2010–2019
Eimahki Kadehde en Sises
Oakotohpe 2016


Eimahki Kadehde en Sises

Kitail sohte konehng mweidehng takain dipekelekel kan en kahpwaliala atail kadehde en Sahmo oh Ieroso.

Mour soutuk iei sapwellimen Koht kisakis keieu kesemwpal oh e kin koheing irail akan me kin “kolokol Sapwellime kosonned akan oh dadaur lel imwi.”1 A mehmen me sohte pahn eimahki kadehde en Sises sohte pahn alehdi mour soutuk rehn Samatail Nanleng.”2 Mie soangen takain dipekelekel kei me pahn kaluwetehla atail eimah oh kahrehda atail sohte kak alehdi mour soutuk.3 Takain dipekelekel pwukat kakete apwal en wehwehki; mweidehngie I en kihda karasepe.

Sounpar kei samwalahro ahi pahpao wiahda kisin ihmw ehu nan sahpw me e tikidaieo. Iroir en nan sahpwo inenen kaselel. Ansou me dihd en ihmwo wiawihdao, I pwarala reh. Ngehi pwuriamweiki ahi kilang uhr en liol ehu me poadada ekiste keilahsang mwohn wenihmwtok en iroir en ihmwo. Ongie, e kedirapwa iroir kaselel en wasao.

Kilel
Densin padira pwoat likin wehimwtoko

Ngehi nda, “Ipa, dahme kahrehda ke mweidehngki irail en padokada uhr en liole mwohn ahmw wenihmwtoke?”

Ahi pahpao, ohl pwersek oh meleilei men, ahpw sapengkinie, “Quentin, uhr en liolo wia mehkot keieu kaselel ongie nan sahpwet.” Ih eri kawehwehiengie. “Ansou me I kin kilang uhro, I kin ese me, ansou wet weksang ansou me I tikitiko, I sohte anahne delingekihdo pihl en kuk, widen pei kan, de duhdu. I sohte anahne isikada kandel kan de lamp kan nihpwong pwe I en wadawad. I men kilang uhr en liolo mwohn mesen wenihmwtoke.”

Ahi pahpa ahneki madamadau me weksang ahio me pid duwen uhro. Ong ih uhro wehwehki mour keirda, ah ongie e rasohng takai en dipwekelekel ong iroir en wasa kaselel. Ahi pahpao kesempwaliki liol, marain, oh mwakelekel sang kilikilang wasa kaselel. I mwadangete medewehda me ni uhro eh wia takain dipekelekel ongie, ahpw ong ahi pahpao e wia mehkot kesempwal.

Takai en dipekelekel rasohng kasongosong en dahme kitail kamehlele de wehwehki de kahpwal ong atail keirda.”4 Pwupwidi en palingehn iei wiahda dihp de me suwed.”5 Soahng koaros me kin kedirepwehla atail nannantihong wiahda me mwahu kak wia takai en dipekelekel kei.

Kitail sohte kongehng mweidehng atail kadehde en Sahmo oh Sapwellimeo en ohkihla takai en dipekelekel kan. Kitail sohte konehng mweidehng soahngen lidipo en keseikitaildi. Atail kadehde me pid duwen Ira anahne en mwakelekel oh mengei duwehte ahn ahi pahpao kadehdehki uhr en liolo nan sahpw me e tikidaieo.

Ia ekei takai en dipekelekel me kak kahpwalihala atail kadehde mwakelekel oh mengei en Sahmo oh Sapwellimeo oh kauhdihsang kitail en eimahki atail kadehde?

Ehu Takain Dipekelekel Iei Padahk en Aramas en Sampah

Kitail kin kesempwaliki eripitki soahng koaros oh kamehlele me loalokong iei lingan en Koht.”6 Ahpw kitail pil ese me soun kasongosongo kin perenki kahluwaikitail sang Koht oh keseikitaildi sang ni eh kin kakehlakahla padahk en aramas sang Soundoro oh Sapwellime padahk kan.

Wahnparon Paul wia soun kadehdehpen loaloapwoat men en Sises Krais pwehki irair kapwuriamwei me Soundoro wiahiong.7 Ahn Paul mour kaunopadahng ah doadoahk me e pahn wia ong soangoasoangen aramas kei. E kesempwaliki mehlel en mehn Deselonka ko oh limpoak en mehn Pilipai ko.8 E tepte apwaliki eh pahn kaweid mehn Krihs me loalekengki loalekeng en sampah. Nan Athens pohn Uluhl en Mars, e song kaweid irail ni wiepen loalekeng en aramas ahpw e sohte pweida. Ong mehn Korint kan, e medewehda en padahkihong irail padahk en kalohpwualahn Krais ni wiepe mengei.”9 Paul mahsanih:

“Oh ahi sakarada oh ahi padahk sohte mi ni mwomwen ahn aramas me kadek lokaia de nin loalekeng en sampah, ahpw ni kadehde mwahu en Ngehno oh manaman:

“Pwe amwail pwoson en dehr kin poahsoankihda loalekeng en aramas, ahpw en poahsoankihda manaman en Koht.”10

Ekei iren pwuhk sarawi kesempwal me pid Soundoro oh Sapwellime misin ntingdi nan 1 Korint. Nan irelaud—15—me ndandla nan sampah sang nan koul me George Frideric Handle wiahda me kahdankiMessiah.11 E audaudki padahk en Soundoro. Nan ire kesiluh en Messiah, mwurinte “Hallelujah Chorus,” pali laud en iren pwuhk sarawi me doadoahk kohsang1 Korint 15. me ntingdi loale. Nan ekei ire ko, Paul kawehwehda dahme Soundoro wiadahr:

“[Eri met] Krais ketin iasadasangehr me melahr akan; … e ketin wialahr tepin kilel en irail kan me melahr, duwen ar pahn pil iasada.

“… Pwe duwen mehla eh tepisang aramas emente, ih duwen iasada sang mehla eh tepido sang aramas tehmen.

“Pwe duwen aramas koaros ar kin mehkihla ar miniminiong Adam, ih duwen koaros pahn iasadahng mour pwehki ar miniminiong Krais. …

“Kowe, Mehla, a ia omw manaman en powehdi? Ia omw tehtehn meninkau? …

“Eri, kaping kan en doke Koht, me ketikihong kitail atail roson en powehdi sang atail Kaun Sises Krais.”12

Kitail ese me Pwupwila wiawi pwehki ehu kahrepe iei padahk en aramas mihla mwohn padahk mehlel en Krais. Sapwellimen Soundoro padahk mengeio kawelialihda, tohto padahk inen oh kesempwal wekidekla oh salongala. Ni mehlel, Palien Souleng alehda ekei tiahk en mehn Krihs kan pwe irail en kak pahrekiong tiahk en aramas en ansouo. Soupoad Will Durant ntingihdi: Souleng sohte kawehla padahk en aramas rotorot; irail alehda. Madamadau en mehn Krihs, mehlahro, pwurehng mourda.”13 Mahso, oh pil nan atail ansouet, ekei aramas soikala rongamwahu en Sises Krais pwehki, nan arail madamadau, e sohte audaudki loalekeng en sampah.

Ni tepin Kopwurupwurdohu, tohto aramas kalohki me irail kin idawehn padahk en Soundoro. Wehi tohto koasoaia me irail wia wehin Souleng kei. Ahpw pil miete kokohp en ansou apwal ong atail mwehi.

Heber C. Kimball wia emen tepin Wahnparon Ehkriemen nan kopwurupwurdohn rongamwahuo wet oh Sounsawas Keieu ong Presiden Brigham Young. E keperkinkitail: Ansouo samwasamwodohr me kitail pahn pwonopwonki kasawihda ihs me wia souleng oh ihs me wia imwintihti en aramas en Koht. Ih ansouo me kitail pahn kilang katohrohrpeseng en me mwahu oh suwed, pwe e pahn mie ansoun kosouseli, oh me tohto pahn pwupwidi. E kaimwsangkihla me mie DES ehu kohkohdo.”14

Nan atail mwehi, doadoahk en Souleng nan wehi tohto, iangahki United States, inenen tikitiklahr. Ma sohte palien lamalam kan, e sohte pahn mie pepehm en anahnepen Koht. Eri, e kin apwal koasoanehdi tiahk me koaros pahn kak momourki me pid duwen momour. Padahk kan me aramas kin kesempwaliki kin sohte dokpene pak tohto.

Kahpwalpe, met pil kin wiawi rehn ekei tohn Mwomwohdiso me salongasang soahng kan me re ese me pwung oh iangala tiahk me kaperen kan—me ni sansal wia tiahk sohte mwahu.

Me duwehte dahme ahn Heber C. Kimball kokohpo, Elder Neal A. Maxwell koasoia nan 1982: Sihp laud pahn wiawi pwehki tohto sohte koluhkihla wiewia suwed kan. Ekei pahn pweiek pwehki arail sohte kak dadaur lel imwi. Ekei pahn pitida pahn me likamw kan. Duwehte, ekei pahn mwakarada, pwehki e pahn mie takain dipekelekel mwohrail nan dih koaros!”15

Ehu Takain Dipekelekel Iei Sohte men Kilang Dihp ni Mehlel

Ehu kahpwal en mwehi wet iei tohto aramas kin wiahda me suwed ahpw sohte men kamehlele me dihp ieu. Irail sohte kin men koluhkihla de inangih kasalehda me arail mwekido me sapwung. Ekei me koasoia me irail kamehlele Sahmo oh Iehroso pilada sapwung ni arail kamehlele me emen Sahm Nanleng sohte pahn ketin kaloke irail kan me kin kawehla Sapwellime kosonned akan.

Met iei dahme Corianton kamehleleo, e wia nein Alma me Tikitiko pwutak nan Pwuhk en Mormon. E wiahda dihp ehu oh alehdi kaweid sang Alma. Kitail pai pwehki soukohp Alma, me pein kehnehr irair en wasa rotorot oh pil marain kaselel,”16 e ntingihdi kaweid me e padahkihong nah pwutako. NanIrelaud 39 en Alma, kitail kin wadek duwen ah kaweideki nah pwutako wiepen koluhla oh kawehwehda duwen Krais eh pahn ketido pwehn ketikihsang dihp. E padahkihong Corianton duwen anahnepen koluhla pwehki sohte mehkot samin kak pidelong nan wein Koht.”17

Alma 42 audaudki ekei padahk kesempwal nan pwuhk sarawi koaros me pid duwen Tomwo. Alma sewese Corianton en ese me e sohte sapwung ma aramas me dihp lokolongki arail wiahda me suwed.”18 Ahpw e ntingihdi me sangete Adam, Koht me kupwurkalahngan ketkihongehr kitail ansou en koluhla pwehki ma sohte koluhla, pilahn en kemour lapo pahn sohte katepe.”19 Alma pil kaweidiki me Sapwellimen Koht pilahno iei pilahn en peren.”20

Ahn Alma padahk kan wia kaskuhl mawahu: Pwe kilang, pwung udahn pahn ale dahme ah, oh mahk pil pahn ale dahme ah; eri, ihte irail me pahn kemourla iei irail me koluhla mehlel.”21 Wehwehkihla mehlel duwen kapai en kohluhla oh peikiong sapwellimen Soundoro padahk kan udahn kesempwal. E sohte sapahrek ma e wehwe, duwehte dahme Alma kawehwehiong Conrianto, duwen lokolok me pilada dihp kan oh sohte koluhla pahn alehdi. Pak tohto kitail kin rong, “Ansou keren de mwurin ansou kis koaros pahn pakadeikihda arail wiewia kan.”22

Kapai kaselel me sapwelimen Soundoro Tomwo ketikihdo iei me koluhkihla dihparail akan pahn kamwakelsang. Mwurin ahn Corianton koluhla, Alma imwikihla, “Dehr mweidehng soahng pwukat en kedirepweiuk, oh kedirapwahkinuhkte dipem kan, me ke anahne koluhkihla.”23

Kilikilengla palio Kilelo Iei ehu [karasaras en] Takain Dipekelekel

Soukohp Jacob karasahiong mehn Suhs en mahs oko arail wia aramas keptakai kei me sapwungki padahk mengei kan, kemehla soukop akan, oh rapahki mehkot me irail sohte kak wehwehki. Eri, pwehki arail masukun, sang ni arail kilikilang daulih kilelo, irail udahn pahn pwopwidi.”24

Tohto karasaras en aramas me kin kilikilang daulih kilel [kesempwalo],25 ahpw ehu me kesempwal nan atail mwehi iei soangen aramas me pwahtietki mehkot sohte katepe. Soangen aramas wet nan rongamwahuo irail kin akipwungki me ekei padahk en rongamwaho me kesempwal sang ekei me duwehte oh uhkihda dahme sapahrekieng padahk en kaun kan en Mwomwohdisoh. Ehu karasepe iei ansou me emen song kapidolong kawekalahn padahk en Mahsen en Eripit. A ehu iei doadoahngki mehkot pweilaud nan arail kaukaunop ong imwilahn sampah. Nan karasaras riau wet, irail kak pein alehda kawehweh me ongete pein irail. Ma kitail pahn wekidala kosonned en rosonmwahu de padahkteikan, met rasohng atail kilekilang daulih kilelo kesempwalo.”26

Ni en Kauno ketiketihtihki padahk kesempwal akan, e mahsanih, “Mehmen me pahn kaptahieng de kihsang, e sohte wia sapwellime.”27 Ansou me kitail kin kihda ekei padahk ni wiepe me kin katikala atail kesempwaliki padahk me kesempwal duwehte de uhki dahme sapahrekiong kaweid en kaun kan en Mwomwohdiso, e rasohng atail kilekilang daulih kilel [kesempwalo].

Pil kapatahieng, ekei tohn mwomwohdiso kin kesempwaliki padahk teikan, me tohto mwahu, ahpw re kesempwalkihsang poahson en padahk en rongamwaho. Irail kin wiahki arail inou keieu kesemwpwal iei loaloapwoat ong padahk pwukat mahs oh kihdi arail inou ong Soundoro oh Sapwellime padahk kan en keriau. Ma kitail pahn kihda ekei mehkot mwohn atail loaloapwoat ong Sapwellimen Koht sarawio, met rasohng atail kilikilang daulih kilelo. Sises Krais iei ih me kilelo!

Irelaud 76 en Doctrine and Covenant kasalehda ni sansal duwen eimahki kadehde en Sises”28 iei des me mengei oh keieu kesempwal ong nanpwungen irail me pahn sohsohki kapai kan en wehin celestial oh irail me pahn alehdi wehin terrestrial me pahnangio. Pwe kitail en kak eimah kitail anahne katengeikitaildi ong manaman en Sises Krais oh Sapwellime tomwpen dihpo pwe kitail en powehdi mehla oh, ni atail koluhla, kamwakeleikitail sang dihp oh kitail anahne idawehn padahk en Krais.29 Kitail pil anahne marain oh eripit sapwellimen Soundoro mour oh padahk kan pwe en kaweid kitail nan ahl en inouo, iangahki tiahk sarawi kan en nan tehnpas sarawio. Kitail anahne tengedieng Krais, momourki Sapwellime mahsen, oh dadaur lel imwi.30

Keimwsekla

Ma kitail men eimah nan atail kadehde duwen Sises, kitail anahne soikala takai en dipekelekel kan me kin lidipih de kaweikitaildi nan atail kekeirda en wiahla ohl oh lih wahun. Kitail anahne koasoanehdi kitail en papah Ih ansou koaros. Nan atail pahn rapahki eripit, kitail en soikala padahk en aramas en sampah me kin katikala atail loaloapwoat ong Soundoro. Kitail anahne wehwehki mehlel duwen dihp oh alehda Tomw en Soundoro nan koluhla. Kitail anahne dehr kilikilang daulih kilelo oh katengeikitaildi ong Sises Krais, atail Soundor oh Sounkomour, oh idawehn Sapwellime padahk.

Ahi pahpao kilang uhro nin duwen eh wia sawas en liol, marain, oh pihl laud ong kuk oh kamwakel. E rasohng takain sokosok ehu mehn kamwahuiala ah mour.

Emen soun nting koasoia me takain dipekelekel kak wiahla takain sokosok ong ehu mour mwahu.”31

Ong kitail, emahki atail kadehdeh en Sises iei ehu takain sokosok ong warohngala Sapwellimen Soundoro mahk oh wehin celestial. Sises Krais iei ihte mwar pahn lahng me kitail kak kamourkihla.32 I ahi kadehde mehlel en Sapwellime sarawi oh Sapwellime pwukoah sarawio nan Sapwellimen Sahmo pilahno. Ni lengileng kapai en Sises Krais, ahmen.

Ireh kan

  1. Doctrine and Covenants 14:7; pil tehk Sohn 17:3.

  2. Doctrine and Covenants 76:79.

  3. Tehk True to the Faith: A Gospel Reference (2004), 52–53.

  4. Merriam-Webster’s Collegiate Dictionary, 11th ed. (2003), “stumbling block.”

  5. Merriam-Webster’s Collegiate Dictionary, “stumble.”

  6. Doctrine and Covenants 93:36.

  7. Tehk Wiewia kans 9:1–9; 26:13–18.

  8. Tehk Frederic W. Farrar, The Life and Work of St. Paul (1898), 319.

  9. TehkFarrar, Life and Work of St. Paul 319–20.

  10. 1 Korint 2:4–5.

  11. ehk George Frideric Handel, Messiah, ed. T. Tertius Noble (1912).

  12. 1 Korint 15:20–22, 55, 57.

  13. Will Durant, The Story of Civilization, vol. 3, Caesar and Christ (1944), 595.

  14. Heber C. Kimball, in Orson F. Whitney, Life of Heber C. Kimball (1945), 446.

  15. Neal A. Maxwell, “Be of Good Cheer,” Ensign, Nohpempe 1982, 68.

  16. Mosiah 27:29.

  17. Alma 40:26.

  18. Alma 42:1. Nan padahk en Souleng en imwin rahn-akan, sawas wiawihda ong aramas koaros ingahki irail ko me sohte rong duwen Krais nan mour wet, seri kan me mehla mwohn arail lel sounpar en ese me pwung sang me suwed, oh irail akan me sohte ahniki marain (tehk Doctrine and Covenant 29:46–50; 137:7–10).

  19. Alma 42:5.

  20. Alma 42:8.

  21. Alma 42:24. Note that the personal pronoun for justice is his (male) and the personal pronoun for mercy is her (female).

  22. Robert Louis Stevenson, nan Carla Carlisle, “A Banquet of Consequences,” Country Life, Sulai 6, 2016, 48. Mrs. Carlisle credits Robert Louis Stevenson for the quote. Some give credit to others.

  23. Alma 42:29.

  24. Jacob 4:14.

  25. Nan ehu padahk me I ntingihda ong makasihn en Mwomwohdisou nan 2003, I kasalehda soahng pahieu me kak kahrehda maskunkihla oh dipekelekel me Jacob kawehwehdao: weliankihda padahk en aramas en sampah ong mehlel kan en rongamwaho, padahk sohte katepe kan, wia doadoahk me mwommwahu mwohn aramas oh sohla doadoak en Kauno, oh kihda koasoandi kan mwohn padahk mehlel kan. (see “Looking beyond the Mark,” Liahona, Mar. 2003, 21–24).

  26. Quentin L. Cook, “Looking beyond the Mark,” Liahona, Mahs 2003, 22.

  27. Doctrine and Covenants 10:68.

  28. Doctrine and Covenants 76:79.

  29. Tehk 2 Nephi 31:17–21.

  30. Tehk 2 Nephi 31:20–21.

  31. Henry Ward Beecher, in Tryon Edwards, A Dictionary of Thoughts (1891), 586.

  32. Tehk 2 Nephi 31:21; Mosiah 3:17.