Päästja viisil teenimine

Milline imeline õnnistus on elada ajal, mil saame jätkuvat ilmutust Jumalalt! Kui me ootame ja võtame vastu aega, „mil oma kohale asetatakse kõik”,¹ mis on tulnud ja tuleb meie aegadel, nagu on prohvetlikult kuulutatud, siis meid valmistatakse ette Päästja teiseks tulemiseks.²

Ja kas on paremat viisi valmistuda Temaga kohtumiseks kui püüda saada Tema sarnaseks üksteist armastavalt teenides! Nagu Jeesus Kristus selle evangeeliumi ajajärgu alguses oma järgijatele ütles: „Kui sa mind armastad, teenid sa mind.”³ Kui me teenime teisi, näitab see meie tänu ja armastust Jumala ja Tema Poja Jeesuse Kristuse vastu ning et oleme Tema jüngrid.

Mõnikord me mõtleme, et peame tegema midagi suurt ja kangelaslikku, et see meie ligimeste teenimisel loeks. Kuid lihtsad teenimisteod võivad avaldada sügavat mõju teistele ja ka meile endile. Mida Päästja tegi? Tema üleloomulike lepituse ja ülestõusmise andide kaudu – mida me sellel kaunil ülestõusmispühal tähistame – „[pole] kellelgi teisel ‥ olnud niivõrd sügavat mõju kõigile neile, kes on elanud või hakkavad veel elama maa peal”.⁴ Kuid Ta samuti naeratas, kõneles, kõndis, kuulas, leidis aega, innustas, õpetas, toitis ja andestas. Ta teenis perekonda ja sõpru, ligimesi ja võõraid ühtviisi ja Ta kutsus tuttavaid ja armsamaid nautima Tema evangeeliumi rikkalikke õnnistusi. Need lihtsad teenimisteod ja armastus on eeskujuks meie teenimisele tänapäeval.

Kui teil on au esindada Päästjat oma teenimispüüdlustes, siis küsige endalt: „Kuidas võin ma jagada evangeeliumi valgust selle inimese või perega? Mida Vaim mind tegema kutsub?”

Teenimist võib teha paljudel erinevatel isiklikel viisidel. Mis teenimine siis on?

Teenimine on see, kui vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused peavad koos palvemeelselt nõu ülesannete üle. Selle asemel et lihtsaid paberitükke laiali jagada, arutlevad juhid üheskoos teenimisülesande saanud vendade ja õdedega üksikisikute ja perede üle. See on koos jalutamine, mänguõhtuks kokkusaamine, abi pakkumine või isegi koos teenimine. See on isiklik külastus või telefonikõne või internetis vestlemine või sõnumite saatmine. See on sünnipäevakaardi andmine ja jalgpallivõistlusel kaasaelamine. See on inimesele tähendusrikka pühakirja või konverentsi tsitaadi jagamine. See on evangeeliumi küsimuse arutamine ja tunnistuse jagamine, et tuua selgust ja rahu. See on kellegi elus osalemine ja temast hoolimine. See on samuti teenimisvestlus, kus tundlikul ja sobilikul viisil arutatakse vajadusi ja tugevusi. See on koguduse nõukogu abi suuremate vajaduste korral.

Selline teenimine tugevdas ühte õde, kes kolis kodust kaugele, kui tema abikaasa magistriõpet alustas. Ilma telefonita ja väikese beebiga tundis ta end uues kohas ebakindlana, täiesti eksinu ja üksildasena. Ilma ette teatamata tuli Abiühingu õde tema ukse taha väikese kingapaariga beebi jaoks, pani naise ja lapse oma autosse ja viis nad toidupoodi. Tänulik õde ütles: „Ta oli mu elupäästja!”

Tõelist teenimist illustreerib vanem õde Aafrikas, kes määrati otsima üles õde, kes polnud kaua aega Kirikus käinud. Kui ta selle õe koju läks, leidis ta õe läbipekstuna ja paljaks röövituna. Tal oli väga vähe süüa ja tal polnud riideid, mis tema arvates sobisid pühapäevastel koosolekutel osalemiseks. Teda teenima määratud õde kuulas ta ära, tõi talle oma aia saadusi, luges temaga pühakirju ja sai ta sõbraks. See kadunud õde naasis peagi kirikusse ja teenib nüüd kutses, kuna teab, et teda armastatakse ja väärtustatakse.

Selliste Abiühingu teenimispüüete ühendamine nüüdseks ümberkorraldatud vanemate kvoorumiga toob kaasa ühtsuse, millel võivad olla hämmastavad tagajärjed. Teenimisest saab üks kooskõlastatud püüdlus täita preesterluse kohust „külastada iga liikme kodu” ja vaadata „alati kiriku järele ja [olla] koos liikmetega ning neid tugevda[da]”⁵ ja saavutada Abiühingu eesmärki aidata üksteisel valmistuda igavese elu õnnistusteks.⁶ Piiskopi juhatusel koos töötades võivad vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused saada inspiratsiooni nende püüdlustes iga inimese ja pere üle valvata ja nende eest hoolitseda.

Lubage mul tuua üks näide. Ühel emal diagnoositi vähk. Peagi alustas ta raviga ja kohe asusid Abiühingu õed tööle, planeerides, kuidas oleks kõige parem aidata einetega, arsti juures käimisega ja muul moel toetades. Nad külastasid teda regulaarselt ja pakkusid positiivset kaaslust. Samal ajal asus Melkisedeki preesterluse kvoorum tegutsema. Nad aitasid kaasa magamistoa ja vannitoa ümberehitusel, et haige õe eest oleks kergem hoolitseda. Ka noored mehed panid sellele märkimisväärsele tööle õla alla. Ja noored naised organiseerisid rõõmsalt igapäevase koeraga jalutamise. Aja möödudes jätkas kogudus teenimist, vajadusel antavat abi lisades ja kohandades. See oli armastusega tehtud töö, iga liige andis iseendast, näidates isiklikul viisil teenides ühist hoolt, mis õnnistas nii kannatavat õde kui ka iga tema pereliiget.

Pärast vaprat võitlust sai vähk õest võitu ja ta sängitati mulda. Kas kogudus hingas selle peale kergendatult ja luges töö tehtuks ja lõpetatuks? Ei! Noored naised jätkasid iga päev koeraga jalutamist, preesterluse kvoorum teenis jätkuvalt isa ja tema peret ning Abiühingu õed abistasid edasi armastuses, et välja selgitada tugevusi ja nõrkusi. Vennad ja õed, see on teenimine – see on Päästja viisil armastamine.

Üks teine õnnistus nendes inspireeritud teadaannetes on võimalus 14- kuni 18-aastastel noortel naistel osaleda selles teenimises Abiühingu õdede kaaslastena, just nagu noored mehed teenivad Melkisedeki preesterluse vendade kaaslastena. Noored võivad jagada oma ainulaadseid andeid ja kasvada vaimselt, teenides päästmistöös koos täiskasvanutega. Noorte teenimisülesannetesse kaasamine võib samuti suurendada Abiühingu ja vanemate kvoorumi haardeulatust teiste eest hoolitsemisel, suurendades osalevate liikmete arvu.

Kui ma mõtlen imelistele noortele naistele, keda olen tundnud, siis rõõmustan nende Abiühingu õdede üle, kellele saab osaks au saada osa noore naise entusiasmist, annetest ja erilisest vaimsest tundlikkusest, kui nad külg külje kõrval teenivad või kui nad neid teenivad. Ja olen sama rõõmus noorte naiste üle, et neile on mentoriks ja õpetajaks Abiühingu õed, kes neid tugevdavad. Võimalus osaleda Jumala kuningriigi ehitamises on noortele naistele suureks kasuks, aidates neil paremini valmistuda nende juhirolliks Kirikus ja kogukonnas ning panustavateks partneriteks nende peredes. Nagu õde Bonnie L. Oscarson eile ütles: noored naised „soovivad teenida. Nad peavad teadma, et neid hinnatakse ja et nad on päästmistöös olulised.”⁷

Tegelikult teenivad noored naised juba ilma ülesandeta ja kiidulauluta teisi. Üks pere, keda ma tean, kolis sadade kilomeetrite kaugusele uude paika, kus nad kedagi ei tundnud. Paari nädala jooksul ilmus nende ukselävele taldrikutäie küpsistega 14-aastane tüdruk nende kogudusest, kes tuli neid tervitama. Tüdruku selja taga seisis tema naeratav ema, kes vabatahtliku autojuhina toetas tütre teenimissoovi.

Üks teine ema muretses ühel päeval, et tema 16-aastane tütar tavalisel ajal koju ei tulnud. Kui tüdruk lõpuks koju jõudis, küsitles ema teda mõningase pahameelega selle kohta, kus ta olnud on. 16-aastane neiu vastas arglikult, et oli viinud naabruses elavale lesknaisele lille. Ta oli näinud, kui üksik see vanem õde oli, ja tundis õhutust teda külastada. Ema täieliku heakskiiduga jätkas tüdruk vana naise külastamist. Neist said head sõbrad ja nende armas läbikäimine jätkus mitmeid aastaid.

Igaüks neist noortest naistest ja paljud teised nendesarnased märkasid kellegi vajadust ja tegutsesid, et neid abistada. Noortel naistel on loomuomane soov hoolitseda ja jagada, mida võib koos täiskasvanud õega teenides hästi rakendada.

Vaatamata meie vanusele, kui me mõtleme sellele, kuidas kõige efektiivsemalt teenida, siis küsime: „Mida ta vajab?” Kui liita see küsimus siira sooviga teenida, juhatab Vaim meid tegema seda, mis vastavat inimest tõstab ja tugevdab. Olen kuulnud loendamatuid lugusid vendadest ja õdedest, keda õnnistas lihtne žest, kui neid Kirikus kaasati ja tervitati, lahke e-kiri või tekstisõnum, isiklik kontakt raskel ajal, kutse grupiüritusele või abipakkumine katsumuste ajal. Üksikvanemad, uued uskupöördunud, vähemaktiivsed liikmed, lesed ja lesknaised või raskustes noored võivad vajada teenivate vendade ja õdede lisatähelepanu ja eelisabi. Vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatuste vaheline koordinatsioon võimaldab anda õigeid ülesandeid.

Lõppude lõpuks toimub tõeline teenimine siis, kui seda tehakse armastusest motiveerituna. Siira teenimise väärtus, olemus ja ime on selles, et see muudab tõeliselt elusid! Kui meie süda on avatud ja valmis armastama ning kaasama, innustama ja trööstima, siis on meie teenimise vägi vastupandamatu. Kui meie motivatsiooniks on armastus, juhtuvad imed ja me leiame viise, kuidas tuua meie kadunud õed ja vennad Jeesuse Kristuse evangeeliumi kõiki kaasavasse embusesse.

Päästja on meie eeskuju kõiges – mitte ainult selles, mida me peame tegema, vaid ka miks me seda tegema peame.⁸ „Tema elu maa peal oli kutse meile – tõsta pilk veidi kõrgemale, unustada meie enda probleemid ja ulatada abikäsi teistele.”⁹ Kui me võtame vastu võimaluse kogu südamest teenida meie õdesid ja vendi, siis õnnistatakse meid suurema vaimsusega, oleme samal lainel Jumala tahtega ning suudame paremini mõista Tema plaani, et aidata igaühel Tema juurde naasta. Me tunneme paremini ära Tema õnnistusi ja oleme innukad, et ka teised nendest õnnistustest osa saaksid. Meie süda laulab koos meie häälega:

Näidakem oma tänulikkust ja armastust Jumala vastu, teenides armastusega meie igavesi õdesid ja vendi.¹¹ Selle tulemuseks on selline ühtsuse tunne, mida tundsid muistne rahvas Ameerika mandril 100 aastat pärast Päästja ilmumist nende maal.

Ja sündis, et maal ei olnud mingit tülitsemist Jumala armastuse pärast, mis elas inimeste südametes.

‥ Ja ei olnud kadetsemist ega riidu ‥ ja tõepoolest ei saanud olla õnnelikumat rahvast kõikide nende inimeste seas, keda Jumala käsi oli loonud.”¹²

Ma jagan rõõmuga oma isiklikku tunnistust, et need ilmutuslikud muudatused on Jumala poolt inspireeritud ning kui me need tahtevalmis südamega vastu võtame, siis oleme paremini valmistunud kohtuma Tema Poja Jeesuse Kristusega Tema tulemisel. Oleme lähemal Siioni rahvaks saamisele ja tunneme ületamatut rõõmu koos nendega, keda oleme jüngrirajal aidanud. Ma palvetan tulihingeliselt ja alandlikult, et me seda teeksime. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.