Jumaliku plaani järgi
Issand juhib teid oma käega. „Jumaliku plaani” järgi viibib Ta nii teie elu pisiasjade kui ka tähtsate verstapostide juures.
Vennad ja õed! Seistes siin inspireerival üleilmsel üldkonverentsil ning tunnetades teie jõudu ja meelestatust, ei jää mul üle muud, kui mõelda apostel Peetruse sõnadele: „[Issand], siin on meil hea olla!”1
See pole just see, mida ütles Alma pärast seda, kui oli jutlustanud rahvale Ammoniihas. Alma lahkus linnast rahva pahelisuse pärast. Peagi ilmus Almale ingel ja kutsus teda „pöördu[ma] tagasi Ammoniiha linna ja jutlusta[ma] taas linna rahvale”.2
Alma tegi seda „kiiresti”, minnes „linna teist teed mööda”.3
„Kui ta linna sisenes, oli ta näljane ja ta ütles ühele mehele: Kas sa annaksid alandlikule Jumala teenijale midagi süüa?
Ja mees ütles temale: Ma olen nefilane ja ma tean, et sa oled Jumala püha prohvet, sest sina oled mees, kelle kohta ingel ütles nägemuses: Võta vastu!”4
See mees oli Amulek.
Kas Alma lihtsalt sattus Amuleki teele? Ei, see polnud juhus, et ta läks linna seda teed pidi, mida mööda ta jõudis selle ustava meheni, kellest sai tema misjonikaaslane.
Vanem Neal A. Maxwell on selgitanud: „Keegi meist ei kasuta inimestega lävides iial täielikult ära parajaid silmapilke, mida meile jagatakse meie sõpruskonnas. Võime öelda, et selline teede ristumine on „kokkusattumus”. See sõna on surelikele kasutamiseks arusaadav, kuid kokkusattumus pole õige sõna kõiketeadva Jumala tegemiste kirjeldamiseks. Ta ei tee midagi „kokkusattumuse” tulemusena, vaid .. jumaliku plaani järgi.”5
Meie elu on nagu malelaud ja Issand liigutab meid ühest kohast teise – kui oleme vastuvõtlikud vaimsetele õhutustele. Kui vaatame tagasi, võime märgata oma elus Tema kätt.
Me võime näha taeva sekkumist, kui Nefi läheb tagasi Laabanilt plaate tooma. „Vaim juhtis [teda], sest [ta] ei teadnud ette, mida [ta] peak[s] tegema.”6 Peagi oli Laaban joomauimas tema ees ja Nefi tappis ta, võttis plaadid ja põgenes tagasi oma vendade juurde. Kas tal läks õnneks ja ta lihtsalt sattus Laabanile peale? Või kas see toimus jumaliku plaani järgi?
Evangeeliumis ja Kirikus avalduvad tähendusrikkad sündmused, mis viivad edasi Jumala kuningriiki maa peal. Need ei leia aset juhuslikult, vaid Jumala plaani järgi. Tema, kes vormis selle maailma, võib rahustada mered oma sõnaga ning juhatada nii Alma kui Amuleki ning Nefi ja Laabani täpselt õigel ajal õigesse kohta.
Sarnaselt avanevad meie kõigi elus sündmused ja suhted, mis edendavad Jumala tööd maa peal.
Kallis vanem Joseph B. Wirthlin rääkis ühest juhtumist, mil president Monson oli talle öelnud: „Kõik on juhatava käe all. Sageli ei juhtu asjalood juhuslikult. Kui vaatame ühel päeval tagasi näilistele kokkusattumustele oma elus, mõistame, et ehk polnudki neis lõppude lõpuks midagi juhuslikku.”7
Enamasti on meie head teod teada vaid vähestele. Kuid need pannakse kirja taevas. Ühel päeval seisame kui tunnistajad, et oleme pühendunud kogu hingest õigemeelsuse tegudele. Ükski katsumus ega häda ei saa Jumala õnneplaanile vahele segada. Tõepoolest, jumaliku plaani järgi „hommikul on hõiskamine”.8 „Mina tulin maailma, et teha .. Isa tahet,”9 õpetas Jeesus. Kallid vennad ja õed, ka meie oleme selleks siia tulnud.
Ma tean elurännakul kogetu põhjal, et Issand liigutab meid sel näilisel malelaual oma tööd tegema. See, mis võib näida juhusena, toimub tegelikult armastava Taevaisa pilgu all, kes suudab ära lugeda kõik juuksekarvad kõigi peas.10 Isegi varblane ei lange maha ilma meie Isa märkamata.11 Issand on meie elu pisiasjades ning need juhtumid ja võimalused valmistavad meid ülendama oma pere ja teiste meelt, kui aitame ehitada Jumala kuningriiki maa peal. Pidage meeles Issanda sõnu Aabrahamile: „Ma tean lõppu algusest peale; seepärast minu käsi on sinu peal.”12
Issand pani mind koju, kus olid armastavad vanemad. Maailma standardite järgi olid nad tavalised inimesed. Minu isa, pühendunud mees, oli veoautojuht, minu inglist ema oli kodune ema. Issand aitas mul leida mu armsa naise Melanie. Ta õhutas ühte ärimeest, kellest sai kallis sõber, andma mulle töövõimalust. Issand kutsus mind teenima misjonil nii noore mehena kui ka misjonijuhatajana. Ta kutsus mind Seitsmekümne Kvoorumisse ja on kutsunud mind nüüd apostliks. Mõistan tagasi vaadates, et mina ühtegi neist nupuliigutustest ei organiseerinud. Seda tegi Issand, just nagu Ta organiseerib tähtsaid nupuliigutusi teie ja teile armsate inimeste puhul.
Mida peaksite oma elus otsima? Mis on need Jumala imed, mis tuletavad teile meelde, et Ta on lähedal ja ütleb „Olen siinsamas”? Mõelge neile vahel igapäevastele hetkedele, mil Issand on teie elus toimetanud – ja taas uuesti toimetanud. Pidage neid kalliks kui hetki, mil Issand on näidanud, et Ta usaldab teid ja teie valikuid. Kuid lubage Tal teha teist midagi enamat kui see, mida te ise endast teha suudate. Pidage Tema osalust kalliks. Vahel võtame muutusi oma plaanides kui rännakul ette tulnud eksisamme. Mõelge neile pigem kui esimestele sammudele „Issanda ülesan[de]”13 täitmisel.
Mõned kuud tagasi liitus meie tütretütar noorterühmaga, et külastada mõnda Kiriku ajaloolist paika. Viimase reisikirjelduse järgi pidid nad sõitma läbi just sellest piirkonnast, kus teenis misjonärina tema vend, meie tütrepoeg. Tütretütrel polnud mingit kavatsust oma venda tema misjonil külastada. Kui aga buss sõitis linna, kus ta vend teenis, nähti seal kahte misjonäri tänaval jalutamas. Üks misjonäridest oli tema vend.
Buss täitus ootusärevusest, kui noored palusid bussijuhil tee ääres peatuda, et õde saaks oma venda tervitada. Pärast pisaraid ja häid sõnu oli ta vend vähem kui minuti pärast taas oma teel misjonikohustusi täitma. Saime hiljem teada, et vend oli olnud sel tänaval vähem kui viis minutit, kõndides pärast kellegagi kokkusaamist oma autosse.
Taevasel Isal võib olla meeles teatud kavatsus, kui Ta paneb meid eri olukordadesse. Ta on teinud seda minu elus ja teeb seda teie elus, nagu Ta tegi seda meie kallite lapselaste elus.
Igaüks meist on väärtuslik, ja Issand, kes hoolib, sosistab ja valvab meie kõigi üle ainulaadsel viisil, armastab meid. Ta on lõpmatult targem ja vägevam kui surelikud inimesed. Ta teab meie probleeme, kordaminekuid ja õigemeelseid südamesoove.
Kui ma rohkem kui aasta tagasi Templiväljakul jalutasin, tuli üks õdemisjonäridest minu juurde ja küsis: „Kas te mäletate mind? Ma olen Floridast.” Ta ütles mulle, et ta nimi on õde Aida Chilan. Jah, mäletasin selgelt kokkusaamist tema ja ta perega. Tema vaiajuhataja oli soovitanud meil külastada nende perekonda. Tuli ilmsiks, et olime seal nende tütre Aida pärast, kes polnud saanud ristitud. Pärast meie külaskäiku ja rohkem kui aasta kestnud õpetamist ja osadust sai Aida ristitud.
Kui olime Templiväljakul juttu ajanud, kirjutas Aida mulle kirja. Ta ütles: „Tean kogu südamest, et Taevane Isa teab meid kõiki ja paneb meid jätkuvalt põhjusega üksteise teele. Aitäh, et olite üks minu misjonäridest. Et ulatasite mulle sõbrakäe ja leidsite mind viis aastat tagasi.”14 Lisaks saatis Aida mulle oma pöördumisloo, kus ta räägib tema elus aset leidnud „jumalikest kokkusattumustest”, mis on viinud tema ristimise, liikmeks kinnitamise, Templiväljaku misjoni ja hiljuti sõlmitud templiabieluni.15
Kas see oli pelk kokkusattumus, et vaiajuhataja juhatas meid Chilani koju või et kohtusin temaga hiljem Templiväljakul? Aida tunnistus tõendab, et see kõik oli osa Jumala „jumalikust plaanist”.
Issandale meeldib olla meiega. Pole mingi kokkusattumus, et kui te tunnete Tema Vaimu ja võtate kuulda esmaõhutusi, tunnetate Teda, nagu Ta on lubanud: „Ma lähen teie palge eel. Ma olen teie paremal käel ja vasakul, ja minu Vaim on teie südames ja minu inglid teie ümber, et teid toetada.”16
Meie kõigi elus leiab aset midagi sellesarnast. Võib-olla kohtame kedagi, kes tundub tuttav, kohtume taas vana tuttavaga või leiame midagi ühist mõne võõraga. Ehk tuletab Issand meile selliste juhtumitega meelde, et me oleme tõepoolest kõik vennad ja õed. Meil on tõepoolest ühine aade, mis on Joseph Smithi sõnul „Kristuse aade”.17
Kuid kuidas sobitub „jumaliku plaaniga” meie valikuvabadus? See, kas me järgime oma Päästjat ja Tema valitud juhte või ei järgi, on meie valik. Mormoni Raamatus on toodud selge näide selle kohta, kui nefilased pöördusid Issandast eemale. Mormon kurtis:
„Ja nad nägid, .. et Issanda Vaim enam ei hoidnud neid; jah, see oli neist eemaldunud, sest Issanda Vaim ei ela templites, mis ei ole pühad –
seepärast lõpetas Issand nende hoidmise oma imelisel ja võrratul väel, sest nad olid langenud uskmatuse ja hirmsa pahelisuse seisundisse.”18
Kõik, mida Issand meilt palub, ei tulene sellest, kui tugevad või ustavad me oleme või mida me teada võime. Mõelge Saulusele, kelle Issand peatas, kui ta oli teel Damaskusesse. Ta liikus oma elus vales suunas ja sel polnud mingit pistmist põhja- või lõunasuunaga. Saulusele näidati jumalikult kätte uus suund. Hiljem, kui teda tunti Paulusena, näitas tema apostellik teenimistöö seda, mida Issand juba teadis - milliseks inimeseks ta oli võimeline saama ja milliseid tegusid võimeline tegema, mitte seda, mida ta Saulusena oli teha kavatsenud. Samuti teab Issand ka seda, mida suudame teha ja kelleks suudame saada meie. Mida õpetas apostel Paulus? „Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb, neile, kes tema kavatsuse järgi on kutsutud.”19
Kui oleme õigemeelsed, valmis ja võimelised, kui püüame olla väärilised ja kõlblikud, liigume kohtadesse, mida iial ette ei kujutanud, ja saame osa Taevase Isa „jumalikust plaanist”. Me kõik oleme oma sisemuses jumalikud. Kui näeme Jumalat meie vahendusel ja meiega tööd tegemas, saagem sellest innustust ja olgem sellise juhatuse eest tänulikud. Kui meie Taevaisa ütles „Minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu”,20 kõneles ta kõikidest oma lastest – eriti teist.
Issand juhib teid oma käega. „Jumaliku plaani” järgi viibib Ta nii teie elu pisiasjade kui ka tähtsate verstapostide juures. Nagu Õpetussõnades öeldakse: „Looda Jehoova peale kõigest südamest, .. siis ta teeb su teerajad tasaseks!”21 Tunnistan, et Ta õnnistab ja toetab teid ning toob teile rahu. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.