pahluh Alma, suc sifacna puhlakihn “misac na lohsr [ac] kahlwem wolacna,”16 el suhmuhslah ahkuhtweyac el use uh. Ke sapta 39 ke Alma, kuht riti lah el kai fuhkah wen se inge ke oruh luhn auliyak ac na ahkuhtweyac lah Kraist El tuhkuh eslah ma koluk uh fuhkah. El oruh ma enenweyuck ke auliyak kahlwem sel Corianton mweyen “wacngihn ma fohkfohk kuh in usrui tohkohsrahi luhn God.”17

Alma 42 nacnwack kuhtuh mwe luti yohk ke Iwaclah ke nohfohn ma suhmuhslah uh. Alma el kahsrel Corianton kahlwem kac lah tiac “ma sesuwohs se tuh mwet koluk enenuh in suhpweyucklac nuh ke sie ohiyac ahsor.”18 Tuhsruhk el fahk lah muhtwacwacack kacl Adam, sie God pahkotwen use sie “acn nuh ke auliyak” mweyen fin wacngihn auliyak, “plwacn wolacna luhn molwelah luhkuhn foslac.”19 Alma el oacyacpac akiyac lah plwacn luhn God pa sie “plwacn wolacna luhn engan.”20

Luti lal Alma luti arulacna wo: “Tuh liye, suwohs uh oruh ma nuhkwewa ma el sapkihn, ac pahkotwen uh oacyacpac eis ma nuhkwewa ma tuhkuh kac; ac ohinge, wacngihn mwet sahyaclos suc auliyak na pwacye ac moliyucklac”21 Kahlwem ke ma na pwacye kac uh, mwe insewowo wolacna ke auliyak ac ahkostwen nuh ke luti luhn Mwet Lahngo uh yohk srihpac na pwacye. Tiac ma koluk se in kahlwem, oacna Alma nuh sel Corianton, ke ma tuhkuh ke sulaclah koluk ac tiac auliyak uh. Kwacna fwack, “Ac tiac paht kuh tohkoh mwet nuhkwewa enenuh in eis mwactan sulaclah lalos.”22

Ma wowo ac mwe insewowo celestial ke Iwaclah luhn Mwet Lahngo pa ke auliyak, oruh koluk uh iyucklac. Tukun auliyak lal Corianton, Alma el ahksahfye, “Lwelah ma inge in tiac sifil ahkfohsye kom, ac lwelah tuh ma koluk lom muhkwena in ahkfohsye kom, tuh mwe ahkfohs ingacn fah iskowi nuh ten nuh ke auliyak.”23

Ngwetlah ahluhkwelah Akucl Pa sie Mwe Tikuclkucl

Mwet pahluh Jacob el furok nuh sin mwet Jew met ah muh “sie mwet lihkkeke” [suc] koase kahs kahlwem, “uniyac mwet pahluh, ac suk ke ma elos tiac kuh in kahlwem kac. Ohinge, ke srihpen lohsr lalos, lohsr tuhkuh ke ngwetlah ahluhkwelah akucl, elos enenuh in puhtatlac.”24

Ke puhs srihkasrak ke ngwetlah ahluhkwelah akucl uh,25 sie ma na yohk srihpac ke lwen lasr uh pa ohiyacn ahluhkwelah. Ohiyacn ahluhkwelah luhn wosasuc uh pa pacl mwet se kihluckuhnwack oacna sie mwe luti ke wosasuc uh ahluhkwelah mwe luti yohk srihpac sahyac ac luhlahlfongi ma ahluhkwelah kuh ma sie likina luti luhn mwet kol ke Alu uh. Sie srihkasrak an pa pacl mwet siyuck in oasr ma weacng, ayaol, kuh ahkuhtweyac srihsrihk nuhke sie ip ke Kahs in Lahlmwetmwet. Sie pac pa ahkolah yohk molo nuhke “sahflah luhn facluh.” Ke kwewa na srihkasrak luo inge, mwet sahyac an kwacfeyuck in eis lweng sahyac an. “Fin kuht furohklah sie masap luhn mahno kuh oacna sie mwe luti nuh ke sie atac yohklaclac luhn alu, kuht ngwetlah ahluhkwelah akucl sac.”26

Sramsramkihn mwe luti yohk srihpac, Leum El fahkwack lah el suc fahkwack yohk kuh srihk liki ma inge, el tiac ma Lal.27 Pacl kuht kihluckuhnwack oacna sie mwe luti ke sie inkacnek ma ahksrihkye sulaclah lasr nuh ke kuhtuh pac mwe luti yohk srihpac ma oacna uh kuh eis sie ma tiac oacna kuh ma ahluhkwelah luti luhn mwet kol ke Alu uh, kuht ngwetlah ahluhkwelah akucl sac.

In weacng, kuhtuh mempucr uh kihluckuhnwack srihpac uh, puhs ma wo, nuh ke sie luhpah fuhlwact liki mwe luti ke wosasuc uh. Elos ahollah alu lalos nuh ke srihpac in pa sulaclah se emet lalos ac kihluckihnyac insacnweacng lalos nuh sin Mwet Lahngo ac luti Lal nuh ke sie oruh srihsrihk. Fin kuht kihluckuhnwack kuhtwena ma in lucng liki alu lasr nuh sin Mwet Lahngo, fin oruh lasr uh akihlacnuhl in pa sie na mwet luti ac tiac Wen nuhtin God lucng me, na kuht ngwetlah ahluhkwelah akucl sac. Jisus Kraist pa akucl sac!

Section ahk 76 ke Doctrine ac Covenants oruh kahlwem lah in puhlaik ke luhlahlfongi ke Jisus28 pa sikeng fihsracsr, enenuh se inmahsrlon elos suc ma ac usrui mwe insewowo ke tohkohsrahi luhn celestial ac elos ke tohkohsrahi luhn terrestrial ma srihk an. In puhlaik, kuht enenuh in lohacng nuh ke kuh luhn Jisus Kraist ac kihsac in iwaclah Lal in kuhtanglah misac ac, ke auliyak lasr, in ahknwacsnwacsye kuhtlac liki ma koluk, ac in ukwe mwe luti luhn Kraist.29 Kuht oacyacpac enenuh kahlwem ac etwacack ke moul luhn Mwet Lahngo ac luti in kol kuht in fahsr ke olwelah lasr uh, weacng akwuck muhtahl luhn tempuhl. Kuht enenuh in fokoko ke Kraist, ipeis ke kahs Lal, ac kampare nuh ke sahflah.30

Ahksahfye

Fin kuht ac puhlaik ke fahkwack luhlahlfongi lasr ke Jisus, kuht enenuh in kahingkihn mwe kohsrkohsr ma tulokihn ac kosre kapwack luhn finne mukul ac muhtwacn wo uh. Kuht enenuh in sulwaclah in pacl nuhkwewa in oasr ke kuhlwacnsap Lal. Ke suk etwacack uh, kuht enenuh in kahingkihn luti luhn mwet ma ahksrihkye insacnweacng lasr nuh sin Mwet Lahngo uh. Kuht enenuh in kahlwem na pwacye ke ma koluk ac insese nuh ke Iwaclah luhn Mwet Lahngo ke auliyak uh. Kuht enenuh in tiac ngwet ahliki mahk sac ac lohacng nuh sin Jisus Kraist, Mwet Lahngo ac Molwelah lasr, ac ukwe mwe luti Lal.

Pahpah tuhmuhk el liye pol soko ah muh sie ohiyac in use kuh, kahlwem, ac kof yohk in mwe orek mongo ac owo. Pa sie mwe kahsruh in ahkwoye moul lal.

Sie mwet sihm el fahk lah mwe tikuclkucl uh kuh in oreklac nuh ke “mwe kahsruh nuh sin sie mwet fuhlwact ac nuh Inkuhsrao.”31

Nuh sesr, in puhlaik ke fahkwack luhlahlfongi lasr ke Jisus pa sie mwe kahsruh nuh ke lwelah in eis kuhlwacng ac tohkohsrahi luhn Mwet lahngo. Jisus Kraist pa e sefanna ye kuhsrao suc ma kuht kuh in moullac kac.32 Nga fahkwack mwe loh pwacye luhk ke kwewana wolacna Lal ac ip kunacl ke plwacn luhn Pahpah. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Doctrine and Covenants 14:7; liye pac John 17:3.

  2. Liye Doctrine and Covenants 76:79.

  3. Liye True to the Faith: A Gospel Reference (2004), 52–53.

  4. Merriam-Webster’s Collegiate Dictionary, 11th ed. (2003), “stumbling block.”

  5. Merriam-Webster’s Collegiate Dictionary, “stumble.”

  6. Liye Doctrine and Covenants 93:36.

  7. Liye Orekma 9:1–9; 26:13–18.

  8. Liye Frederic W. Farrar, The Life and Work of St. Paul (1898), 319.

  9. Liye Farrar, Life and Work of St. Paul, 319–20.

  10. Sie Corinth 2:4–5.

  11. Liye George Frideric Handel, Messiah, ed. T. Tertius Noble (1912).

  12. Sie Corinth 15:20–22, 55, 57.

  13. Will Durrant, The Story of Civilization, vol. 3, Caesar and Christ (1944), 595.

  14. Heber C. Kimball, ke Orson F. Whitney, Life of Heber C. Kimball (1945), 446.

  15. Neal A. Maxwell, “Be of Good Cheer,” Ensign, Nohfuhmpuh 1982, 66.

  16. Mosiah 27:29.

  17. Alma 40:26.

  18. Alma 42:1. Ke mwe luti luhn LDS, kahsruh oreklac nuh sin mwet nuh kwewa, weacng elos suc tiacna lohng ke Kraist ke moul se inge, tuhlihk suc misac met liki matwac luhn etuh ma wo ac ma koluk, ac elos suc wacngihn etuh la (liye Doctrine ac Covenants 29:46–50; 137:7–10).

  19. Alma 42:5.

  20. Alma 42:8.

  21. Alma 42:24. Akihlen lah pronoun sifacna luhn suwohswohs ma lal (mukul) ac pronoun sifacna luhn pahkotwen ma lal(muhtwacn).

  22. Robert Louis Stevenson, ke Carla Carlisle, “A Banquet of Consequences,” Country Life, Julahe 6, 2016, 48. Mrs. Carlisle el muh Robert Louis Stevenson pa fahk ah. Kuhtuh mwet uh muh mwet sahyac uh pa fahk ah.

  23. Alma 42:29.

  24. Jacob 4:14.

  25. Ke sie article nga suhmuhslah nuh ke magazine ke Alu uh ke 2003, nga ahkuhtweyac ohiyac ahkosr ma kuh in oruh mwet in kunlac ke ma luhn alu ac tikuclkucl ma Jacob el ahkuhtweyac: aholyacn luhlahlfongi luhn mwet in muh ma pwacye luhn wosasuc, ohiyacn ahluhkwelah wosasuc, atacn mwet hero se in ahollah oaru in lwen nuh kwewa, ac ahkfuhlwactye ma sap nuh lucng liki wosasuc (liye “Looking beyond the Mark,” Liahona, Mahs 2003, 21–24).

  26. Quentin L. Cook, “Looking beyond the Mark,” Liahona, Mahs 2003, 22.

  27. Liye Doctrine and Covenants 10:68.

  28. Liye Doctrine and Covenants 76:79.

  29. Liye 2 Nephi 31:17–21.

  30. Liye 2 Nephi 31:20–21.

  31. Henry Ward Beecher, ke Tryon Edwards, A Dictionary of Thoughts (1891), 586.

  32. Liye 2 Nephi 31:21; Mosiah 3:17.