„Mul on sinu jaoks töö”

Vennad ja õed! Jumalal on meist igaühe jaoks tähtis töö. Õdedele kõneldes, kuid õpetades kõigi kohta käivaid tõdesid, ütles president Spencer W. Kimball: „Enne [maa peale] tulemist anti meile teatud ülesanded. .. Kuigi me praegu üksikasju ei mäleta, ei vähenda see suurepärast reaalsust, millega me kord nõustusime.”² Milline õilistav tõde! Meie Taevasel Isal on konkreetsed ja olulised asjad, mida mina ja teie teoks teeme (vt Ef 2:10).

Need pühad ülesanded pole hoitud üksikutele privilegeeritutele, vaid meile kõigile – hoolimata soost, vanusest, rassist, rahvusest, sissetuleku suurusest, sotsiaalsest seisusest või Kiriku kutsest. Igaühel meist on Jumala tööle kaasa aitamisel tähendusrikas roll (vt Ms 1:39).

Mõned meist kahtlevad, kas Taevane Isa saab kasutada meid, et anda tähtis panus. Kuid pidage meeles, et Ta on erakordsete asjade tegemiseks alati tavalisi inimesi kasutanud (vt 1Kr 1:27–28; ÕL 35:13; 124:1). „[Me oleme] vabad tegutsema” ja „[meis] on vägi”, et „[saata] korda rohkesti õigsust” (ÕL 58:27–28).³

Juhataja Russell M. Nelson on selgitanud:

„Issandal on teiega seoses rohkem mõttes, kui teil endil mõttes on. Teid on hoitud selleks ajaks ja kohaks. ..

Issand vajab teid, et muuta maailma. Kui te Tema tahte enda suhtes omaks võtate ja seda järgite, leiate te end saavutamas võimatut!”⁴

Kuidas me siis hakkame mõistma ja tegema tööd, mis Jumalal meie jaoks on? Lubage mul jagada teiega nelja põhimõtet, millest abi on.

Esiteks keskenduge teistele. Me saame järgida Kristust, kes „käis mööda maad ja tegi head” (Ap 10:38); (vt ka 2Ne 26:24).

Pärast põhimisjonilt naasmist tundsin ma puudust igapäevasest eesmärgist, mida olin nautinud. Oli selge, et ma pidin kinni pidama oma lepingutest, omandama hariduse, looma pere ja teenima elatist. Kuid ma mõtisklesin, kas oli veel midagi või isegi midagi erilist, mida Issand tahtis, et ma teeksin. Pärast kuudepikkust mõtisklemist sattusin lugema salmi: „Kui sa soovid, saad sa vahendiks, mille abil tehakse selles põlvkonnas palju head” (ÕL 11:8). Vaim aitas mul mõista, et pühade ülesannete peamiseks eesmärgiks on õnnistada teisi ja teha palju head.

Me võime lähtuda elus pöördeliste otsuste – mida õppida, millist tööd teha või kus elada – langetamisel teiste aitamisest.

Üks pere kolis uude linna. Selle asemel et otsida endale kodu rikkas naabruskonnas, tundsid nad õhutust asuda elama suurte sotsiaalsete ja majanduslike vajadustega piirkonda. Aastate jooksul töötas Issand nende kaudu, et aidata paljusid inimesi ning ehitada üles nende kogudust ja vaia.

Ühel meditsiinitöötajal oli tavaline praksis, kuid ta tundis juhatust anda ühel päeval nädalas tasuta abi inimestele, kel puudus ravikindlustus. Tänu selle mehe ja tema naise valmisolekule teisi õnnistada valmistas Issand neile tee, et toetada sadu abivajavaid patsiente ja hoolitseda samal ajal ka oma suure pere eest.

Teiseks avastage ja arendage vaimseid ande. Taevane Isa andis meile need annid, et aidata meil ära tunda tööd, mis Tal meie jaoks on, seda teha ja sellest rõõmu tunda.

Mõned meist võivad mõelda: „Kas mul on mõni and?” Taas on vastuseks jah. „Igale inimesele antakse and Jumala Vaimu poolt .., et kõik võiksid seeläbi kasu saada” (ÕL 46:11–12; rõhutus lisatud).⁵ Pühakirjades räägitakse mitmetest vaimsetest andidest (vt 1Kr 12:1–11, 31; Mn 10:8–18; ÕL 46:8–26), kuid on veel palju teisi ande.⁶ Mõned on oskus kaasa tunda, lootust väljendada, inimesi hästi mõista, tõhusalt organiseerida, veenvalt kõnelda ja kirjutada, selgelt õpetada ja kõvasti töö teha.

Kuidas me oma andidest teada saame? Me võime uurida oma patriarhaalset õnnistust, küsida neilt, kes meid kõige paremini tunnevad, ja ise ära tunda, milles me loomu poolest head oleme ja mis meile meeldib. Kõige tähtsam on, et me võime küsida Jumalalt (vt Jk 1:5; ÕL 112:10). Tema teab meie ande, kuna Ta andis need meile (vt ÕL 46:26).

Kui me oma annid avastame, on meil kohustus neid arendada (vt Mt 25:14–30). Isegi Jeesus Kristus „ei saanud täiusest osa alguses, vaid [arenes] .. armust armu” (ÕL 93:13).

Kujutis

Ben Simonseni maal Päästjast

Üks noor mees tegi illustratsioone, et usulisi väärtusi edendada. Minu lemmik on Päästja portree, mille koopia ripub meie kodus seina peal. Too vend arendas ja kasutas oma kunstiannet. Tema kaudu töötades inspireeris Taevane Isa teisi parendama jüngriks olemist.

Mõnikord me tunneme, et meil pole ühtki eriti tähtsat andi. Ühel päeval anus üks õde: „Issand, milline on minu isiklik teenimistöö?” Ta vastas: „Märka teisi.” See oli vaimne and! Sellest alates tundis naine rõõmu, pannes tähele neid, kes tavaliselt unustusse jäeti, ja Jumal töötas tema kaudu, et paljusid õnnistada. Kuigi mõned vaimsed annid ei pruugi maailma käitumisnormide silmis olulised olla, on need olulised Jumala ja Tema töö jaoks.⁷

Kolmandaks lõigake kasu vastuseisust. Meie katsumused aitavad meil avastada, milline on Issanda töö meie jaoks, ja selleks tööks valmistuda. Alma selgitas: „Pärast rohkeid kannatusi .. [on] Issand .. teinud minust tööriista enda käes” (Mo 23:10).⁸ Nagu Päästja, kelle lepitav ohverdus võimaldab Tal meid aidata (vt Al 7:11–12), võime ka meie kasutada rasketest katsumustest saadud teadmisi, et teisi tõsta, tugevdada ja õnnistada.

Pärast seda, kui edukas personalijuht töötuks jäi, luges ta oma patriarhaalset õnnistust ja tundis inspiratsiooni teha oma firma, et aidata teistel tööd leida. (Ta aitas isegi minul tööd leida, kui meie pere misjonilt naasis.) Issand kasutas tema katsumust hüppelauana teiste õnnistamiseks, andes talle palju tähendusrikkama karjääri.

Ühe noore abielupaari laps sündis surnuna. Murtud südamega otsustasid nad austada oma tütart, pakkudes nõustamist ja materjale, et toetada teisi samasuguses olukorras olevaid vanemaid. Issand töötas selle abielupaari kaudu nende erilise kaastunde tõttu, mis arenes tänu vastuseisule.

Ja neljandaks lootke Jumalale. Kui küsime Temalt usus tõsise kavatsusega, ilmutab Ta meile meie pühad ülesanded.⁹ Olles need teada saanud, aitab Ta meil neid ülesandeid täita. „Kõik asjad on [Tema] silme ees” (ÕL 38:2; vt ka Aabr 2:8), ja õigel ajal avab Ta meile vajaliku ukse (vt Ilm 3:8). Ta saatis isegi oma Poja Jeesuse Kristuse, et me võiksime loota Temale, et saada meie loomulikke võimeid ületavat jõudu (vt Fl 4:13; Al 26:12).

Üks vend, kes muretses kohaliku omavalitsuse otsuste pärast, tundis õhutust kandideerida valimistel. Hirmuäratavast valimiskampaaniast hoolimata rakendas ta usku ja kogus kampaaniaks vahendeid. Lõpuks ta ei võitnud, kuid tundis, et Issand andis talle juhatust ja jõudu tõstatada kogukonna jaoks olulisi teemasid.

Arenguhäiretega lapsi kasvatav üksikema kahtles, kas ta suudab oma pere vajaduste eest küllaldaselt hoolt kanda. Kuigi see on olnud raske, tunneb ta, et Issand annab talle jõudu, et edukalt täita tema kõige tähtsamat missiooni.

Samal ajal kui Jumal aitab meil täita jumalikke ülesandeid, töötab vastane, et meie tähelepanu tähendusrikkalt elult kõrvale juhtida ja see maha laita.

Patt on ehk meie suurim komistuskivi, mis nüristab meie tundlikkust Püha Vaimu suhtes ja piirab meie ligipääsu vaimsele väele. Selleks et teha tööd, mis Taevasel Isal meie jaoks on, peame püüdma olla puhtad (vt 3Ne 8:1). Kas me elame sellisel viisil, et Jumal saab meie kaudu tööd teha?

Saatan püüab samuti vähemtähtsate asjadega meie tähelepanu kõrvale juhtida. Issand hoiatas Kiriku algusaegade juhti: „Sinu meel on olnud rohkem kinni maistes asjades kui minu .. asjades ja teenimistöös, millesse sa oled kutsutud ” (ÕL 30:2). Kas oleme maiste asjadega sedavõrd hõivatud, et oleme oma jumalikest ülesannetest kõrvale juhitud?

Lisaks heidutab Saatan meid küündimatuse tunnetega. Ta laseb meie tööl paista liiga raske või hirmutavana. Kuid me võime usaldada Jumalat! Ta armastab meid. Ta soovib, et me edu saavutaksime. Ta „käib [meie] ees, tema on [meiega], tema ei lahku [meist]” (5Ms 31:8; vt ka Ps 32:8; Õp 3:5–6; Mt 19:26; ÕL 78:18).

Saatan võib panna meid nägema meie tegusid teiste tegudest vähem väärtuslikena. Kuid iga ülesanne Jumalalt on oluline ja me võime leida rahuldust, kui „rõõmutse[me] selle üle, mida Issand on [meil] teha käskinud” (Al 29:9).

Kui Jumal töötab meie kaudu, võib vastane tekitada meis kiusatuse kõikide saavutuste eest au endale võtta. Siiski me võime matkida Päästja alandlikkust, loobudes enesekiitusest ja austades Isa (vt Mt 5:16; Ms 4:2). Kui reporter püüdis tunnustada ema Teresat tema elu missiooni eest aidata vaeseid, vastas ta: „See on [Jumala] töö. Mina olen nagu .. pliiats Tema käes. .. Tema mõtleb. Tema kirjutab. Pliiatsil pole sellega mingit pistmist. Pliiats peab lihtsalt kasutamiseks valmis olema.”¹⁰

Mu armsad vennad ja õed! Ma kutsun teid kõiki „and[ma] iseendid Jumalale .. õiguse relviks” (Rm 6:13). Enese andmisega kaasneb Talle teadaandmine, et oleme kasutamiseks valmis, otsime Tema juhiseid ja pöördume Tema jõu poole.

Nagu alati, võime vaadata Jeesuse Kristuse, meie täiusliku eeskuju poole. Maapealsele elule eelnevas elus küsis Taevane Isa: „Kelle ma saadan?”

Ja Jeesus vastas: „Siin ma olen, saada mind!” (Aabr 3:27; vt ka Js 6:8)

Jeesus Kristus võttis vastu oma ettemääratud rolli meie Päästja ja Lunastajana. Ta tegi Isa tahet (vt Jh 5:30; 6:38; 3Ne 27:13) ja täitis oma jumalikud ülesanded.

Ma tunnistan, et kui me järgime Kristuse eeskuju ja end Jumalale anname, siis Ta ka kasutab meid, et viia edasi oma tööd ja teisi õnnistada. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.