2010–2019
Pwehki Krais Mahkohng Kumwail, Ihme Kumwail Pil Pahn Wia
Epreil 2018


Duwehte Krais ah ketin Mahkehng Kumwail, Pil Iei Duwen Kumwail

Met kitail kak alehdi peren me kitail sohte kak koasoiahda, oh ehu ong atail Sounkomouro ni atail pahn esehla mahkehng irail kan me kin wia sapwung ong kitail.

“Ni sohrahn en keioun rahn en nan wihko, re pwarek sousouo, wewa leh pwohmwahu kei me re kaunopada, oh pil mie ekei me iang irail.

“Oh irail diaradahr takaio katapwursangehr mwohn sousouo.

“Oh ni arail pidelong, irail sohte diarada kahlap en Kaun Sises.

“Eri ni ansou, me re arail pwuriamweilahr, kilang, ohl riemen likou lingaling ahpw kesihnenda limwahrail:

“Oh irail masepwehkada, oh itiekdiong nan pwehlo, ira ahpw mahsaniheng irail, Dahme kumwail rapahkiki me momour rehn me melahr akan?

“E souer ket met, pwe e ketin iasadahr.”1

Lakapw, Rahn Sarawi en Ihster, kitail pahn katamando ni mwekid kapwuriamwei kan me Sises Krais wiahiong kitailehr: “Pwe iei wen Koht ah ketin loaloale sampah, me ah ketkihdoki sapwellime Iehroso, pwe mehmen me kin pwosonla ih en dehr salongala, ahpw en ahneki mour soutuk.”2 Met me wehwehki, me kitail udahn pahn iasada me duwehte Ih, oh mour kohkohlahte.

Sang ni manaman en sapwellimen Sises Krais Tomw sarawio, kitail kakehr alehdi kisakis en mahkpen dipatail kan oh wiewia sapwung kan, ma kitail weliakapwala. Oh wia tiahk sarawi kan, kolokol atail inou kan, oh kapwaiada sapwellime kosoned akan, kitail udahn pahn keirda oh lapalapala.

Rahnwet, I men kosoiahte duwen mahkpene, kisakis kesempwal ehu me kohdohng kitailehr sang atail Sounkomour oh Soundor, Sises Krais.

Ehu pwohng en Tihsempe 1982, ngehi oh ahi pwoud, Terry pirikihda delepwohn koahl iou ni ihmwat nan Pocatello, Idaho. Ansou me I sapeng delepwohno, I rongadahte ngilen mwahiei. Mwurin mwohte, I rong ngilen riei serepein ah weikekila oh kosoia me, “Tommy melahr.”

Mwahnakapw sounpar 20 men me sakau en wai tangahki sdohsa, me tangatangki wen uk me mihmi ni mwail 85 nan awa ehu, me soukautih oh sohte uhdi ni dengki en uhdi nan ehu wasahn kousoan likin kahnihmw en Denver, Colorado. E doakoa uk sdohsa me riei pwutak tikitik, Tommy, diraipih oh kemehla ih oh ah pwoud, Joan ansouohte. Ira pwurpwuralahng ihmwarahu rehn neira kisin serepein men mwurin kamadipw en krismas ehu.

Ni ansouohte ngehi oh ahi pwoud pihrla Denver oh kohla ni wasa me paliweren aramas mehla kan kin neknekla ie. Se tuhpene iangahki aht pahpa nohno oh riei kan oh pahtoukihla mehlahn riat pwutak kempoake Tommy oh Joan. Ira mehkihla mwekid en poapoahm souitar. Se inenen pahtoula, oh I tepida lingeringer ieng pwutak pwulepwul me wia mwekid wet.

Tommy wia soun sawas en kosoned men nan Kempahn Kakehlaka Kosonned oh kohkolahng en wiahla soun doarepen sapwen Pwilidak en mehn America kan oh pai en wehi ni ansou kan me pahn kohdo.

Mwurin rahn kei, kapwung ahpw kohweng pwutak me wiadahr sapwung wet. Ni pepehm kansensued oh kapahtou, aht nohno pahpa oh riei serepein laud, Katy, iang towehda kapwung wet. An pwutak me kapwungo nohno pahpa pil iang mih mwo, oh mwurin kapwungo ah imwsekla, irail mwondi pohn sehr ehu oh sengiseng. Ahi nohno pahpa oh riei serepeino mwohd sohte doh sang ira oh ira sohte kak koledi ara nsensued. Mwurin ansou kis, ahi nohno pahpa oh riei serepeino kesihnenda oh aluhla rehra oh kosoia mahk oh me kansenamwahu ong ira. Ohloko itipe pene; ah lihoko kolpe pene; mie lapalahn nsensued me peneinei riau wet lokoloki laud. Nohno, pahpa, oh Katy kasalehiong aht peneinei duen mahkpene.

Soangen mahkpenehu nan ansouo kahrehiong pein ahi mohngiong ah nsenamwahula oh ritingada ahl ehu ong kamwahula. Ngehi eri esehla mwomwen ahi pahn ahneki mahk. Sangete ni sawas en Nahnmwarki en Meleilei me ahi katoutou kamedek lapwada. I pahn laloidki Tommy oh Joan, ahpw mahkpene met elehiong ien tamataman ira ni peren sohte idi. Oh I ese me se pahn pilehu tuhpene oh wia peneinei ehu.

Kaidehn I kasalehda met pwe kitail en pwungkihla mwwekid me uheng kosoned. Kitail udahn wehweki me aramaso udahn pahn ale kalokopen ah mwekid sapwung me laud oh tikitik kan. Ahpw nin doken atail wia sapwellimen Koht seri me kin idawehn sapwelimen Sises padahk kan, kitail ese me kitail pahn mahk mendahte ma re sohte anahne atail mahk.

Sounkomouro padahngki:

“Ma ke mahngkiheng emen ah sapwung, Somomwi nanleng pil pahn mahk ong uhk:

“Ahpw ma ke sohte mahkong emen me wia sapwungoahng uhk, pil duwehte Somomwi sohte pahn mahk ong amw sapwung kan.”3

Kitail kak alehdi meleilei me udahn lapasang me kitial ese, ma kitail ehuoang atail sounkomouro ni atail pahn esehla mahkong emen me “wiewia sapwung” ong kitail. Songen ehupene wet wahdo manaman en Sounkomouro nan atail mour me sohte sapwung, oh sote kak moanoknokla.

Wahnparon Paul sawaski:

“Eri kiheng pohmw, ni pilipil en Koht, … mahk en loale unsek, kadek, karakarahk en madamadau, kanengamah;

“Kadekohng mehteikan, oh mahkohng mehteikan  … : duwehte Krais ketin mahkohng uhk, ihme ke pil pahn wia.4

Pein Kauno mahsaniher:

“Ihmet, I ndahng kumwail, kumwail en mahkpene nan pwungamwail: pwe mehmen me sohte mahngkihong sapwung en rie men e pahn uh mwohn Kauno oh pahn mihla nan dihp lapalap.

“Ngehi, Kauno, pahn mahkong ihs me I men mahkong, ah kowe udahn pahn mahkong karos.”5

Padahk kan en atail Sounkomour oh Soundor Sises Krais me sansal; me dipan men pahn anahne mahk ong mehteikan ma e men alehdi mahk.6

Riei souleng kan, mie aramas nan atail mour me kamedekeikitailla? Kitail ahneki pepehm sohte mwahu ong mehkot me anahnepe en mwahu ni kailok oh lingeringer? Kitail mweidehng pohnmwahso en kolkitaildi sang mahk oh mweidala? I luke kitail koaros en mahk unsek oh mweidehng kamwahu en wiawi sang loale. Oh menda ma mahkpene sohte kohdo rahnwet, ese me ma kitail inangih oh koadoahke, e pahn kohdo—duehte ah wiawi ong ie mwurin riei pwutako ah mehla.

Menlau pil tamataman me pali kesempwal en mahkpene iangahki mahk ong pein kitail.

“Mehmen me koluhkihla dipe kan,” Kauno mahsanih, “e pahn alehdi mahk, oh Ngehi, Koht, solahr pahn taman.”7

I peki kitail koaros rahnwet en tamataman oh idawehn karasaras en Sises Krais. Pohn lohpwuo nan Golgotha, nan Sapwellime lokolok, E mahsanih lepin mahsen pwukat: “Semei, mahk ong irail; pwe re sehse dahme re wiewia.”8

Ni atail pahn ahneki mahk oh doadoahngki, duehte ahi pahpa nohno oh riei serepein laudo, kitail kak alehdi inou en Sounkomouro: “Ni meleilei I pwilikihdi rehmwail, ahi meleilei I kiheng pohmwail: kaidehn ni mwomwen sampah ah kin kiheng kumwail, I kiheng kumwail. Dehr mweidehng amwail mohngiong kan en ahneki katoutou, de masepwehk.”9

I kadehde me meleilei wet pahn kohdo nan atail mour ni atail pahn kapwaiada padahk kan en Sises Krais oh idawehn Sapwellime karasaras ni atail pahn mahk ong mehteikan. Ni ansou me kitail pahn mahk, I inoukiheng kumwail me Sounkomouro pahn kakehlailkitailda, oh Sapwellime manaman oh popohl pahn kohdo nan atail mour.

Sohte kanengen sousouo. Krais momour. I ese Ih. I poakoahng Ih. I kalahnganki Sapwellime limpoak, me iei manaman kehlail me anahn pwehn kamwahuiala mehkoaros. Ni lengleng kapai en Sises Krais, ahmen.