2010–2019
Luhlahlfongi ke Leum ac Tiac Funglac
Eprel 2017


Luhlahlfongi ke Leum ac Tiac Funglac

Kuht kuh in sang moul lasr nuh sin Mwet Lahngo ke in etwacllah, ac El fah kol inkacnek lasr uh.

Ke nga forfor nuh fin acn Asia, sie tahmtahel sacohk sunyuc. El sruokyucwi ac siyuck, “Kuh kom etuh na pwacye lah wosasuc se inge pwacye?” Tahmtahel sacohk, nga etuh lah pwacye. Nga luhlahlfongi ke Leum.

Ke Soakas 3:5–6, kuht riti kahs in kahsruh inge:

“Lulalfongi Leum God ke insiom kewa. Nimet lulalfongi etu lom sifacna.

“Esam Leum God in ma nukewa kom oru, ac El ac fah akkalemye inkanek suwohs nu sum.”

Ma suhmuhslah se inge tuhkuh ke luo kaiyuck, sie sensenkihn, ac sie olwelah wolacna. Kaiyuck lukwac: “Lulalfongi Leum God ke insiom kewa” ac “esam Leum God in ma nukewa kom oru.” Sensenkackihn: “Nimet lulalfongi etu lom sifacna.” Ac olwelah wolacna sac: “El ac fah akkalemye inkanek suwohs nuh sum.”

Lwelah kuht in sramsramkihn met mwe sensenkihn sac. Petsac in liye uh use nuh sesr in motko. Mwe sensenkihn uh tuhkuh ke kahs “tiacna funglac”—“tiacna funglac nuh ke etu lom sifacna.” Lweng nuh English ke kahs lean kalmac in funglac kuh mukwikwi nuh siskac. Ke kuht funglac in mahno nuh siskac kuh siepacna, kuht tiacna suwohselihk, kuht tena suwohs, ac kuht ac ikori. Ke kuht funglac ke ma luhn nguhn nuh ke etuh lasr sifacna, kuht funglac liki Mwet Lahngo lasr. Kuht fin funglac, kuht tiacna oasr infulwac; kuht tiacna suwohs; ke kuht tiacna lohacng wo nuh sin Kraist.

Tahmtahel, esam, ke moul se met lasr ah kuht wi ahkkweye Mwet Lahngo. Kuht Luhlahlfongwel. Kuht ahkkahlwemye ahkkweye, kahsruh, ac engan lasr ke plwacn wolacna luhn engan oreklac sin Pahpah tuhmasr Lucng. Kuht tiac funglac. Kuht lain ke orekmakihn fahkwack lasr ac “eskuhtyang sifacna nuh ke u luhn God, ac u ingacn itto.”1Mweun se inmahsrlon ma wo ac koluk inge tuhkuh nuh facluh. Sifilpac na oasr kunohkohn muhtahl lasr in tu oacna sie mwe lohoh ac sang luhlahlfongi lasr nuh sin Leum.

Kais sie sesr enenuh in siyuck: Ngwac liyeyucyang in suwohs na fuhkah ac tiac funglac nuh ke etuh luhk sifacna? Ngwac akihlen fuhkah ac ukwe pweng luhn Mwet Lahngo ke puhsra fin facluh uh fokoko na pwacye uh? Ngwac ahkkapye luhlahlfongi ke Mwet Lahngo fuhkah?

Lwelah nga in fahkna tolu inkacnek in ahkyohkye etwacack lasr ac luhlahlfongi ke Mwet Lahngo. Kom fah sokwack lah ip yohk inge tiac sasuc, tuhsruhk fokoko. Ma ingacn onkihnyuck ke Primary nuh kwewa, kalweniyuck ke lesin luhn Muhtwacn Fuhsr uh, ac tohpohklah kihsen siyuck puhkantwen luhn Rilif Sosaiti uh. Ip yohk inge—suwohs na—tiacna funglac.

Ma se met, kuht kuh in muhtwacwacack in etuh Leum ac Luhlahlfongwel ke kuht “mongo ke kahs luhn Kraist; tuh liye, kahs luhn Kraist fah fahk nuh suwos ma nuhkwewa ma kowos enenuh in oruh.”2

Mahlwem ekahsr somlah ah, kuht oruh lutlut ke ma suhmuhslah luhn sucu. Grandson yac luo se nuhtihk el muhta finyepuhk ke nga rit ah. Nga luhngkihn na pwacye, engankihn muhtwacta luhn sucu luhn tuhlihk mukul se nuhtin ah.

Ke sahflah lutlutkihnyacn ma suhmuhslah nahtuhsr an, nga kaliyac puk nuhtihk ah. Grandson se nuhtihk ah etuh lah ac apkuhran na pacl in mutul. El sa ngwetwack ke ahtron muhta folfol lal uh ac fahk ma pwacye ma pahtpaht uh: “Sulpac riti ma suhmuhslah uh, Ninac Mahtuh.”

Petsac
Grandson se nahtuhl Tahmtahel Cordon ah

Tuhlihk mukul se nuhtihk, sie pahpah ninac wo ac suwohs, fahk nuh sihk, “Ninac, nimet muhnahslah sel. El srihke elan tiac som mutullac.”

Tuhsruhk ke grandson se nuhtihk ah siyuck kuhtuh pac ma suhmuhslah uh, kuht riti pac ma suhmuhslah uh! Ma suhmuhslah puhkantwen uh ikucslah nuhnak lasr uh, nwacklah nguhnasr, ahkyohkye luhlahlfongi lasr ke Leum, ac kahsrwe kuht sang moul lasr nuh Sel. “Esam insacnweacng in suk ma inge, tuh ohinge kowos in wokihn.”3

Ahkluo, kuht uh in etwaclah Leum ac luhlahlfongi in El ke pruhe. Mwe insewowo na wowo se in kuh in pruhe nuh sin God lasr! “Pruhe nuh sin Pahpah ke kuhiyen insiowos nohfohn.”4

Oasr mwe esamyac na wowo se luhk ke sie pruhe ma nga sacohkkihn. Ke sie monglac ke summer luhk liki college, nga eis sie orekma fin acn Texas. Nga enenuh in kahsruhsr mael foko liki Idaho nuh Texas ke stosah mah soko ukuhk, stosah nga luhngse soko ma nga pahngon Vern. Vern el nwacnwaclah ne lucng, ac nga ahkolah nuh ke adventure sasuc se.

Ke ngwac tifoklac ah, nga sang nuh sin ninac sacohk kiyuck ah sie asruhi ac el fahk, “Lwelah kuht in pruhe met liki kom som.”

Kuht sikuck muhtuhnte ac ninac kiyuck ah muhtwacwacack pruhe. El siyuck sin Pahpah Lucng ke in sef luhk. El pruhe ke stosah tiacna air-con soko ukuhk ah, siyuck tuh car soko ah in orekma wo ke nga enenuh uh. El siyuck ke lihpufacn uh in wiyuc ke summer na fohn sac. El pruhe ac pruhe ac pruhe.

Mihs ma tuhkuh ke pruhe sac use nuh sihk puhlaik in luhlahlfongi Leum ac tiac luhlahlfongi etuh luhk sifacna. Leum El kohllah inkacnek luhk ke sulwaclah puhkantwen nga oraclah ke summer sac.

Kuht fin oraclah sie ohiyac in suk Pahpah Lucng ke pruhe, kuht fah etwacllah mwet Lahngo. Kuht fah luhlahlfongi in El. Kena lasr fah eklac oacna ma Lal uh. Kuht fah kuh in karihngihn kuhtyang sifacna ac nuh sin mwet sahyac mwe insewowo ma Pahpah Lucng El ahkolah in use kuht fin kena tuh siyuck ke luhlahlfongi.5

Ahktolu, kuht ac etwaclah Leum ac luhlahlfongi in El ke kuht kuhlwacnsapuh mwet sahyac uh. Nga akacsruhi sramsram soko ten inge ke lwelah sel Amy Wright, suc kahlwemwack ke ip yohk ke kuhlwacnsap finne infulwacn mas ahksahngweng ac sensen uh. Amy el suhmuhslah:

“Ke Ohktohpa 29, 2015, nga sokwack lah nga cancer. Cancer se luhk ah oasr ke percent 17 in moul. In kwelac liki uh tiacna wo. Nga etuh lah nga fah orekma in kuhtanglah ma upac emet ke moul luhk uh. Nga ahkwot in sang ma nuh kwewa luhk tiac nuh sihk sifacna tuh, yohk emet, nuh sin sucu luhk uh. Ke Tisacmpuh, nga muhtwacwacack chemo. Nga etuh kuhtuh ke side effect ke ono lain cancer an, tuh nga tiacna etuh lah kuh nuh sin sie mwet in mas ac srwackna moul.

“Sie pacl ah, nga tuh fahk muh chemotherapy uh sie mwe ahkkoluk nuh sin mwet uh. Nga fahk nuh sin mukul tuhmuhk ah lah nga sahflah. Nga tari! Ngwac tiac sifil fohlohk nuh lohm ono ah. Ke kahs lahlmwetmwet lal, sweetheart se luhk ah mongfihsracsr in lohng ac na topuk, ‘Kacl, kuht enenuh in sokwack sie mwet ah in kuhlwacnsapuh.’”

Meac? Kuh el muhlkuhnlah lah muhtwacn kiyacl uh cancer ac koflah in sulpac oruh sie maswack kuh eis sie pac pacl ke ngal na pwacye uh?

Amy el fahk ahkuhtweyac: “Symptoms luhk uh upaclah ne oruh ngan eis lwen wowo ‘WONA’ se kuh luo ke mahlwem se [ma] nga kuh in mukwikwi oacna sie mwet moul, momong. Kain lwen ingacn pa sucu lasr uh ac srihke in suk ohiyac in kuhlwacnsap uh.”

Ke sie kain lwen ingacn, sucu lal Amy ah kihte kuhfa mihs in chemo srihsrihk nuh sin mwet mas sahyac an, sesseslah ke kuhfa in ahkpwacr ac in kahsruh symptoms an. Ke Amy el koflah mutul uh, el nuhnkweack in ahkpwacrye lwen luhn sie mwet. Kuhtuh ohiyac an yohk, tuh inkaiyac an note ac text message fototo ke ahkkweye ac luhngse. Ke fong ingacn ke ngal lal uh upac in mutul uh, el ac oan ke mwe oan kiyacl ah ke iPad se ac suk ke akwuck lun tempuhl ma enenuh in oreklac luhn mwet misac somlah lal an. Ke usrnguck ngal lal an srihkweni, ac el kuh in muhtwacnglah.

“Kuhlwacnsap,” Amy el fahkwack, “molwelah moul luhk. Ma nga sokwack na pwacye kuh luhk in srwack fahsr nuh met pa engan nga sokwack in srihke in eslah kweok luhn mwet rauniyuclac uh. Nga ahkwot nuh ke project in kuhlwacnsap lasr ke engan ac rahrah yohk. Ne mihsenge oacna in sie ma falseni usrnguck. Kom kuh in nuhnkuh lah sie mwet el mwacngsrasr, pwacsinlac, ac in motko lah moul lal suwohs in nuhnkuh lah ‘ma nuh kwewa enenuh in ma kacl.’ Tuhsruhktuh, nga ke nuhnkuh keik sifacna, ohiyac luhk, kweok ac ngal luhk, facluh eklac arlac lohsr ac suhpwacr. Ke lohacng luhk forlah nuh sin mwet sahyac uh, oasri kahlwem, finsrak, kuh, puhlaik, ac engan. Nga etuh lah ma inge kuh in sikyak ke srihpen kuh in kahsruh, onwelah, ac kuh ke Iwaclah luhn Jisus Kraist.”

Amy el muhtwacwacack in luhlahlfongi Leum ke el muhtwacwacack in etwacllah ah. Fuhnuh el funglac kuhtuh nuh ke luhlahlfongi lal sifacna, el kuh in lain ke nuhnak se tuh elan kuhlwacnsap. Kuhlwacnsap oruh kuh tuh elan kuhtanglah ngal ac kweok lal ac in moulkihn ma suhmuhslah uh: “Ke kowos kuhlwacnsapuh mwet wiyowos kowos kuhlwacnsapuh God lowos.”6

Jisus Kraist El kuhtanglah facluh. Ac ke Srihpacl, ke srihpen Iwaclah ma pahtpaht Lal, kuht nuh kwewa oasr srihpac wo se la in luhlahlfongi, etuh lah ma nuh kwewa fah wona.

Tahmtahel, kais sie sesr kuh in luhlahlfongi Leum ac tiac funglac. Kuht kuh in sang moul lasr nuh sin Mwet Lahngo ke in etwacllah, ac El fah kol inkacnek lasr uh.

Kuht oasr facluh in ahkkahlwemye pacna luhlahlfongi in El ma lwelah kuht in ahkkweye Jisus Kraist ke El fahkwack, lah Pahpah Lucng El suhpwaclma.7

Petsac
Kraist ac Oreklac sac

Tamuhlwel sacohk wiyuck, Prestuhn Thomas S. Monson el fahkwack luhlahlfongi lah “olwelah uliyuckme lasr uh yohk na upac. Tuhsruhk ohiyac kuht oasr kac uh oacna in ahksahngweng, ac finne ke ma upac uh sikyak ke moul lasr uh, etuh lasr ke wosasuc ac luhngse lasr nuh sin Pahpah tuhmasr Lucng ac ke Mwet Lahngo fah ahkkweye ac kahsrwe kuht … fin kuht fahsr suwohswohs. … Ac fah wacngihn ma ke facl se inge ma kuh in kuhtangkuhtlac.”8

Nga sang pac mwe fahkwack luhk ke mwet pahluh sacohk lasr. Kuht fin luhlahlfongi ke Pahpah tuhmasr Lucng ac ke Mwet Lahngo lasr ac tiac luhlahlfongi etuh lasr sifacna, Elos fah kol inkacnek lasr ac fah ahsrwelah paho pahkotwen nuh sesr. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe kahsruh: Ke Eprel 1, 2017, Tahmtahel Cordon el fihlfihllac ke Mwet in Kahsruh Ahkluo ke Prestuhnsi Luhlahp ke U luhn Tuhlihk Srihsrihk uh ac pahngonyuck in Mwet in Kahsruh Se Met.