2010–2019
Jumalas püsimine ja murtud müüride parandamine
Oktoober 2017


Jumalas püsimine ja murtud müüride parandamine

Kristusel on vägi tuua meid armastavasse osadussuhtesse Isa ja üksteisega.

Me peame süvendama pidevalt oma teadmisi Taevasest Isast ja olema Talle üha kuulekamad. Meie suhe Temaga on igavene. Oleme Tema armsad lapsed ja see ei muutu. Kuidas võtame kogu südamest vastu Tema kutse Talle läheneda ja tunda seeläbi rõõmu õnnistustest, mida Ta igatseb meile anda siin elus ja tulevas maailmas?

Issand ütles vana aja Iisraelile ja Ta ütleb meile: „Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga!”1 Kõneledes, nagu seda teeks Isa, ütleb Ta meile: „Sina püsid minus ja mina sinus; seepärast, kõnni minuga.”2 Kas usaldame Teda piisavalt, et püsida Temas ja kõndida Temaga?

Oleme siin selle maa peal, et õppida ja kasvada, ning kõige tähtsam õppimine ja kasv tuleneb meie lepingulisest seotusest Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega. Ustav suhe nendega suurendab meie jumalikke teadmisi, armastust, väge ja teenimisvõimet.

„Meil on kohustus õppida selgeks kõik, mida Jumal on enda kohta ilmutanud.”3 Me peame mõistma, et Isa Jumal juhatas oma Poega Jeesust Kristust looma maad meile kasvamiseks, et Taevane Isa andis oma Poja, et tasuda õigluse nõuded meie päästmiseks, ja et Isa preesterluse vägi ja Poja tõeline Kirik koos vajalike talitustega taastati meie õnnistuseks. Kas tunnetate sügavat armastust, millega nad tegid oma ettevalmistusi, et võiksime olla rõõmsad ja kasvada? Me peame teadma, et Taevase Isa päästmisplaan on see, et me kuuletume evangeeliumi seadustele ja talitustele ning saame igavese elu ja seeläbi Jumala-sarnaseks.4 See on tõeline ja kestev õnn, mida Taevane Isa meile pakub. Muud tõelist ja kestvat õnne pole olemas.

Proovilepanekud võivad meid sellelt õnnerajalt ära tõmmata. Me võime kaotada oma usaldusliku sideme Jumalaga, kui katsumused ei pane meid põlvitama, vaid tõmbavad tähelepanu Jumalalt kõrvale.

Järgmises lihtsas värsireas palutakse meil sõeluda oma prioriteete:

Mõni asi on tähtis, mõnel vahet pole.

Mõni üksik asi on kestev, enamik ei ole.5

Õed, mis on teie jaoks tähtis? Mis on teie jaoks kestev? Isa jaoks on kestev väärtus sellel, et me Temast õpiksime, end alandaksime ning et maised kogemused kasvataksid meid olema Talle kuulekamad. Ta tahab, et meie isekusest saaks teenimine ja hirmust usk. Sellised kestvad asjad panevad meid läbinisti proovile.

Isa palub meil armastada praegu, kui surelike piirangute juures on armastamine eriti raske, teenida, kui teenimine pole mugav, andestada, kui andestamine võtab hingetuks. Kuidas? Kuidas me seda teeme? Me sirutame käe tõsimeelselt Taevase Isa abi järele Tema Poja nimel ning teeme asju Tema kombel, selle asemel et panna uhkelt maksma oma tahtmist.

Kujutis
Veekann

Mina märkasin oma uhkust, kui president Ezra Taft Benson kõneles astja puhastamisest seestpoolt.6 Kujutasin, et olen kann. Kuidas pidin uhkusejäägid oma kannust eemaldama? Ise enese alandlikuks sundimine ja püüd panna end teisi armastada on võlts ja tühine ning see lihtsalt ei toimi. Patud ja uhkus tekitavad lõhe meie ja kõige armastuse allika, meie Taevase Isa vahele.

Vaid Päästja lepitus saab puhastada meid pattudest ja selle lõhe või müüriava sulgeda.

Me tahame olla Taevase Isa armastuse ja juhatuse käsivarte vahel ja paneme seega Tema tahte esikohale ning anume murtud südamega, et Kristus kallaks meie kannu puhastavat vett. Esmalt võib see tulla tilkhaaval, kuid kui me otsime, palume ja kuuletume, tuleb seda külluslikult. Me hakkame elavast veest täituma ja kui oleme Tema armastust ääreni täis, saame kallutada oma hingekannu ning jagada selle sisu teistega, kes janunevad tervenemise, lootuse ja kuuluvustunde järele. Kui meie kann saab seestpoolt puhtaks, hakkavad meie maised suhted paranema.

Selleks, et teha ruumi Jumala igavestele plaanidele, on vaja ohverdada oma isiklikud päevakavad. Isa nimel kõnelev Päästja anub meid: „Tulge minu ligi ja mina tulen teie ligi.”7 Isa ligi tulemine võib tähendada Tema tõe õppimist pühakirjadest, prohvetliku nõu järgimist ja Tema tahte täielikumat täitmist.

Kas mõistame, et Kristusel on vägi tuua meid armastavasse osadussuhtesse Isa ja üksteisega? Tema saab anda meile Püha Vaimu väel vajaliku ülevaate meie suhetest.

Üks Algühinguõpetaja rääkis mulle vägevast kogemusest seoses tema 11aastaste poiste klassiga. Üks neist, keda ma nimetan Jimmyks, oli endassesulgunud ega tahtnud teha koostööd. Ühel pühapäeval tundis õpetaja inspiratsiooni õppetund kõrvale lükata ja rääkida, miks Jimmy talle meeldib. Ta rääkis, et on selle noore mehe eest tänulik ja usub temasse. Siis palus õpetaja klassiliikmetel öelda Jimmyle midagi, mida nad temas hindavad. Kui klassiliikmed ütlesid Jimmyle üksteiste järel, mis oli temas nende jaoks erakordset, heitis poiss pilgu maha ja mööda tema nägu hakkasid jooksma pisarad. See õpetaja ja klass ehitasid silla Jimmy üksildasse südamesse. Lihtne aus armastuseavaldus annab teistele lootust ja väärtust. Mina ütlen selle kohta „murtud müüride või lõhe parandamine”.

Ehk tekitas elu surelikkusele eelnenud armastavas maailmas meis igatsust tõelise kestva armastuse järele siin maa peal. Meid on loodud jumalikult armastama ja armastatud olema ning sügavaim armastus tuleb, kui oleme Jumalaga üks. Mormoni Raamatus kutsutakse meid „saa[ma] lepitatud [Jumalaga] Kristuse .. lepituse kaudu”.8

Jesaja kõneles neist, kes elavad ustavalt paastuseaduse järgi ja kes saavad seeläbi oma järelpõlvele murtud müüride parandajaks. Nemad on need, kes Jesaja lubaduse järgi „ehitavad üles muistsed varemed”.9 Sarnaselt parandas Päästja murtud müürid ehk vahemaa meie ja Taevase Isa vahel. Ta avab meile oma suure lepitusohvriga võimaluse saada osa Jumala armastavast väest ja siis oleme me suutlikud parandama „varemed” oma isiklikus elus. Emotsionaalse vahemaa parandamiseks üksteise vahel on meil vaja Jumala armastus vastu võtta ning ohverdada meile loomuomased isekad ja argpükslikud kalduvused.

Ühel meeldejääval õhtul tekkis mul sugulasega ühes poliitilises küsimuses lahkheli. Ta asus kärmelt mu kommentaaride kallale, tõestades pereliikmete kuuldes, et mul pole õigus. Tundsin end rumalana ja puudulike teadmistega ning ilmselt olingi seda. Tol õhtul palvetama põlvitades kiirustasin selgitama Taevasele Isale, kui keeruline on selle sugulase iseloom! Juttu jätkus. Ilmselt lakkasin ma hetkeks nurisemast ja Pühal Vaimul avanes võimalus mu tähelepanu endale saada, sest oma üllatuseks kuulsin ma end järgmisena ütlemas: „Sa ilmselt tahaksid, et ma armastaksin teda.” Armastaksin teda? Ma jätkasin palvetamist ja ütlesin midagi taolist: „Kuidas saan ma teda armastada? Ta vist isegi ei meeldi mulle. Mu süda on kõva ja mu tundeid on haavatud. Ma ei saa sellega hakkama!”

Siis aga tekkis mul kindlasti Vaimu abil uus mõte, kui sõnasin: „Aga Sina armastad teda, Taevane Isa. Kas annaksid mulle osakese oma armastusest, et ka mina saaksin teda armastada?” Mu karmid tunded leebusid, minu süda hakkas muutuma ning hakkasin seda inimest teisiti nägema, tunnetama tema tõelist väärtust, mida Taevane Isa nägi. Jesaja kirjutab: „Jehoova seob oma rahva vigastusi ja parandab tema löögihaavu!”10

Aja jooksul suleti meievaheline lõhe meeldivalt. Kuid isegi kui ta poleks mu muutunud südant tunnistanud, sain ma teada, et Taevane Isa aitab meil, kui Temalt abi palume, armastada ka neid, kes on meie arvates ebameeldivad. Päästja lepitus on Taevaisa lakkamatu ligimesearmastuse voolu kanaliks. Meil tuleb otsustada püsida selles armastuses, et olla kõigi vastu armastavad.

Kui anname oma südame Isale ja Pojale, muudame oma maailma – isegi kui asjalood meie ümber ei muutu. Me läheneme Taevasele Isale ja tunneme Tema hella heakskiitu, kui püüame olla Kristuse tõelised jüngrid. Meie arusaamine, enesekindlus ja usk kasvavad.

Mormon käsib meil palvetada ja paluda seda armastust kogu südame jõuga ja seda antakse meile selle lähteallikast, Taevaselt Isalt.11 Vaid siis võime saada maistes suhetes murtud müüride parandajaks.

Meie Isa pakub meile oma otsatut armastust, et tuua meid tagasi Tema hiilguse ja rõõmu kätte. Ta andis oma Ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse, et parandada müüre, mis haigutavad murtult meie ja Tema vahel. Taevaisaga taasühinemine on kestva armastuse ja igavese eesmärgi olemus. Me peame sõlmima Temaga nüüd ja praegu sideme, et saada teada, mis on tõeliselt tähtis, et armastada nagu Tema ja kasvada Tema-sarnaseks. Tunnistan, et ustav suhe Taevase Isa ja Päästjaga on neile ja meile igavese tähtsusega. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited ja märkused

  1. Vt Jr 31:3.

  2. Ms 6:34.

  3. Bruce R. McConkie. The Mystery of Godliness. – BYU küünlavalgusõhtu, 1. jaan 1985. – speeches.byu.edu.

  4. Vt: Bruce R. McConkie. The Mystery of Godliness, lk 4.

  5. Tundmatu autor.

  6. Vt: Ezra Taft Benson. Cleansing the Inner Vessel. – Ensign, mai 1986, lk 4–7.

  7. ÕL 88:63.

  8. Jb 4:11.

  9. Js 58:12.

  10. Js 30:26.

  11. Vt Mn 7:48.