Just nagu Kristus on teile andestanud, nii tehke ka teie
Meile kõigile võib saada osaks sõnulseletamatu rahu ja meie Päästja kaaslus, kui õpime sundimatult andestama neile, kes on meie vastu eksinud.
„Aga nädala esimesel päeval puhteajal läksid naised hauale, viies ühes lõhnarohud, mis nad olid valmistanud.
Ja nad leidsid kivi haualt ära veeretatud.
Siis nad läksid sisse, kuid ei leidnud mitte Issanda Jeesuse ihu.
Ja kui nad selle pärast kahevahel olid, vaata, siis seisis kaks meest nende kõrval säravais riideis!
Aga kui naised hakkasid kartma ja oma silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: “Miks te elavat otsite surnute juurest?
Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud.””1
Homsel ülestõusmispühal meenutame me erilisel viisil seda, mida Jeesus Kristus on meie heaks teinud: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!”2 Lõpuks me tõuseme üles, nagu Tema seda tegi, et elada igavesti.
Jeesuse Kristuse püha lepituse ime kaudu võime ka meie saada osa pattude ja eksimuste andeks andmise annist, kui võtame omaks võimaluse ja kohustuse meelt parandada. Kui saame vajalikud talitused, peame kinni lepingutest ja kuuletume käskudele, võime saada igavese elu ja ülenduse.
Täna sooviksin ma keskenduda andestusele, meie Päästjalt ja Lunastajalt Jeesuselt Kristuselt meile antud olulisele ja hinnalisele annile.
Ühel 1982. aasta detsembriööl äratas minu ja mu naise Terry meie kodus Ameerika Ühendriikides Pocatello linnas telefonihelin. Telefonile vastates kuulsin ma üksnes nuukseid. Lõpuks ütles mu õe katkendlik hääl: „Tommy on surnud.”
20-aastane purjus juht kihutas Colorados Denveri äärelinnas kiirusel 135 km tunnis hoolimatult valgusfoori keelava tule alt läbi. Toimus hirmus kokkupõrge autoga, mida juhtis mu noorem vend Tommy. See surmas silmapilkselt tema ja ta naise Joani. Nad olid sõitmas jõulupeolt koju oma väikese tütre juurde.
Lendasime naisega kohe Denverisse ja läksime surnukuuri. Saime kokku mu vanemate ja õdede-vendadega ning leinasime meie armastatud Tommy ja Joani kaotuse pärast. Olime nad kaotanud mõttetu kuriteo tõttu. Meie südamed olid murdunud ja minus tekkis suur viha selle noore seaduserikkuja vastu.
Tommy oli töötanud juristina Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumis ja oli saamas tugevaks Ameerika põliselanike maade ja loodusvarade kaitsjaks.
Mõne aja möödudes kuulutati välja selle sõidukiga inimese tapmise eest vastutava noore mehe kohtuotsus. Leinas ja kurbuses osalesid mu vanemad ja vanem õde Katy kohtuotsuse väljakuulutamisel. Ka purjus juhi vanemad olid seal ja pärast kohtuotsuse väljakuulutamist istusid nad pingile ja nutsid. Mu vanemad ja õde istusid seal lähedal, püüdes oma tundeid kontrolli all hoida. Hetk hiljem tõusid mu vanemad ja õde püsti ning läksid juhi vanemate juurde, pakkudes neile tröösti ja andestust. Mehed surusid kätt, naised hoidsid käest kinni. Suures kurbuses ja pisarais tõdesid kõik, et mõlemad perekonnad on tohutult kannatanud. Ema, isa ja Katy näitasid meie perele oma tasase tugevuse ja julgusega, mida tähendab andestamine.
Selline suur andestus sellisel hetkel pehmendas mu südant ja avas tee paranemisele. Aja jooksul ma õppisin, kuidas saada andestavat südant. Vaid Rahuvürsti abiga kergendati mu valusat koormat. Jään südames alati Tommyt ja Joani taga igatsema, kuid nüüd lubab andestus mul meenutada neid rõõmsal meelel. Ja ma tean, et me saame taas perena kokku.
Ma ei soovita vaadata läbi sõrmede ebaseaduslikule teole. Teame vägagi hästi, et inimesed peavad oma kriminaalsete tegude ja seaduserikkumiste eest vastutust kandma. Kuid teame ka seda, et Jumala poegade ja tütardena järgime Jeesuse Kristuse õpetusi. Me peame andestame isegi siis, kui tundub, et teised ei vääri meie andestust.
Päästja õpetas:
„Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie Taevane Isa ka teile andeks.
Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.”3
Meile kõigile võib saada osaks sõnulseletamatu rahu ja meie Päästja kaaslus, kui õpime sundimatult andestama neile, kes on meie vastu eksinud. See kaaslus toob Päästja väe meie ellu eksimatul ja unustamatul moel.
Apostel Paulus andis nõu:
„Riietuge siis kui Jumala valitud .. südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega,
sallides üksteist ja andeks andes üksteisele. .. Nõnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie.”4
Issand on kuulutanud:
„Mispärast, ma ütlen teile, et teil tuleb andestada üksteisele, sest see, kes ei andesta oma vennale tema eksimusi, seisab Issanda ees süüdimõistetuna, sest tema patt on siis suurem.
Mina, Issand, andestan sellele, kellele ma andestan, aga teilt nõutakse, et te andestaksite kõikidele inimestele.”5
Meie Päästja ja Lunastaja Jeesuse Kristuse õpetused on selged. Patustaja peab olema valmis teistele andestama, kui ta loodab saada andestust.3
Vennad ja õed! Kas meie elus on inimesi, kes on meile haiget teinud? Kas me hoiame endas täiesti õigustatuna tunduvat kibestumist ja viha? Kas me laseme uhkusel takistada andestamist ja unustamist? Ma kutsun meid kõiki täielikult andestama ja laskma enda sees aset leida tervenemisel. Ja isegi kui me ei suuda täna andestada, teadke, et kui meil on selleks soovi ja me selle nimel tegutseme, siis see juhtub – nii nagu see juhtus minuga pärast mu venna surma.
Palun pidage samuti meeles, et andestamise juures on oluline ka endale andestada.
Issand ütles: „Vaata, see, kes on parandanud meelt oma pattudest, sellele on andeks antud ja mina, Issand, ei pea neid enam meeles.”7
Ma palvetan täna meie kõigi eest, et me peaksime meeles ja järgiksime Jeesuse Kristuse eeskuju. Kolgata ristil ütles Ta ahastuses need sõnad: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”8
Andestava vaimu ajel tegutsedes, nagu tegid mu vanemad ja vanim õde, võime rakendada ellu Päästja lubaduse: „Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!”9
Ma tunnistan, et see rahu tuleb meie ellu, kui võtme kuulda Jeesuse Kristuse õpetusi ja järgime Tema eeskuju teistele andestades. Kui me andestame, siis ma luban, et Päästja tugevdab meid ning Tema vägi ja rõõm valguvad meie ellu.
Haud on tühi. Kristus elab. Ma tunnen Teda. Ma armastan teda. Olen tänulik Tema armu eest, mis on tugevdav vägi, millest piisab, et tervendada kõik asjad. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.