2010–2019
Sramsram Mahtuh in Sucu ac Orekma luhn Tempuhl: Sili ac Ahkkweye
April 2018


Sramsram Mahtuh in Sucu ac Orekma luhn Tempuhl: Sili ac Ahkkweye

Ke kuht oracni sramsram mahtuh luhn sucu ac som nuh ke tempuhl ke mwet misac lasr, God El ahkfalye mwe insewowo uliyuckme pacl sefanna ke mwet moul ac mwet misackwewana.

Kuhpahsr ke sucu uh kuh in ma sacohk tuh upac emet kuht puhlakihn uh. Puhslac sesr puhlakihn kuhpahsr muhsahllah ke sucu lasr uh. Kain in muhsahllah se oreklac inmahsrlon mwet wowo luo ke Fohlohkihnyuckyak luhn Alu luhn Jisus Kraist ke lwen sahflah inge. Parley ac Orson Pratt tamuhlwel se, mwet welah emet, ac ahkkweyeyucklac nuh ke Mwet Sap. Kais sie selos puhlakihn ma upac nuh ke luhlahlfongi tuhsruhk oraclah fahkwack luhlahlfongi la fokoko liki met ah. Kwewana selos kihsackuhnlah ac sang yohk nuh ke orekma luhn ma pwacye.

Petsac
Parley Pratt

Ke mwet luhlahlfongi uh muhta Nauvoo ah, kuhpahsr lalos uh muhnahslah, ma oracni nuh ke muhlat, akuhkuhin ye muhtuhn mwet uh ke yac 1846. Maelihk yohk ac paht uh oreklac. Parley el muhtwacacwack in sihmlac nuh sel Orson in ahkkweye maelihk sac, tuhsruhk Orson el tiacna topuk. Parley el fuhlweack, puhla lah sramsram lalos uh sahflah nwe tok, finte Orson el muhtwacwacack.1

Petsac
Orson Pratt

Yac ekahsr tohkoh, ke Mahs 1853, Orson el etwacack ke sie project in oraclah puk se ke usru lal William Pratt, mwet Macrike mahtuh emet luhn tamuhlwel inge. Orson el muhtwacwacack in tuhng “oacna sie tuhlihk srihsrihk” ke el liyacack ma sacohk ke sramsram mahtuh luhn sucu se inge. Insiyacl muhlwesrlac, ac el oruh kena lal in ahkkweye kuhpahsr yurin tamuhlwel lal ah.

Orson el sihm nuh sel Parley, “Ingena tamuhlwel sacohk wiyuck, wacngihn inmahsrlon usru nuhkwewa nuhtin Mwet Mahtuh lasr, Lieut[enant] William Pratt, suc kena yohk in sohkwack usru lal oacna kuht sifacna.” Orson pa sie mwet emet in kahlwem lah Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah uh enenuh in sohkwack ac oracni sramsram mahtuh luhn sucu kuht in muh kuh in oruh akwuck luhn tempuhl ke mwet mahtuh lasr. Lwacta lal kalweni: “Kuht etuh lah God luhn pahpah tuhmwacsr uh oruh kahsruh ke ma inge nohfohn. … Nga ac suk nuhnak muhnahs ke tahfonglac luhk nuh ke sihmlac nuh sum. … Nga finsrak kom in nuhnak muhnahs nuh sihk.”2 Sahyacn fahkwack luhlahlfongi fokoko lalos, luhngse lalos nuh ke mwet mahtuh lalos uh pa ma se in ahkkweye maelihk se, ahkwoyelah ngal, ac suk ac sang nuhnak muhnahs.3

Ke God El kol kuht in oruh ma se, kwacna oasr srihpac puhkantwen ke nuhnak Lal. Sramsram mahtuh luhn sucu ac orekma luhn tempuhl tiac ma nuh sin mwet misac muhkwena tuhsruhk in ahkinsewowoye mwet moul pac. Sel Orson ac Parley, ma inge furohklah insiyaclos nuh sie sin sie. Sramsram mahtuh luhn sucu ac orekma luhn tempuhl sang kuh in onwelah ma ma enenuh in unweyucklac uh.

Ke mempucr luhn Alu uh, oasr kunohkohn muhtahl lasr in sokwack mwet misac lasr ac oracni sramsram mahtuh luhn sucu uh. Ma se inge el yohk likina mukwikwi ahkkweyeyuck in oruh se, ke srihpen akwuck ke molwelah uh ma nuh sin tuhlihk nuhkwewa nuhtin God uh.4 Kuht kuh in sokwack sucu lasr sifacna ma misac tiac eis akwuck nuh ke molwelah uh. Kuht oacyacpac suliyuck in kahsruh mempucr luhn ward kuh stek ke inen sucu lalos uh.5 Ma sun nuh pwacye lah, ke oracni sramsram mahtuh luhn sucu ac orekma luhn tempuhl, kuht kuh in kahsruh in molwelah mwet misac.

Tuhsruhk ke kuht wi oruh sramsram mahtuh luhn sucu ac orekma luhn tempuhl mihsenge uh, kuht oacyacpac sruokyac nuh ke mwe insewowo “ahkkweye” uliyuckme sin mwet pahluh ac mwet sap uh.6 Mwe insewowo inge sun na pwacye ke srihpen oasr, suwohs, ac sikyak lalos fin facluh. Tahk loeloes inge weacng pac mwe insewowo inge:

  • Kahlwem yohkwelihk ke Mwet Lahngo ac kihsac in iwaclah Lal;

  • Moklweyuck yohkwaclihk luhn Nguhn Muhtahl7 in puhla kuh ac kolyuck nuh ke moul lasr sifacna uh;

  • Luhlahlfongi yohkwelihk, in muh forlah nuh sin Mwet Lahngo eklac loal ac fokoko;

  • Kuh ac kena yohkwelihk in etwaclah ac auliyak8ke srihpen sie kahlwem ke lah suc kuht uh, kuht tuhkuh oyac me, ac etuh kahlwem ke acn kuht ac som nuh we;

  • Ahkyohkye puhla ahkwoyeyuck, ahkmuhtahlye, ac fal nuh ke insiyacsr;

  • Ahkyohkye engan ke sie kuh yohkwaclihk in puhla luhngse luhn Leum;

  • Mwe insewowo luhn sucu uh yohkwelihk, finne ohiyacn sucu lasr ingena, met, kuh pacl fahsruh kuh finne fuhkah sesuwohsiyen sucu lasr uh;

  • Yohkwelihk in luhngse ac tarilacna nuh sin mwet misac ac moul lasr, tuh kuht in tillac puhla muhkahimtacl.

  • Yohkwelihk kuh in kahlwem lah ma enenuh in ahkkweye ac ohinge, ke kahsruh luhn Leum, kuhlwacnsapuh mwet sahyac uh;

  • Yohkwelihk kuh in kuhtanglah mwe sruhf ac upaclah moklweyuck luhn mwet lokoalok sac; ac

  • Yohkwelihk kahsruh nuh ke inse toasr, muhsahlah, kuh sensen ac oruh ma kihnet uh in ma sefanna.9

Kom fin pruhe ke kuhtwena mwe insewowo inge, wi oruh sramsram mahtuh luhn sucu ac orekma luhn tempuhl. Ke kom oruh inge, pruhe lom fah topukyuck. Ke akwuck inge oreklac kacn mwet misac, tuhlihk nuhtin God fin facluh ahkkweyeyucklac. Tiac ma lut lah President Russell M. Nelson, ke pweng se emet lal ke Prestuhn luhn Alu uh, fahkwack, “Kaksahk lom lun tempuhl ac kuhlwacnsap lom nuh sin mwet misac lom we fah ahkinsewowoye kom ke ahkyohkye fwackyuck lom sifacna ac mihs ac fah ahkfokokoye oaru lom in muhtana ke inkacnek in olwelah ke akwuck uh.”10

Mwet pahluh se met tuh liye pac mwe insewowo ke kwewana mwet moul ac mwet misac uh.11 Mwet utuck pweng inkuhsrao se ahkkahlwemye nuh sel Ezekiel aruhrruhma se ke tempuhl se ma kof uh kahklah liki. El fahk nuh sel Ezekiel:

“Kof se inge soror sasla … nwe ke sun Infahlfal Jordan ac som nwe ke Meoa Misa … ac ekulla kifinte we uh nu ke kofonot.

“Yen nukwewa ma infacl soko inge ac soror nu we uh, ac oasr kain in kosro ac kain in ik puspis we. Infacl soko inge ac aklosye kof in Meoa Misa, ac yen nukewa el soror we uh ac fah sang moul nu ke ma nukewa.”12

Ohiyac luo luhn kof uh kuht enenuh in sramsram kac. Ma se met, finne infacl srihsrihk soko ma wacngihn infacl sahyac in ahkyohkye, ac yohkwaclihk nuh ke infacl luhlahp soko, ac loesaclihk ac loali ke ac sohrohr uh. Kain se pacna inge sikyak ke mwe insewowo ma tuhkuh liki tempuhl ke kais sie mwet uh siliyucki oacna sucu uh. Kapwack yohk kalmeyac sikyak fohlohk ac nuh met ke fihl inge oruh akwuck in sili ma oracni sucu uh nuh sie.

Ahkluo, infacl soko ah ahksasucye ma nuhkwewa el kahlyac uh. Mwe insewowo luhn tempuhl oacpacna sie kuh in unwe. Mwe insewowo luhn tempuhl kuh in unwelah insiyac ac moul ac sucu uh.

Petsac
Todd tuhlihk mukul se nahtuhl Betty

Lwelah ngan sruhmuhn. Ke 1999, mukul fuhsr se inel pa Todd el muhlallah ke soko paip in srah muhsahllah ke insifacl. Tuh Todd ac sucu lal mempucr ke Alu uh, mukwikwi lalos ke Alu uh kain in ma, ac wacngihn selos puhlakihn mwe insewowo luhn tempuhl. Ke fong sahflah ke moul lal Todd, ninac kiyacl, Betty, el muhta sisken mwe oan kiacl uh ac kahl pahol ac fahk, “Todd, fin kom enenuh na pwacye in som, nga olwelah nuh sum lah orekma lom ke tempuhl uh ac oreklac.” Lututacng se tohkoh ah, Todd el misac. Mwet laslas sac sang heart lal Todd ah ac sang nuh sin mwet mas se luhk ah, sie mwet wowo inel pa Rod.

Mahlwem ekahsr somlah tukun transplant sac, Rod el etwaclah inen sucu se ma sang heart lal ah ac muhtwacwack in aetuhi nuh selos. Sahp yac luo tohkoh, ninac kiyacl Todd ah, Betty, el solwacl Rod in wi ke el som nuh tempuhl ke pacl se emet. Rod ac Betty ohsun pacl se emet ke celestial rum ke St. George Utah Tempuhl.

Kuhtuh pacl tok ah, pahpah tuhmwacl Todd ah—mukul tuhmwacl Betty ah—misac. Yac ekahsr tohkoh, Betty el solwacl Rod elan ahol tuhlihk mukul misac se nahtuhl ah ke eis akwuck luhn tempuhl lal uh. Rod el tarilacna in oruh, ac orekma se inge ahksahfyeyuck ke infuckihl in sili ke St. George Utah Tempuhl. Betty el siliyucki nuh sin mukul misac tuhmwacl, sikuck muhtuhnte ke loang se liki tuhlihk mukul se nuhtin nahtuhl suc oruh pacptais ke mwet misac. Na, ke sronin muhta kahklah lihkihn tuhpahl, el solwacl Rod elan weluhlos ke loang sac. Rod el sikuck muhtuhnte siskaclos, ac oruh orekma luhn tuhlihk mukul se nahtuhl ah, Todd, suc heart se la ah srwackna kihmkihm inniwacl Rod. Mwet sang heart se lal Rod ah, Todd, el tuh siliyucki nuh sin pahpah ninac kiacl ah ne tok ma pahtpaht. Ninac kiyacl Todd liyacacng olwelah el tuh oraclah nuh sin tuhlihk misac se nahtuhl yac ekahsr met ah.

Petsac
Rod ac Kim ke lwen in macruht lalos ah

Tuhsruhk sramsram se inge tiacna tui insac. Yac singucul limekohsr tukun el eis heart transplant lal, Rod el siyuckyucklac in pahyuckyak ac siyuck sihk in oruh sili lalos ke Provo Utah Tempuhl. Ke lwen in macruht uh, Nga sonol Rod ac muhtwacn askuhlwacna kiacl, Kim, ke infuckihl se sisken infuckihl in sili ah, ma sucu lalos ac kawuck fototo uh sano we. Tukun kuht muhtwacta kihtin pacl yohrohl Rod ac Kim, nga siyuck selos fin oasr kuhtwena kihsensiyuck lalos.

Rod el fahk, “Ahok, sucu luhk ma sang heart sac oasr inge ac kena in ohsun nuh sum.”

Nga lut kuhtuh ac siyuck, “Kom muh elos oasr inge? Ingena na?”

Rod el topuk, “Ahok.”

Nga fahsr liki infuckihl se ac pahngon sucu sac liki infuckihl in sili ah. Betty, tuhlihk muhtwacn nahtuhl ac tuhlihk mukul sro nuh yohrohl se wi kuht. Rod el sonol Betty ke sie asruhi, sang kuloh nuh sel ke tuhkuh wi, ac na ahkuhtweyucwi nuh sel. Rod el fahk, “Betty, Elder Renlund pa inge. El pa taktuh se karihngihn heart luhn tuhlihk mukul se nuhtum ah ke yac pucspucs.” El fuhluhngyac infuckihl sac a sruokyucwi. Ac ke minute ekahsr, oasr asruoki ac sronin muhta ke engan insac nohfohn.

Tukun kuht sifil eis mihs lasr, kuht utyak nuh ke infuckihl in sili, ma Rod ac Kim siliyucki ke pacl ac ne tok ma pahtpaht. Rod, Kim, Betty, ac nga kuh in fahkwelihk luhlahlfongi lah inkuhsrao arlac fototo, lah oasr pac mwet sahyac wi kuht ke lwen sac suc tuhfahna misac ke moul in mahno.

God, ke kuh suwos Lal, sili ac ahkkweye kais sie ac sucu finne oasr ma toasr, tuhlac, ac upac. Kuhtuh pacl uh kuht kapsruh puhla kuht puhlakihn e tempuhl oacna kuht liyacack inkuhsrao.13 Lwen sacn fin acn Provo Utah Tempuhl, pohloh fahk se lal C. S. Lewis srwackna oan sihk: “Mwet fin Facluh … fahk ke kuhtuh kweok luhn mahno, ‘Wacngihn engan fal pacl fahsruh uh kuh in ahkwoye,’ tiac etuh lah Inkuhsrao, ke eisyuck, fah orekma fohlohk nuh tok ac finne in ekuhlah ma kweok nuh ke sie wolacna. … Mwet insewowo ac fahk muh, ‘Kuht sonna muhta ke acn se sahyacn Inkuhsrao.’”14

God El fah ahkfokokoye, kahsruh, ac sruhkkuhtyak;15 ac El fah ahkmuhtahlye nuh sesr ma upac emet lasr.16 Ke kuht oracni sramsram mahtuh luhn sucu ac som nuh ke tempuhl ke mwet misac lasr, God El ahkfalye puhs sin mwe insewowo olwelah nuh ke mwet moul ac mwet misac kwewana. Oacyacpac, kuht ahkinsewowoyeyuck ke kuht kahsruh mwet sahyac ke ward kuh stek lasr uh in oruh oacna. Mempucr suc tiacna muhta fototo nuh ke tempuhl uh kuh pac in eis mwe insewowo inge ke elos wi orekma ke sramsram mahtuh luhn sucu, oracni inen mwet misac lalos nuh ke akwuck luhn tempuhl in oreklac.

Prestuhn Russell M. Nelson, ke ma inge, sensenkackihn: “Kuht kuh in moklweyuck lwen fohn se ke ma mahtuh luhn tempuhl ac sucu ma puhlakihnyuck sin mwet sahyac uh. Tuhsruhk kuht enenuh in oruh ma se in puhla engan se pac sifacna.” El kalweni, “Nga suli kom in pruhe ac nuhnkuh lah kihsac fuhkah se—in kihsac ke pacl—kom kuh in oruh orekma luhn tempuhl ac sramsram mahtuh luhn sucu yohk liki met ah.”17 Ke kom lwelah suli lal Prestuhn Nelson, kom fah konwacack, oracni, ac kapsrweni sucu lom an. Weacng pacna, mwe insewowo fah tuhkuh nuh sum ac sucu lom oacna infacl soko sramsramkihnyuck sel Ezekiel. Kom fah konwacack ahkkweye nuh ke ma enenuh ahkkweye.

Orson ac Parley Pratt puhlakihn ma sikyak ke ahkkweye ac sili ke sramsram mahtuh luhn sucu ac orekma luhn tempuhl emet ke fihl se inge. Betty, ac sucu lal, ac Rod elos puhlakihn pac. Kom kuh pac. Ke kihsac in iwaclah Lal, Jisus Kraist el sang mwe insewowo inge nuh sin mwet nuhkwewa, kwewana mwet misac ac mwet moul. Ke srihpen mwe insewowo inge, kuht fah konwacack lah kuht, oacna, “tiacna muhta acn se liki … Inkuhsrao.”18 Nga fahkwack na pwacye ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Parley P. Pratt to Orson Pratt, May 25, 1853, Orson Pratt Family Collection, Church History Library, Salt Lake City; in Terryl L. Givens and Matthew J. Grow, Parley P. Pratt: The Apostle Paul of Mormonism (2011), 319.

  2. Orson Pratt to Parley P. Pratt, Mar. 10, 1853, Parley P. Pratt Collection, Church History Library, Salt Lake City; in Givens and Grow, Parley P. Pratt, 319.

  3. Yohk in fahk, Orson Pratt el tiac kahsruh muhkwena in oraclah puk se ke tuhlihk nahtuhl William Pratt, tuhsruhk kuhtuh yac tok, ke yac 1870, Orson Pratt ac sucu lal oruh puhs liki pacptais 2,600 nuh ke mwet misac oasr ke puk se ke Endowment House fin acn Salt Lake City (liye Breck England, The Life and Thought of Orson Pratt [1985], 247).

  4. Liye Joseph Smith, History of the Church, 6:312–13.

  5. Liye “Names Submitted for the Temple Ordinances,” First Presidency letter, Feb. 29, 2012. Mwet misac suc ine uh kuh ituckyang nuh ke akwuck luhn tempuhl enenuh in sucu luhn mwet sang an. Sahyacn lwelah, mempucr luhn Alu uh tiac enenuh in sang ine ke kuhtwewna u tiac lwelah, oacna mwet celebrity kuh Mwet Jew ma misac ke Holocaust.

  6. Liye Dallin H. Oaks, “In Wisdom and Order,” Tambuli, Dec. 1989, 18–23; D. Todd Christofferson, “The Redemption of the Dead and the Testimony of Jesus,” Liahona, Jan. 2001, 10–13; Boyd K. Packer, “Your Family History: Getting Started,” Liahona, Aug. 2003, 12–17; Thomas S. Monson, “Constant Truths for Changing Times,” Liahona, May 2005, 19–22; Henry B. Eyring, “Hearts Bound Together,” Liahona, May 2005, 77–80; M. Russell Ballard, “Faith, Family, Facts, and Fruits,” Liahona, Nov. 2007, 25–27; Russell M. Nelson, “Salvation and Exaltation,” Liahona, May 2008, 7–10; Russell M. Nelson, “Generations Linked in Love,” Liahona, May 2010, 91–94; David A. Bednar, “The Hearts of the Children Shall Turn,” Liahona, Nov. 2011, 24–27; Richard G. Scott, “The Joy of Redeeming the Dead,” Liahona, Nov. 2012, 93–95; Quentin L. Cook, “Roots and Branches,” Liahona, May 2014, 44–48; Thomas S. Monson, “Hastening the Work,” Liahona, June 2014, 4–5; Henry B. Eyring, “The Promise of Hearts Turning,” Liahona, July 2014, 4–5; David A. Bednar, “Missionary, Family History, and Temple Work,” Liahona, Oct. 2014, 14–19; Neil L. Andersen, “‘My Days’ of Temples and Technology,” Liahona, Feb. 2015, 26–33; Neil L. Andersen, “Sharing the Temple Challenge,” Family Discovery Day, Feb. 2015, LDS.org; Quentin L. Cook, “The Joy of Family History Work,” Liahona, Feb. 2016, 22–27; Gary E. Stevenson, “Where Are the Keys and Authority of the Priesthood? Liahona, May 2016, 29–32; Dieter F. Uchtdorf, “In Praise of Those Who Save,” Liahona, May 2016, 77–80; Quentin L. Cook, “See Yourself in the Temple,” Liahona, May 2016, 97–101; Dale G. Renlund, Ruth L. Renlund, and Ashley R. Renlund, “Family History and Temple Blessings,” Liahona, Feb. 2017, 34–39; Dallin H. Oaks and Kristen M. Oaks, “Connected to Eternal Families,” Family Discovery Day, Mar. 2018, LDS.org.

  7. Liye Doctrine and Covenants 109:15.

  8. Liye Doctrine and Covenants 109:21.

  9. Liye Boyd K. Packer, “Balm of Gilead,” Ensign, Nov. 1987, 16–18; Jeremiah 8:22; 51:8.

  10. Russell M. Nelson, “As We Go Forward Together,” Liahona, Apr. 2018, 7.

  11. Liye Ezekiel 40–47; Bible Dictionary, “Ezekiel.”

  12. Ezekiel 47:8–9.

  13. Liye Spencer W. Kimball, “Glimpses of Heaven,” Ensign, Dec. 1971, 36–37.

  14. C. S. Lewis, The Great Divorce: A Dream (2001), 69.

  15. Liye Isaiah 41:10.

  16. Liye “How Firm a Foundation,” Hymns, no. 85.

  17. Russell M. Nelson and Wendy W. Nelson, “Open the Heavens through Temple and Family History Work,” Liahona, Oct. 2017, 19.

  18. Lewis, The Great Divorce, 69.