2010–2019
Me Pahn Dadaurte Lel ni Imwi, ihme Pahn Komourla
Epreil 2018


Me Pahn Dadaurte Lel ni Imwi, ihme Pahn Komourla

Kitail ahneki pwoson ong dahme kitail kamehlele oh ese.

Riei ohl oh lihakan, I kaping ki mehlel ahnsou mwahu me I kak ehukiong kumwail ekei ahi iren pepehm kan.

Pahr kei samwalahro, ngehi ahi pwoud iang towehda kasarawien kapidolong en ahn seri kei mehn kasansal ni ahn Mwomwohdiso wasahn neknek kesemwpwal me mih nan kanihmw en Salt Lake. Mwurin kasarawio, Presiden Thomas S. Monson aluhdo reht, oh ni Ah itik nan peht ka, e mahsani, Dadaur te, “eri ke pahn pweida”—padahk kaselel oh me keiou mehlel, oh ei, kitail kak kamehlele.

Sises Krais kamehlelehioang kitail me Irail kan me pahn dadaurte lel ni imwi, pahn komourla.1

Dadaurte wehwehki “ken katengtengdiong inou me ke pahn mehlel ong kosonned en Koht, mendahte kasongosong, uhpene, de kahpwal akan.”2

Pil irail akan me iang ehr kehn manaman en ngehn sarawi kopwurimwei kan oh me kin pwoson tohnmetei oh sawas pahn ehu rahn pwopwila de sohla pahn kehlail ma irail sohte pahn dadaurte lel ni imwi. Kitail en ansou koaros oh ni kehl koaros kiong nan moangetail oh mongiongitail kan lepin lokaia “Met sohte pahn wiawiong ie.”

Ni ansou me Sises Krais padahk nan Kapernaum, sapwellime tohnpadahk tohto pwurasang, oh solahr men idawehn.

“Sises eri mahsanihong meh ehk riemeno, Ia duwe, kumwail pil men keseiehla?”3

I kamehlele me rahnwet, Sises Krais pil pahn idek rehtail koaros me wiadahr atail inou sarawi Reh, “Ia duwe, kumwail pil men keseiehla?”

I kapakapki me kitail koaros, atail mohngiong kan en esehla dahme mour soutik kolokol ong kitail,pasapengo pahn duwehte dahme Saimon Pihter sapengki: “Maing, Ihs me se pahn patohla reh? sapwelimoamwi mahsen kan, iei mahsen en mour soutik.”4

Kitail en pwoson pwehki dahme kitail kamehlele oh esehier. Ma kitail sohte momouriki atail marain, na kitail wekidala. Me dipan akan me kin mihmihte nan dihparail, oh sohte koluhla, pahn mihmihla nan dihp oh saminkihla dihp, lao sehdan kohwahkin irail la, katiasang ansou mwahu me irail kak koluhkihla, ale mahk, oh kapai kihda kapai koaros en mour soutik kan.

I rongehr songen kahrepe kei sang irail me sohla iang mwomwohdisoht oh me salongasang kilel pwung en kahrepen seiloak me kitail ahneki nan mour wet. I koangoangeh kin irail en medewe mwahu oh pwuredo, pwe i kamehlele me sohte me kak pitsang Kauno, Sises Krais.

Ni ansou me kitail pepdaislahr, kitail wiadahr inou sarawi—kaidehn ong aramas emen ahpw ong Sounkomouro, “inoukihdier en alehda rehtail ni mwaren Sises Krais, oh nantieng wie papah lel ni imwi.”5

Towehda kaudek en kamadipw sarawi iei ehu me keiou kesemwpwal me kitail kak kasawih atail ngong en wie papah te Ih, kakehlapen pali ngehnitail, oh keirdahn atail pwoson Sises Krais.

Aleale kamadipw sarawi iei me keiou kesemwpwal me kitail kin wia rahn sarawi, Kauno kawehwehier tiahk sarawi wet ong Sapwellime Wahnpaoron ko mwohn Ah ketin pwoula. E wia soangohte nan sapwen America. E padahkiong kitail ma kitail wia tiahk sarawi wet, e pahn wia atail kadehdeh ong Kauno me kitail kin tamataman Ih ansou koaros, E ketin inoukihdi, me Sapwelime Ngehno pahn ieiang kitail.6

Nan padahk en Alma me pwulopwuloong nah pwutak Shiblon, kitail diar kaweid en kamarain oh kaparkin kitail soahng kan me pahn sewese kitail en kolokol atail inou sarawi kan:

“Tehk pwe ke deh lohdi pahn ahmw aklapalap akan; ei, tehk pwe ke deh suweiki pein ahmw laoloakong, de pein ahmw kehl.

“Doadoahngki ahmw kak koaros, ahpw kaidehn ni idihd; oh pil tehk ken kak katengehdi ahmw kehlail, pwe ken kak audaudkihda limpoak; tehk pwe ken kak udihsang dangapaur.”7

Nan pahr kei samwalahro, ni ahi wie mwemweitseli, ehdin ahi men iangada dake kayak. I ale ehu, ngei perenkihda, oh dakeh iei nan sedo.

Mwurin minit kei, ilok iou wekidada kayak-o. I nantiengete uwen ahi kak koaros, elep pehi I kol mehn seisei-o ah elep kayak-o, pwe Ien kak pilehu douda.

I song pilehu sei, apw minit depe mwuri, kayak-o pilehu wekidekdi. Ngehi pil ngihtehte te, sohte douluhl kak pweida, lao emen me ese dake kayak apw ndahdo me mwein mie wasahkis nan kayako me pwal, me eleiong pihl ah kokohda loale, eri karehda ah sto kak soanamwau oh sohte mengei en kolkoldi. I pwuhsolong kayak-o pohn sapwo oh kihda sang pinepehu, sohte pwand, pihl wiahkin tehiou wudekiei.

I leme me pak tohto en ansou kitail kin doula nan mour kolokol dihp, duwehte wasa pwoar me mih nan kayak-o, me kin kauhdisang atail keirda en pali ngehn.

Ma kitail pahn doulahte nan dipatail kan, kitail kin manokehla inou sarawi me kitail wiaiong Kauno, mendahte atail wie kohkohdi pwehki sapahrek me dihp wiahienehr nan atail mour.

Duwehte wasa ohlahn nan kayak-o, ohlahn nan atail mour anahne kitail en wiaiong mehkot. Ekei dihp pahn anahne doadoahk laud, kaidehn koluhla te.

Kitail anahne pein idek rehtail: Kitail mihmi ia ni atail mwekmwekid ong Sounkomouro oh Sapwellime doadoahk? Kitail sou iang mih wasa Pihter mihier loalehu ni ansou e kamahmkihla Sises Krais-o? De kitail sou daulihlahr ni duwen atail mwekid oh ngoang ni duwen Ah wiaier mwurin paongok me E alehdi sang Sounkomouro?8

Kitail anahne nantieng peikiong kosonned akan oh tetehk mwahu soahng apwal kan koaros me kitail sohte kin kakohng kan. Kauno pahn ieiang atail palie, sewese kin kitail atail anahn oh luwet akan, oh ma kitail kapwaiada ni atail ineng mehlel oh wia ni duwen kupwure, E pahn ketin wiada “me luwet en kehlaila.”9

Peik pahn kiong kitail atail kehl en powehdi dihp. Kitail anahne pil wehwehki me kasongosong en atail pwoson akan anahne kitail en peik, ni atail sohte kin ese imwi ekei pak.

I peki dahme pahn kak sewese kitail en dadaur lel ni imwi.

  1. Rahn kaoros, kapakap oh wadek pwuhk sarawi.

  2. Nan wihk koaros, ale kamadipw sarawi ni ohlahn mongiong oh pahtou en pali ngehn.

  3. Pwain atail meirong en eisek kis ehu oh meiroang en kaisihsol en sounpwong koaros.

  4. Nan pahr riau kaoros—pahr koaros ong me pwulepwul kan—pwurehng ale utuhtpen nan tehnpas sarawi.

  5. Nan atail mour unsek, kitail papah Sapwellimen Kauno doadoahk.

Rongamwahu mehlel oh kesemwpwal wet en kin mihmite nan atail madamadau kan, kitail kolpene atail mour en deh mwerpeseng oh kawehla atail ahl mwahu me kitail seiseilongki nan sed en mour wet.

Mie kating pen pweida kan pahn kupwuren Kauno, ihme ke pahn kak alekihdi ma ke pwain.

I inenen kalahnganki atail Sounkomouro Ah ketin dadaur lel ni imwi, kanekehla Sapwelime tomw kesemwpwal oh tohnmetei.

E ketin lokolok ki dipatail kan, weirek, pahtou, lokolok, kahpwal, oh luwet akan, oh E ese ia mwomwen ah pahn kak sewese kitail, kakehlailih kin kitail, kansenamwahuih kin kitail, oh mwomwen Ah pahn kak kakehlaka kitail pwe kitail en kak dadaur oh alehdi atail mwaramwar me kaunopadahr ong irail me sohte pwopwila kan koaros.

Mour rehtail wekpeseng. Kitail koaros mie ansou en kasongosong, ansoun nsenamwahu, ansou en pilada, ansoun powehdi kahpwal akan, oh ansou en alehda ansou mwahu akan.

Sohte lipilip dahme ke mihmi laole, I kadehde ki me Samatail Nanleng ansou koaros kin mamahsani, I poakong uhk, I utung uhk, I ieiang uhk. Kedeh pwangada. Koluhla oh dadaur nan ahl me I kasalehioang uhk ehro. Oh I kamehlelehiong uhk me kitail pahn pilehu kileng pene nan atail wein celestial. Ni mwaren Sises Krais, amen.