Jumala perekonna kokkukogumine

Kallid vennad ja õed! Ma rõõmustan võimaluse üle olla sellel üldkonverentsi istungil koos teiega. Tervitan teid kogu südamest.

Üldkonverents on alati olnud viimse aja pühade kogunemisaeg. Juba ammu ei mahu me kõik ühte kohta kokku kogunema, kuid Issand on andnud viisi, kuidas üldkonverentsi õnnistused jõuavad teieni olenemata sellest, kus te olete. Kuigi on muljetavaldav näha pühasid siin suures konverentsikeskuses kogunemas, on meil, kes me siin kõnepuldis seisame, alati vaimusilma ees miljonid inimesed, kes on meiega kogu maailmas ühinenud, et konverentsi vaadata ja kuulata. Paljud teist on kogunenud koos peredega, mõned koos sõprade või teiste Kiriku liikmetega.

Kus te ka ei oleks ja olenemata sellest, kuidas minu hääl teieni jõuab, palun teadke, et kuigi te ei ole füüsiliselt koos meiega, siis me tunneme, et olete meiega vaimus. Loodame, et tunnete kõik, et olete meiega üks – et tunnete vaimset väge, mis ilmneb iga kord, kui usklikud Jeesuse Kristuse nimel kokku kogunevad.

Olen tundnud õhutust kõneleda teile täna ühest teistsugusest kogunemisest. See kogunemine ei toimu üksnes iga kuue kuu tagant nagu üldkonverents. See on pidevalt aset leidnud Kiriku taastamise ajast alates ja viimastel aastatel veelgi hoogu juurde saanud. Ma viitan Jumala perekonna kokkukogumisele.

Parem viis selle kogunemise kirjeldamiseks on alustada ajast enne meie sündi, enne toda aega, mida Piiblis kutsutakse alguseks (vt 1Ms 1:1). Tema vaimulastena elasime me tol ajal koos Taevase Isaga. Nii on see olnud kõigi inimestega, kes on maa peal kunagi elanud.

Vaadake, sõnades „vend” ja „õde” ei ole meie jaoks lihtsalt sõbralik tervitus või kiindumusavaldus. Neis väljendub igavene tõde: Jumal on sõna otseses mõttes kogu inimkonna Isa. Igaüks meist on osa Tema igavesest perekonnast. Kuna Ta armastab meid täiusliku Isa armastusega, soovib Ta, et me areneksime, edeneksime ja saaksime Tema-sarnaseks. Ta lõi plaani, mille kohaselt me tuleme maa peale, elame peredena ja saame kogemusi, mis valmistavad meid ette Tema juurde tagasi pöörduma ja elama nii, nagu elab Tema.

Selle plaani keskmeks oli lubadus, et Jeesus Kristus ohverdab ennast, et meid patust ja surmast päästa. Meie ülesandeks selles plaanis on evangeeliumi seadustele ja talitustele kuuletudes Päästja ohverdus vastu võtta. Teie ja mina nõustusime selle plaaniga. Me tundsime selle üle lausa rõõmu, kuigi see tähendas, et me lahkusime Isa juurest ja unustasime kõik, mida olime koos Temaga surelikkusele eelnevas elus kogenud.

Kuid meid ei saadetud siia täielikus pimeduses. Igaühele meist anti osa Jumala valgusest, mida kutsutakse Kristuse valguseks, et aidata meil hea ja halva ning õige ja vale vahel vahet teha. See on põhjus, miks isegi inimesed, kel on väga vähe või ei ole üldse teadmisi Isa plaani kohta, võivad südames ikkagi tunda, et teatud teod on õiglased ja vooruslikud, teised aga mitte.

Meie taju õige ja vale kohta tundub eriti erk, kui kasvatame oma lapsi. Loomupäraselt soovib peaaegu iga vanem õpetada oma lastele kõlbelisi vooruseid. See on osa Taevase Isa plaani imest. Ta soovib, et Tema lapsed tuleksid maa peale, järgides taevas eksisteerivat igavest peremudelit. Pere on põhiline organisatsiooniline üksus igavikes ja nii soovib Ta, et neil oleks sama põhiüksus ka maa peal. Kuigi maised perekonnad pole kaugeltki täiuslikud, pakuvad nad Jumala lastele parimat võimalust olla maailma tervitatud ainsa armastusega maa peal, mis on ligilähedane sellele, mida tundsime taevas – vanemliku armastusega. Pered on samuti parim viis, kuidas säilitada ja anda edasi kõlbelisi vooruseid ja õigeid põhimõtteid, mis juhivad meid kõige tõenäolisemalt tagasi Jumala juurde.

Üksnes väga väike hulk Jumala lapsi omandab selles elus täieliku arusaamise Jumala plaanist koos preesterluse talituste ja lepingutega, mis panevad Päästja lepitava väe meie elus tõesti toimima. Isegi need, kellel on parimad vanemad, võivad elada ustavalt valguse järgi, mis neil on, kuid mitte kunagi kuulda Jeesusest Kristusest ja Tema lepitusest ega olla kutsutud saama ristitud Tema nimel. Kogu maailma eksisteerimise aja jooksul on see nii olnud meie loendamatute miljonite vendade ja õdedega.

Mõni võib pidada seda ebaõiglaseks. Seda võidakse võtta isegi kui tõendit, et pole mingit plaani, pole mingeid konkreetseid päästmiseks vajalikke nõudeid – tundes, et õiglane, armastav Jumal ei teeks plaani, mida saavad kasutada vaid nii vähesed Tema lapsed. Teised võivad teha järelduse, et Jumal pidi olema ette kindel, kelle Ta oma lastest päästab, ja Ta lasi evangeeliumil nende elu osaks saada, samal ajal kui need, kes kunagi evangeeliumist ei kuulnud, polnud lihtsalt „väljavalitute” hulgas.

Kuid meie teiega teame tänu prohvet Joseph Smithi abil taastatud tõdedele, et Jumala plaanis on palju enam armastust ja õiglust. Meie Taevane Isa ihkab kokku koguda kogu oma pere ja õnnistada kõiki. Kuna Ta teab, et mitte kõik neist ei otsusta saada kokku kogutud, annab Tema plaan igale Tema lapsele võimaluse Tema kutse vastu võtta või tagasi lükata. Ja perekonnad on selle plaani südames.

Sajandeid tagasi ütles prohvet Malakia, et tuleb päev, mil Jumal saadab Eelija, et „pööra[ta] vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole” (Ml 3:23–24).

See prohvetlik kuulutus oli nii tähtis, et Päästja tsiteeris seda pärast ülestõusmist Ameerika mandrit külastades (vt 3Ne 25:5–6). Ja kui ingel Moroni külastas prohvet Joseph Smithi, siis ka tema tsiteeris ettekuulutust Eelijast ning isade ja laste südametest (vt JSA 1:36–39).

Täna on 1. aprill. Kahe päeva pärast, 3. aprillil tähistatakse 181. aasta möödumist päevast, kui Malakia prohvetlik kuulutus täitus. Tol päeval tuli Eelija ja andis Joseph Smithile preesterluse väe perekonnad kogu igavikuks kokku pitseerida (vt ÕL 110:13–16).

Alates sellest päevast kuni tänaseni on pereajalugu üha enam uuritud. Tundub, et inimesed on järjest suurema kiirusega süvenemas oma sugupuusse rohkem kui pelgalt uudishimu nõuaks. Genealoogia raamatukogud, ühingud ja tehnoloogia on kõikjal maailmas esile kerkinud, et seda huvi toetada. Interneti abil avardunud suhtlemisvõimalused on lasknud peredel koos töötada, et uurida pereajalugu palju kiiremini ja põhjalikumalt, kui kunagi varem on olnud võimalik.

Miks on see kõik nii läinud? Parema termini puudumisel nimetame seda „Eelija vaimuks”. Me võiksime seda samuti kutsuda prohvetliku kuulutuse täitumiseks. Ma tunnistan, et Eelija tõepoolest tuli. Laste – teie ja minu – südamed on pöördunud oma isade, oma esivanemate poole. Kiindumus, mida te esivanemate vastu tunnete, on osa selle ettekuulutuse täitumisest. See on sügavalt seotud arusaamisega sellest, kes te olete. Kuid see on seotud enamaga kui üksnes päritud DNA.

Näiteks, kui te järgite õhutusi uurida oma pereajalugu, võite avastada, et kaugemad sugulased on teile välimuselt sarnased, neil on samuti huvi raamatute vastu või lauluanne. See võib olla väga huvitav või isegi arusaamist avardav. Kui teie töö aga üksnes sellega piirdubki, siis mõistate, et midagi on puudu. Seda sellepärast, et Jumala perekonna kokkukogumine ja ühendamine nõuab rohkemat kui vaid sooje tundeid. See nõuab pühasid lepinguid, mis on tehtud ühenduses preesterluse talitustega.

Paljud teie esivanematest pole neid talitusi saanud. Kuid teie saite need Jumala juhatusel. Ja Jumal teadis, et te tunnete oma esivanemate vastu suurt armastust ja teil on vajalik tehnoloogia, et nad üles leida. Ta teadis samuti, et teie elate ajal, mil võimalus minna pühadesse templitesse, kus neid talitusi saab teha, on parem kui kunagi varem. Ja Ta teadis, et Ta võib teid usaldada, et te teete selle töö oma esivanemate heaks ära.

Loomulikult on meil kõigil palju vältimatuid ja tähtsaid kohustusi, mis meie tähelepanu ja aega nõuavad. Me kõik puutume kokku asjadega, mille tegemist Issand ootab, kuid me arvame, et pole selleks suutelised. Õnneks valmistab Issand igaühele meist viisi, kuidas leida kindlust ja rahuldust kõigis oma tegemistes, samuti pereajalootöös. Me saame jõudu, et teha, mida Ta meilt palub, kui usume, et Päästja ei anna ühtki käsku „ilma, et ta valmistaks [meile] tee, et [me] võiksi[me] täide saata seda, mida ta [meil] käsib” (1Ne 3:7).

Ma tean seda omaenda kogemusest. Aastaid tagasi üliõpilasena kohtasin meest, kes töötas ühes maailma suurimatest arvutifirmadest. See oli arvutiajastu alguspäevil ja juhtus nii, et see firma oli saatnud ta Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikule arvuteid müüma.

Niipalju kui ma tean, ei olnud see müügimees usklik. Siiski ütles ta imestunult ja üllatunult: „Nad teevad selles Kirikus sellist asja nagu sugupuu-uurimine, otsides surnud inimeste nimesid, püüdes leida oma esivanemaid. Inimesed, enamasti naised, jooksid kartoteegikappide vahel, vaadates läbi väikeseid infokaarte.” Kui ma õigesti mäletan, ütles ta, et naised kandsid tenniseid, et kiiremini joosta. Mees jätkas: „Kui ma nägin selle suurust, mida nad püüavad teha, taipasin, et olen leidnud põhjuse, miks arvutid leiutati.”

Tal oli osaliselt õigus. Arvutitel oli pereajalootöö tulevikus tähtis roll – lihtsalt mitte veel neil arvutitel, mida tema müüs. Üks Kiriku inspireeritud juht otsustas tema arvuteid mitte osta. Kirik kavatses oodata tehnoloogiat, mida tol ajal ei suudetud ettegi kujutada. Kuid ma olen aastate jooksul teada saanud, et isegi parim tehnoloogia ei suuda kunagi asendada ilmutust taevast, nagu anti sellele Kiriku juhile. See on vaimne töö ja Issand juhib seda oma Püha Vaimuga.

Vaid paar nädalat tagasi uurisin ma oma pereajalugu, konsultant kõrval ja teine abistaja telefoni otsas. Minu ees oleval arvutiekraanil oli probleem, mida ma ei olnud oma sureliku väega võimeline lahendama. Nägin tehnoloogia ime kaudu mulle saadetud kahe inimese nime, kes võisid oodata templitalitust. Probleemiks oli, et nimed olid erinevad, kuid oli alust uskuda, et tegu on ühe ja sama isikuga. Minu ülesandeks oli kindlaks teha, mis on tõde.

Palusin, et minu konsultandid mulle ütleksid. Nemad ütlesid: „Ei, te peate ise valima.” Ja nad olid täiesti kindlad, et ma saan tõele jälile. Arvuti oli kogu oma väe ja info juures jätnud mulle õnnistuse vaadata neid ekraanil olevaid nimesid, anda hinnang olemasolevale infole, teha lisauuringuid, vaikselt palvetada ja avastada, mis on tõene. Kui ma palvetasin, teadsin kindlalt, mida teha – just nagu teistes olukordades, kui olen vajanud olukorra lahendamiseks taeva abi.

Me ei tea, milliseid imesid inspireerib Jumal inimesi looma, et olla abiks Tema töös Tema perekonna kokkukogumisel. Kuid milliseid imelisi leiutisi ka ei tuleks, nõuab nende kasutamine Vaimu, mis töötab inimestega, nagu teie ja mina. See ei peaks meid üllatama. Lõppude lõpuks on tegemist Jumala armastatud poegade ja tütardega. Ta saadab vajalikku inspiratsiooni, et anda neile võimalus Tema juurde naasta.

Viimastel aastatel on Kiriku noored reageerinud Eelija vaimule inspireerival viisil. Paljudel neist on nüüd piiratud kasutusõigusega templisoovitus ja nad kasutavad seda sageli. Templi ristimisruumides on rohkem rahvast kui kunagi varem. Mõned templid on võtnud kasutusele isegi ajakava, et võtta vastu üha suurenev hulk noori inimesi, kes templisse tulevad.

Varem oli harv tore erand, et noored tõid templisse oma esivanemate nimesid. Nüüd on see tavapärane, väga sageli on just noored need, kes on oma esivanemad välja otsinud.

Lisaks on paljud noored avastanud, et kui nad on panustanud oma aega pereajaloo- ja templitööle, on see suurendanud nende tunnistust päästmisplaanist. See on suurendanud nende elus Vaimu mõju ja vähendanud vastase mõju. See on aidanud neil tunda end lähedasena oma pere ja Issanda Jeesuse Kristusega. Nad on avastanud, et see töö ei päästa mitte üksnes surnuid, see päästab meid kõiki (vt ÕL 128:18).

Noored on saanud imelise nägemuse. Nüüd peavad nende vanemad neile järele jõudma. Vaimumaailmas on nüüdseks palju inimesi, kes on tänu noorte tehtud tööle ristimise vastu võtnud ja ootavad teisi talitusi, mida üksnes täiskasvanud saavad teha selle maailma templites. Taevase Isa perekonna kokkukogumine ei ole mitte üksnes noorte töö ja seda ei tehta üksnes vanavanemate eest. Seda tehakse kõikide eest. Me kõik oleme kokku kogujad.

See on meie põlvkonna töö, mida apostel Paulus nimetas „aegade täiuse korraldamiseks”, et Jumal saaks „Kristuses [võtta kokku] kõik, mis on taevas ja mis on maa peal” (Ef 1:10). See on saanud võimalikuks tänu Jumala armastatud Poja, Jeesuse Kristuse lepitustööle. Tänu Temale on meie pereliikmed, „kes enne [olid] kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad teinud üheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina” (Ef 2:13–14). Te olete seda tundnud, nii nagu minagi, kui olete kogenud, kuidas esivanemate pilti vaadates suureneb nende vastu armastus. Te olete seda tundnud templis, kui nimi kaardil tundub olevat midagi enamat kui vaid nimi ja te ei saa sinna midagi parata, et tunnete, et see inimene tunneb teie lähedust ja tunneb teie armastust.

Ma tunnistan, et Jumal, Isa tahab oma lapsi tagasi koju, peredena ja hiilguses. Päästja elab. Tema juhib ja õnnistab seda tööd ning Ta vaatab meie üle ja juhib meid. Ta tänab teid teie ustava teenimise eest Isa perekonna kokkukogumisel ja ma luban teile inspireeritud abi, mida te otsite ja vajate. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.