Tasased ja vaga südamega

Uuest Testamendist õpime rikkast noormehest, kes küsis Jeesuselt: „Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?”² Esiteks innustas Päästja teda käske pidama. Seejärel andis Õpetaja noormehele lisanõudeid, mis vastasid tema erilistele vajadustele ja oludele.

„Jeesus ütles talle: „Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi mind!”

Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.”³

Võrrelge rikka noormehe reaktsiooni Amuleki kogemusega, mida kirjeldatakse Mormoni Raamatus. Amulek oli töökas ja rikas mees, kellel oli palju sugulasi ja sõpru.⁴ Ta kirjeldas ennast kui meest, keda oli palju kordi kutsutud, kuid kes ei tahtnud kuulda; meest, kes teadis Jumala asjust, aga keeldus teadmast.⁵ Amulek oli põhimõtteliselt hea mees, kuid maailma mured köitsid tema tähelepanu, just nagu oli lugu rikka noormehega Uues Testamendis.

Kuigi Amulek oli varem oma südame kõvaks teinud, kuuletus ta ingli häälele, võttis prohvet Alma oma kodus vastu ja toitis teda. Alma külaskäigu ajal ärkas ta vaimselt ja kutsuti evangeeliumi kuulutama. Amulek loobus siis „kõigest oma kullast ja hõbedast ja oma hinnalistest asjadest ‥ Jumala sõna pärast [ja hüljati] nendest, kes kord olid olnud tema sõbrad, ja samuti tema isast ning sugulastest”.⁶

Mis seletab seda erinevust rikka noormehe ja Amuleki reaktsiooni vahel?

Mormoni Raamatus kirjeldatud ohtlikul sõjaperioodil olid nefilaste armee ülemjuhataja Moroni ja maa ülemkohtuniku ja valitseja Pahoran kirjavahetuses. Moroni, kelle armee kannatas valitsuse ebapiisava toe pärast, kirjutas Pahoranile „mõndagi süüdimõistvat”⁷ ja süüdistas teda ja tema kaasjuhte ükskõiksuses, laiskuses, hooletuses ja isegi reeturlikkuses.⁸

Pahoran oleks võinud kergesti Moronit ja tema ebaõigeid süüdistusi põlata, kuid ta ei teinud seda. Ta vastas kaastundlikkusega ja kirjeldas valitsusevastast mässu, millest Moroni teadlik polnud. Ja siis kuulutas Pahoran:

„Vaata, ma ütlen sulle, Moroni, et ma ei rõõmusta teie suurte kannatuste üle, jah, need kurvastavad mu hinge.

Ja nüüd, oma kirjas oled sa mind hukka mõistnud, aga sellest pole midagi; ma ei ole vihane, vaid rõõmustan su südame suuruse üle.”⁹

Mis selgitab teie arvates Pahorani mõõdukat vastust Moroni süüdistustele?

Kuue kuu eest toimunud üldkonverentsil kirjeldas president Russell M. Nelson oma reaktsiooni president Thomas S. Monsoni kutsele uurida, mõtiskleda ja rakendada Mormoni Raamatus olevaid tõdesid. Ta ütles: „Olen püüdnud tema nõu kuulda võtta. Muuhulgas olen koostanud nimekirju selle kohta, mis Mormoni Raamat on, mida see kinnitab, mida see ümber lükkab, mida see täide viib, mida see selgitab ja mida ilmutab. Mormoni Raamatu uurimine selle uue vaatenurga alt on olnud palju mõtteainet ja inspiratsiooni pakkuv harjutus! Ma soovitan seda teile kõikidele.”¹⁰

President Henry B. Eyring rõhutas samuti, milline tähtsus president Monsoni elus oli palvel. Ta täheldas:

„Ma olen lugenud Mormoni Raamatut iga päev rohkem kui 50 aastat. Seega võib-olla oleksin ma võinud põhjendatult mõelda, et president Monsoni sõnad on mõeldud kellelegi teisele. Ometi tundsin ma paljude teie sarnaselt, kuidas prohveti innustus ja lubadus kutsuvad mind veel enam pingutama. ‥

Minu ja paljude teie jaoks täitus sellega prohveti lubadus.”¹¹

Mis teie arvates selgitab nende kahe Issanda Kiriku juhi koheseid ja südamest tulnud reaktsioone president Monsoni üleskutsele?

Ma ei taha öelda, et Amuleki, Pahorani, president Nelsoni ja president Eyringi vaimselt tugevaid reaktsioone saab selgitada vaid ühe kristliku omaduse kaudu. Kindlasti tulenes nende nelja auväärse teenija vaimne küpsus mitmest omavahel seotud omadusest ja kogemusest. Kuid Päästja ja Tema prohvetid on rõhutanud ühte olulist omadust, mida me kõik peame paremini mõistma ja oma ellu kaasama.

Palun märgake omadust, mida Issand järgnevas pühakirjakohas enda kirjeldamiseks kasutas: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.”¹²

Õpetlikult otsustas Päästja rõhutada tasadust kõikide omaduste seast, mille hulgast ta oleks võinud valida.

Sarnasusi võime näha ilmutuses, mille sai prohvet Joseph Smith 1829. aastal. Issand kuulutas: „Õppige minu käest ja kuulake minu sõnu; kõndige minu Vaimu tasaduses ja teil saab olema rahu minus.”¹³

Tasadus on Päästjale omane iseloomujoon ja selle tunnuseks on õigemeelne reageerimisvõime, tahtevalmis kuulekus ja tugev enesevalitsemine. See omadus aitab meil täielikumalt mõista Amuleki, Pahorani, president Nelsoni ja president Eyringi reaktsioone.

Näiteks reageerisid president Nelson ja president Eyring õigemeelselt ja kiirelt president Monsoni innustusele Mormoni Raamatut lugeda ja uurida. Kuigi mõlemad mehed teenisid Kirikus tähtsatel, silmapaistvatel positsioonidel ja olid aastakümneid pühakirju sügavuti uurinud, ei olnud nende käitumises mingit kahtlust ega enese tähtsustamist.

Amulek allus vabatahtlikult Jumala tahtele, võttis vastu kutse evangeeliumi kuulutada ja jättis maha oma mugavad olud ja peresuhted. Ja Pahorani õnnistati mõistmise ja tugeva enesevalitsusega tegutseda ja mitte negatiivselt reageerida, kui ta selgitas Moronile valitsusevastasest mässust tulenevaid raskusi.

Kristlikku tasadust mõistetakse meie kaasaegses maailmas sageli vääriti. Tasadus on tugev, mitte nõrk; aktiivne, mitte passiivne; julge, mitte arg; mõõdukas, mitte ülemäärane; vaoshoitud, mitte ennastülendav; ja armuline, mitte tormakas. Tasane inimene ei ole kergesti provotseeritav, pretensioonikas või ülitundlik ja tunnustab varmalt teiste saavutusi.

Kuigi tavaliselt märgistab alandlikkus sõltuvust Jumalast ja pidevat vajadust Tema juhatuse ja toe järele, siis tasaduse omapäraks on eriline vaimne vastuvõtlikkus nii Pühalt Vaimult saadud õpetusele kui ka õpetusele inimestelt, kes tunduvad vähem võimekad, kogenematumad või harimatumad, kel ei pruugi olla tähtsat positsiooni või kellel ei paista muudel põhjustel olevat midagi panustada. Meenutage, kuidas Naaman, Süüria kuninga väepealik, sai üle oma uhkusest ja võttis tasaduses vastu oma teenijate nõu kuuletuda prohvet Eliisa sõnadele ja pesta end seitse korda Jordani jões.¹⁴ Tasadus on peamine kaitse uhkusest tuleneva pimeduse vastu, mis sageli kaasneb tähtsuse, positsiooni, võimu, jõukuse ja ülistusega.

Tasadus on omadus, mida arendatakse soovimise ja moraalse valikuvabaduse õigemeelse rakendamise kaudu ning püüdes alati hoida alal andestust oma pattudele.¹⁵ Samuti on see vaimne and, mida me võime sobilikult otsida.¹⁶ Kuid me peaksime meeles pidama, mis eesmärkidel sellist andi antakse – selleks, et Jumala lastele kasu tuua ja neid teenida.¹⁷

Kui me tuleme Päästja juurde ja Teda järgime, siis saame järk-järgult üha enam võimeliseks Tema sarnaseks puutuma. Vaim tugevdab meid distsiplineeritud enesevalitsusega ja rahuliku käitumisviisiga. Seega on tasadus midagi, milliseks me saame Õpetaja jüngritena ja mitte lihtsalt midagi, mida me teeme.

Moosesele „õpetati kõike egiptlaste tarkust ja tema oli vägev sõnades ja tegudes”.¹⁸ Kuid ta „oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal”.¹⁹ Tema teadmised ja võimed võinuks teda uhkeks teha. Kuid selle asemel vähendas tasaduse iseloomujoon ja vaimne and ülbust tema elus ja suurendas Moosest kui vahendit Jumala eesmärkide saavutamisel.

Kõige suursugusema ja tähendusrikkama eeskuju tasadusest leiame Päästja enese elust.

Suur Lunastaja, kes „laskus ‥ allapoole kõiki asju”²⁰ ja kannatas, valas verd ja suri, et „puhastada meid kõigest ülekohtust”,²¹pesi õrnalt oma jüngrite tolmuseid jalgu.²² Selline tasadus on Issandale kui teenijale ja juhile omane tunnusjoon.

Jeesus näitas meile ülimat eeskuju õigemeelsest reageerimisvõimest ja tahtevalmis kuulekusest, kui Ta kannatas Ketsemanis teravat piina.

„Ja kui ta jõudis kohale, ütles ta neile: „Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!”

Ta ise ‥ heitis põlvili maha ja palvetas,

öeldes: „Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära; ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!”²³

Päästja tasadus selles igavikuliselt olulises ja piinarikkas kogemuses näitab meist igaühele, kui tähtis on seada Jumala tarkus kõrgemale meie enda tarkusest.

Issanda järjekindel tahtevalmis kuulekus ja tugev enesevalitsemine on meie kõigi jaoks nii imeline kui ka õpetlik. Kui relvastatud templivalvurid ja Rooma sõdurid Ketsemani saabusid, et Jeesus kinni võtta, tõmbas Peetrus välja oma mõõga ja raius ära ülempreestri sulase parema kõrva.²⁴ Päästja puudutas seejärel sulase kõrva ja tegi ta terveks.²⁵ Palun pange tähele, et Ta sirutas abikäe ja õnnistas oma potentsiaalset vangistajat, kasutades sama taevast väge, mis oleks võinud takistada Tema vangistamist ja ristilöömist.

Meenutage samuti, kuidas Õpetajat Pilaatuse ees süüdistati ja Ta mõisteti hukka ristilöömise läbi.²⁶ Jeesus oli oma reetmise ajal kuulutanud: „Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteistkümmend leegioni ingleid?”²⁷ Kuid paradoksaalselt mõistis „nii elavate kui ka surnute Igavese Kohtumõistja”²⁸ üle kohut ajutine poliitiline võimukandja. „Ent [Jeesus] ei vastanud talle ühtainustki sõna, nõnda et maavalitseja pani seda väga imeks.”²⁹ Päästja tasadus väljendus selgelt Tema distsiplineeritud vastuses, tugevas enesevalitsuses ja oma lõputu väe isikliku kasusaamise eesmärgil mitte kasutamises.

Mormon toob tasaduse välja kui aluse, millest lähtuvad kõik vaimsed võimed ja annid.

„Mispärast, kui inimesel on usku, siis tal peab tingimata olema lootus; sest ilma usuta ei või olla lootust.

Ja taas, vaata, ma ütlen teile, et tal ei saa olla usku ja lootust muidu, kui ta on tasane ja vaga südamega.

Kui nõnda, siis on tema usk ja lootus asjata, sest mitte keegi pole vastuvõetav Jumala ees kui vaid südames tasane ja vaga; ja kui inimene on südames tasane ja vaga ja tunnistab Püha Vaimu väel, et Jeesus on Kristus, siis peab tal tingimata olema ligimesearmastust; sest kui tal ei ole ligimesearmastust, siis ei ole ta mitte midagi; mispärast, tal peab tingimata olema ligimesearmastust.”³⁰

Päästja kuulutas: „Õnnistatud on tasased, sest nemad pärivad maa.”³¹ Tasadus on oluline osa jumalikust loomusest ja me võime seda saada ja oma elus arendada tänu Päästja lepitusele ja selle kaudu.

Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on meie ülestõusnud ja elav Lunastaja. Ja ma luban, et Ta juhib, kaitseb ja tugevdab meid, kui käime Tema vaimu tasaduses. Ma kuulutan oma kindlat tunnistust nendest tõdedest Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.