Plaan ja läkitus
Perekonna läkituse õpetuses rõhutab Issand uuesti evangeeliumi tõdesid, mida vajame, et toetada meid praegustes perekondadega seotud raskustes.
Nagu perekonna läkitusest ilmneb, on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeid õnnistatud ainulaadse õpetuse ja erinevate maailma nägemisega viisidega. Me osaleme ja isegi paistame silma paljudes ilmalikes tegevustes, kuid mõnedest tegevustest osalemisest me hoidume, sest püüame järgida Jeesuse Kristuse ja Tema muistsete kui ka kaasaegsete apostlite õpetusi.
I
Tähendamissõnas kirjeldas Jeesus neid, kes „sõna kuule[vad]”, kuid „jää[vad] viljatuks”, kui „maailma mure ja rikkuse pettus” sõna ära lämmatavad (Mt 13:22). Hiljem noomis Jeesus Peetrust, et ta ei mõtle „sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda”, kuulutades: „Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks?” (Mt 16:23, 26) Oma viimastes õpetustes surelikkuses rääkis Ta apostlitele: „Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, .. sellepärast vihkab teid maailm!” (Jh 15:19; vt ka Jh 17:14, 16)
Samamoodi kujutasid Jeesuse esimesed apostlid oma kirjutistes tihti maailma kui evangeeliumi õpetuste vastandit. „Ärge saage selle maailma sarnaseks” (Rm 12:2), õpetas apostel Paulus. „Sest selle maailma tarkus on jõledus Jumala ees” (1Kr 3:19). Ja ta hoiatas: „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks .. vastava[lt] inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele” (Kl 2:8). Apostel Jaakobus õpetas, et „maailma sõprus on vaen Jumala vastu. .. Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks” (Jk 4:4).
Mormoni Raamat kasutab sageli maailma vastuseisu kujundit. Nefi kuulutas prohvetlikult, et „need, mis on ehitatud, et võita lugupidamist maailma silmis, ja need, kes taotlevad .. maailma asju”, hävitatakse lõplikult (1Ne 22:23; vt ka 2Ne 9:30). Alma mõistis hukka need, kes on „ennast täis .. maailma tühiste asjadega” (Al 31:27). Lehhi unenägu näitab, et need, kes püüavad järgida raudkäsipuud, Jumala sõna, kogevad maailma vastuseisu. Suures ja ruumikas hoones olijad, keda Lehhi nägi, „suhtusid pilkavalt ja näitasid näpuga” (1Ne 8:26–27, 33). Nefi õppis seda unenägu seletavas nägemuses, et selline naeruvääristamine ja vastuseis tulenesid maapealsetest rahvahulkadest, .. maailmast ja selle tarkusest .., maailma uhkusest (vt 1Ne 11:34–36).
Mis on nende pühakirjaliste hoiatuste ja käsu „mitte olla maailmast” või kaasajal antud käsu „hüljata maailm” (ÕL 53:2) tähendus? President Thomas S. Monson on õpetanud: „Peame olema valvsad maailmas, mis on vaimsest nii kaugele liikunud. Oluline on hüljata kõik, mis pole meie käitumisnormidega kooskõlas, ja samas keelduda andmast käest seda, mida kõige enam soovime – igavest elu Jumala kuningriigis.”1
Jumal lõi selle maa vastavalt oma plaanile, et anda oma vaimulastele koht, kus kogeda surelikkust kui vajalikku sammu hiilguste poole, mida Ta soovib kõigile oma lastele anda. Kuna on olemas erinevad kuningriigid ja hiilgused, on meie Taevase Isa ülim soov oma laste jaoks see, mida president Monson nimetas „igaveseks eluks Jumala kuningriigis”, mis tähendab ülendust peredes. See on päästmisest midagi enamat. Juhataja Russell M. Nelson on meile meelde tuletanud, et „Jumala igaveses plaanis on päästmine isiklik, ülendus perekondlik”.2
Jeesuse Kristuse taastatud evangeelium ja inspireeritud perekonna läkitus, millest ma räägin hiljem, on olulised õpetused, et juhtida surelikku ettevalmistust ülenduseks. Isegi kui me peame elama ühes langeva maailma abieluseaduste ja teiste tavadega, peavad need, kes püüdlevad ülenduse poole, tegema pereeluga seoses isiklikke valikuid vastavalt Issanda viisile, mil iganes see maailma viisist erineb.
Selles surelikus elus ei mäleta me sünnile eelnenut ja praegu kogeme vastuseisu. Me kasvame ja muutume vaimselt küpsemaks, otsustades kuuletuda Jumala käskudele, tehes järjest õigeid otsuseid. Siia kuuluvad lepingud ja talitused ning meeleparandus, kui meie valikud on olnud valed. Seevastu kui meil on puudu usust Jumala plaani ja me ei ole kuulekad või hoidume meelega nõutud tegudest, siis me jääme ilma kasvust ja küpsusest. Mormoni Raamat õpetab: „See elu on inimestele ettevalmistusaeg Jumalaga kohtumiseks” (Al 34:32).
II
Viimse aja pühadel, kes Jumala päästmisplaani mõistavad, on harukordne maailmavaade, mis aitab neil näha Jumala käskude põhjust, Tema nõutud talituste muutumatut olemust ja meie Päästja Jeesuse Kristuse peamist rolli. Meie Päästja lepitus nõuab meid surmalt tagasi ja meie meeleparanduse tingimusel päästab meid patust. Sellise maailmavaatega on viimse aja pühadel iselaadi eelistused ja tegevused ning nad on õnnistatud jõuga pidada vastu sureliku elu pettumustes ja valudes.
Paratamatult võivad nende teod, kes püüavad Jumala päästmisplaani järgida, põhjustada mittemõistmist või isegi konflikti pereliikmete või sõpradega, kes nendesse põhimõtetesse ei usu. Selline konflikt jääb alati. Igal põlvkonnal, kes on püüdnud Jumala plaani järgida, on olnud oma raskused. Muistsel ajal andis prohvet Jesaja jõudu iisraellastele, keda ta kutsus „õigusetundjad, .. kelle südames on mu käsuõpetus”. Neile ütles ta: „Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!” (Js 51:7; vt ka 2Ne 8:7) Olgu põhjus konfliktiks nendega, kes Jumala plaani ei mõista ega usu sellesse, milline tahes, on neil, kes seda mõistavad, alati kästud maailma tee asemel valida Issanda tee.
III
Evangeeliumi plaan, mida iga pere peaks järgima, valmistudes igaveseks eluks ja ülenduseks, on kirja pandud 1995. aastal Kiriku poolt välja antud läkituses „Perekond: läkitus maailmale”.3 Selle sisu erineb loomulikult suurel määral mõnedest maailma praegu kehtivatest seadustest, tegevustest ja toetusest. Meie päevil tulevad erinevused kõige selgemalt välja seoses vabaabielu, samasooliste abielu ja sellistes suhetes laste kasvatamisega. Need, kes ei usu ülendusse ega pürgi selle poole ning on maailma eluviiside kõige suuremad pooldajad, peavad perekonna läkitust lihtsalt teadaandeks korra kohta, mida tuleks muuta. Vastandina sellele kinnitavad viimse aja pühad, et perekonna läkitus määratleb sellised peresuhted, milles võib aset leida meie igavese arengu kõige tähtsam osa.
Me oleme olnud tunnistajaks sellele, kui kiiresti ja laialdaselt on avalikkus omaks võtnud vabaabielu ja samasooliste abielu. Vastav meedia toetus, haridus ja isegi tööalased nõuded on viimse aja pühadele tõsiseks probleemiks. Me peame püüdma hoida tasakaalus konkureerivad nõuded järgida evangeeliumi seaduseid meie isiklikus elus ja õpetustes, püüdes samas olla kõigi vastu armastavad.4 Seda tehes seisame mõnikord silmitsi vajadusega mitte karta seda, mille kohta Jesaja ütles „inimeste laim”.
Usulepöördunud viimse aja pühad usuvad, et peaaegu veerand sajandit tagasi avaldatud perekonna läkituses, mis on nüüdseks tõlgitud paljudesse keeltesse, rõhutab Issand uuesti evangeeliumi tõdesid, mida vajame, et toetada meid praegustes perekondadega seotud raskustes. Kaheks näiteks on samasooliste abielu ja vabaabielu. Vaid 20 aastat pärast perekonna läkituse ilmumist kiitis Ameerika Ühendriikide Ülemkohus heaks samasooliste abielu, pöörates sellega pea peale aastatuhandeid vaid mehe ja naise vahel olnud abielud. Jahmatamapanev Ameerika Ühendriikides sündinud laste protsent, kelle ema ei ole lapse isaga abielus, tõusis järk-järgult: 5 protsenti 1960,5 32 protsenti 19955 ja nüüd 40 protsenti.7
IV
Perekonna läkituse alguses kuulutatakse: „Abielu mehe ja naise vahel on Jumala poolt seatud ning ‥ perekond on kesksel kohal Looja plaanis seoses Tema laste igavese saatusega.” Läkitus kinnitab samuti, et „sugu on isiku surelikkusele eelneva, sureliku ning igavese identiteedi oluline omadus ning suunitlus”. Lisaks kuulutab see, et „Jumala käsul tohivad püha sigitusjõudu kasutada ainult mees ja naine, kes on seaduslikus abielus”.
Läkitus kinnitab, et mehel ja naisel on jätkuvalt kohustus paljuneda ja täita maa ning püha vastutus armastada ja teineteist ja oma lapsi ning nende eest hoolitseda. „Lastel on õigus sündida abielusidemetes ning saada kasvatatud isa ja ema poolt, kes austavad oma abielulubadusi täieliku truudusega.” See hoiatab pühalikult abikaasa ja järeltulijate väärkohtlemise eest ning kinnitab: „Õnn saavutatakse perekonnaelus kõige kindlamalt siis, kui see on rajatud Issanda Jeesuse Kristuse õpetustele.” Lõpetuseks kutsub see toetama ametlikke „meetmeid, mille eesmärgiks on perekonna kui ühiskonna põhialuse säilitamine ja tugevdamine”.
1995. aastal avaldasid Kiriku president ja ülejäänud Issanda 14 apostlit need tähtsad õpetuslikud tõed. Olles üks neist seitsmest apostlist, kes siiani veel elus on, tunnen ma kohustust rääkida sellest, mis viis perekonna läkituse sünnini, et teavitada kõiki, kes on sellele mõelnud.
Inspiratsioon, mis andis mõista vajadusest perekonna läkituse järele, tuli Kiriku juhtidele rohkem kui 23 aastat tagasi. See oli üllatuseks mõnedele, kes arvasid, et abielu ja perekonnaga seotud õpetuslikud tõed on hästi mõistetavad ka ilma neid uuesti formuleerimata.8 Sellele vaatamata tundsime kinnitust ja asusime tööle. Kaheteistkümne Kvoorumi liikmed püstitasid teemad ja arutasid neid ligi aasta. Pakuti välja sõnastus, see vaadati üle ja tehti parandused. Palvemeelselt palusime jätkuvalt Issandalt inspiratsiooni selle kohta, mida me peaksime ütlema ja kuidas me seda peaksime ütlema. Me kõik õppisime rida rea peale, õpetus õpetuse peale, nagu Issand on lubanud (vt ÕL 98:12).
Selle ilmutusliku kogemuse jooksul esitati valminud tekst Esimesele Presidentkonnale, kes vaatab üle ja kuulutab välja Kiriku õpetusi. Pärast presidentkonna tehtud täiendavaid muudatusi kuulutas Kiriku president Gordon B. Hinckley perekonna läkituse välja. Ta tutvustas seda läkitust 23. septembril 1995 toimunud naiste koosolekul sõnadega: „Kogu selle sofistika juures, mida tõe pähe pakutakse, kogu pettuse juures seoses standardite ja väärtustega, kogu peibutamise ja meelitamise juures lasta maailmal end aeglaselt määrida, oleme tundnud vajadust teid hoiatada.”9
Ma tunnistan, et perekonna läkitus on avaldus igavesest tõest, Issanda tahtest oma laste suhtes, kes otsivad igavest elu. See on olnud aluseks Kiriku õpetusele ja tegevusele viimase 22 aasta jooksul ja on seda ka tulevikus. Mõelgem sellest nii, õpetagem seda, elagem selle järgi ja teid õnnistatakse, kui te pürgite edasi igavese elu poole.
Nelikümmend aastat tagasi õpetas president Ezra Taft Benson, et „igal põlvkonnal on oma proovilepanekud ja oma võimalus vastu pidada ning end tõestada”.10 Ma usun, et meie suhtumine perekonna läkitusse ja selle kasutamine on sellele põlvkonnale üheks selliseks proovilepanekuks. Ma palvetan, et kõik viimse aja pühad seisaksid kindlana selles proovilepanekus.
Lõpetan president Gordon B. Hinckley õpetustega, mida ta jagas kaks aastat pärast perekonna läkituse avaldamist. Ta ütles: „Ma näen suurepärast tulevikku väga ebakindlas maailmas. Kui me hoiame oma väärtustest kinni, kui me ehitame oma pärandi peale, kui kõnnime kuulekuses Issanda ees, kui me lihtsalt elame evangeeliumi järgi, siis meid õnnistatakse võrratul ja suurepärasel viisil. Meid vaadatakse kui kummalisi inimesi, kes on leidnud võtme kummalise õnne juurde.”11
Ma tunnistan, et Issanda Jeesuse Kristuse apostlite ilmutatud perekonna läkitus on tõde ja igavikuliselt tähtis Jumala laste ülenduseks (vt ÕL 131:1–4), Jeesuse Kristuse nimel, aamen.