Väikesed ja lihtsad asjad

Mu kallid vennad ja õed! Mind, nagu teidki, on sügavalt puudutanud, ülendanud ja inspireerinud need sõnumid, muusika ja koosveedetud aeg. Olen kindel, et kõnelen teie nimel väljendades tänu meie vendadele ja õdedele, kes tööriistadena Issanda käes on meid tugevdanud sel koos veedetud ajal.

Olen tänulik, et saan kõneleda ülestõusmispühade esimesel pühal sellele kuulajaskonnale. Täna tähistame koos teiste kristlastega Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele on meie usu alussambaks Jeesuse Kristuse ülestõusmine sõna otseses mõttes.

Kuna usume nii Piibli kui ka Mormoni Raamatu aruandeid Jeesuse Kristuse ülestõusmisest, usume ka arvukaid pühakirjaõpetusi, et sarnane ülestõusmine saab osaks kõikidele surelikele, kes on elanud kunagi siin maa peal. Apostel Peetrus nimetas seda, mida ülestõusmine meile annab, „elavaks lootuseks” (1Pt 1:3). See elav lootus on veendumus, et meie identiteet ei lõpe surmaga, vaid et surm on pelgalt vajalik samm halastavas plaanis, mille meie Taevane Isa tegi oma laste päästmiseks. Selle plaani järgi on vaja siirduda surelikkusest surematusesse. Sellise siirdumise puhul on kesksel kohal elupäikese loojumine ja hiilgav hommik, mille tegi võimalikuks meie Issanda ja Päästja ülestõusmine, mida sel ülestõusmispühade esimesel pühal tähistame.

Me laulame ühes suurepärases kirikulaulus, mille sõnad pani kirja Eliza R. Snow:

Selleks et seda plaani ja üheks saamist edasi arendada, koguneme koosolekutele, näiteks sellele konverentsile, et üksteist õpetada ja innustada.

Mul on olnud tunne, et peaksin võtma täna hommikul oma tekstiks Alma õpetuse oma pojale Heelamanile, mis on kirjas Mormoni Raamatus: „Väikeste ja lihtsate asjadega saadetakse korda suuri asju” (Al 37:6).

Jeesuse Kristuse evangeeliumis õpetatakse meile palju väikseid ja lihtsaid asju. Meile tuleb meenutada, et mingi märkimisväärse perioodi peale kokku võetuna saadavad need näiliselt väikesed asjad korda suuri asju. Üldjuhid ja teised austatud õpetajad on sel teemal palju kõnelenud. See teema on nii tähtis, et tahan sellest taas kõneleda.

Väest, mida väikesed ja lihtsad asjad aja jooksul omandavad, meenutas mulle ühel hommikusel jalutuskäigul nähtu. Tegin sellest pilti. Paksu ja tugeva asfaltkattega kõnnitees on pragu. Kas see on tekkinud mingi suure ja tugeva jõu tagajärjel? Ei, selle prao on tekitanud kõnnitee ääres kasvava puu juur oma aeglase tasase kasvuga. Siin on sarnane näide, mida nägin teisel tänaval.

Kujutis

pragu kõnniteel

Kujutis

Veel üks pragu kõnniteel

Jõud, mis nendesse raske asfaltkattega kõnniteedesse prao tekitas, oli liiga väike, et sellega igapäevaselt või isegi kuu lõikes arvestada, kuid aja jooksul oli selle mõju uskumatult vägev.

Nii on aja jooksul lood ka nende väikeste ja lihtsate asjade vägeva mõjuga, millest õpetavad meile pühakirjad ja elavad prohvetid. Võtame näiteks pühakirjade uurimise, mis peaks olema õpetatu järgi meie igapäevaelu osa. Või võtame isiklikud palved ja põlvili tehtud perepalved, mida ustavad viimse aja pühad regulaarselt teevad. Võtame noorte osalemise seminaris või noorte täiskasvanute osalemise instituuditundides. Kuigi igaüks neist harjumustest võib näida väike ja lihtne, on nende tulemuseks aja jooksul vägev vaimne meeleülendus ja kasv. See leiab aset, kuna igaüks neist väikestest ja lihtsatest asjadest kutsub kaaslaseks Püha Vaimu, Tunnistajat, kes meid valgustab ja tõe juurde juhatab nagu president Eyring selgitas.

Teine vaimse meeleülenduse ja kasvu allikas on lakkamatu meeleparandus ka näiliselt väikestest üleastumistest. Inspireeritud enesehinnang aitab näha, millest meil jääb vajaka ja kuidas saaksime teha paremini. Selline meeleparandus peaks eelnema iganädalasele sakramendivõtmisele. Teemasid, mida meeleparanduse protsessis kaaluda, soovitatakse kirikulaulus „Kas ma kedagi täna ka aitasin?”

Loomulikult on need väikesed asjad, kuid otse loomulikult on need hea näide sellest, mida Alma õpetas oma pojale Heelamanile: „Ja Issand Jumal töötab vahenditega, et täide viia oma suuri ja igavesi eesmärke; ja väga väikeste vahenditega .. Issand .. toob päästet paljudele hingedele” (Al 37:7).

Hawaii Brigham Youngi ülikooli rektor Steven C. Wheelwright kirjeldas ühe koosoleku kuulajaskonnale inspireeritult Alma õpetust: „Alma kinnitab oma pojale, et kui rakendame Issandasse usku ja järgime Tema nõu väikestes ja lihtsates asjades, õnnistab Ta meid tõepoolest, nagu Ta on kavandanud, väikeste igapäevaste imede ja aja jooksul imepäraste tegudega.”³

President Howard W. Hunter on õpetanud, et „tihtipeale avaldavad teistele kõige positiivsemat mõju .. tavapärased toimetused, mitte niivõrd see, mida maailm suursuguseks peab”.⁴

Ameerika Ühendriikide Indiana osariigi endise senaatori Dan Coatsi sulest on ilmunud sama põhimõtte kohta veenev ilmalik õpetus: „Ainus ettevalmistus selle ühe elu- või lausa rahvast muutva otsuse tegemiseks on need sajad ja tuhanded vaistlikud, iseseisvad, näiliselt tähtsusetud endamisi langetatud otsused.”⁵

Nende „näiliselt tähtsusetute” endamisi langetatud otsuste alla käib see, kuidas veedame aega, mida vaatame televiisorist ja internetist, mida loeme, kunst ja muusika, millega end tööl ja kodus ümbritseme, millist meelelahutust otsime ning kuidas täidame oma kohustust olla ausad ja tõemeelsed. Veel üks näiliselt väike ja lihtne asi on olla teistega suheldes viisakas ja rõõmsameelne.

Ükski neist ihaldusväärt väikestest ja lihtsatest asjadest ei vii millegi suuremani, kui neid ei tehta jätkuvalt ja järjepidevalt. Teatavasti olevat president Brigham Young öelnud: „Meie elu koosneb väikestest lihtsatest olukordadest, mida on koguselt palju, kui need kokku pannakse ja moodustavad summeeritult terve inimelu.”⁶

Oleme meedia ja kultuurilise allakäigu mõjusfääris, mis viivad meid väärtushinnangute poolest allavoolu, kui me sellele pidevalt vastu ei seisa. Selleks et liikuda ülesvoolu oma igavese eesmärgi poole, tuleb pidevalt aerutada. Abistav on kuuluda meeskonda, kes aerutab üheskoos, nagu sõudmise meeskond. Et selle näite varal veel kaugemale jõuda, on kultuuriline hoovus nii tugev, et kui peaksime aerutamise lõpetama, kantakse meid allavoolu sihtkoha poole, kuhu me ei taha jõuda, kuid mis saab meile saatuslikuks, kui me ei püüa pidevalt edasi liikuda.

Rääkinud ühest näiliselt väikesest sündmusest, millel olid olnud suured tagajärjed, kirjutas Nefi: „Ja nõnda me näeme, et väikeste vahenditega saab Issand täide viia suuri asju” (1Ne 16:29). Vanas Testamendis on selle kohta meeldejääv näide. Loeme sealt, kuidas iisraellasi vaevasid mürgised maod. Paljud surid nende hammustustesse (vt 4Ms 21:6). Kui Mooses palvetas ja palus abi, inspireeriti teda tegema „vaskmao ning pan[ema] selle ridva otsa”. „Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too silmitses vaskmadu, siis ta jäi elama” (s 9). Niivõrd väike asi ja niivõrd imepärane tulemus! Kuid nagu selgitas Nefi, kui ta õpetas sellest näitest Issanda vastu mässanutele, oli isegi siis, kui Issand valmistas neile tervenemiseks lihtsa mooduse, „selle mooduse lihtsuse ehk selle kerguse tõttu .. palju neid, kes hukkusid” (1Ne 17:41).

See näide ja õpetus tuletavad meile meelde, et mooduse lihtsus või käsuna saadud ülesande kergus ei tähenda, et see pole õigemeelse soovi täitumiseks oluline.

Sarnaselt võivad ka väiksed sõnakuulmatud teod või pisimad ebaõnnestumised õigemeelsete tavade järgimisel tõmmata meid alla tulemuse poole, mida meid on hoiatatud vältima. Sel puhul on eeskujuks Tarkuse Sõna. Ühe sigareti või alkohoolse joogi või mõne muu uimastiannuse mõju pole tõenäoliselt mõõdetav. Kuid aja jooksul on selline mõju vägev ja võib-olla pöördumatu. Pidage meeles pragu kõnnitees, mille tekitas puu juure järkjärguline vähene kasvamine. Kindel on see, et millegi sõltuvusttekitava tarbimise, nt meie keha ründavate uimastite või mõtteid halvendava pornograafilise materjali kohutavad tagajärjed on täiesti välditavad, kui neid mitte kunagi esimest korda – korrakski ei tarvitata.

Juhataja M. Russell Ballard kirjeldas aastaid tagasi üldkonverentsi kuulajaskonnale, „kuidas väiksed ja lihtsad asjad võivad mõjuda inimese pääsemisele negatiivselt või hävitavalt”. Ta õpetas: „Nõrkade kiudude sarnaselt, millest moodustub niit, siis nöör ja lõpuks köis, võivad need väikesed asjad olla üheskoos liiga tugevad, et neid purustada. Peame olema alati teadlikud, milline vägi on väikestel ja lihtsatel asjadel vaimsuse tugevdamisel,” ütles ta. „Samas tuleb meil olla teadlik, et Saatan kasutab väikseid ja lihtsaid asju, et panna meid tundma meeleheidet ja olema õnnetud.”⁷

Rektor Wheelwright andis sarnase hoiatuse oma kuulajaskonnale Hawaii BYUs: „Väikeste ja lihtsate asjade tegemata jätmise tõttu lööb usk kõikuma, imed lakkavad ning areng Issanda ja Ta kuningriigi suunas esmalt peetub ja hakkab siis koost lagunema, kuna Jumala kuningriigi otsimine asendub ilmalikumate taotluste ja maisemate soovidega.”⁸

Et kaitsta end kuhjuva negatiivse mõju eest, mis on vaimsele arengule hävitav, tuleb meil tegutseda vaimse väikeste ja lihtsate asjade mustri järgi. Vanem David A. Bednar selgitas seda põhimõtet ühel BYU naistekonverentsil: „Võime õppida palju selle vaimse mustri olemusest ja tähtsusest vett väga aeglaselt mullale tilgutades,” selle asemel et pinnast üle ujutada või pritsida suures koguses vett sinna, kus seda pole vaja.

Ta selgitas: „Ühtlaselt langevad veetilgad imbuvad sügavale pinnasesse ja hoiavad mullas kõrget niiskustaset, mille puhul taimsed saavad lokata. Kui ka meie teiega oleme keskendunud ja saame sageli vaimseid kosutusepiisku, võib evangeelium ajada oma juured sügavale meie hinge, leida endale kindla koha ja pinnase ning kanda ebatavalist ja hõrku vilja.”

Jätkates, ütles ta: „Väikeste ja lihtsate asjade vaimne muster, mis kutsub esile suuri asju, toob meelekindlust ja vankumatust, süvendades pühendumust ja täielikumat pöördumist Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse.”⁹

Prohvet Joseph Smith õpetas seda põhimõtet sõnadega, mis on nüüd kirjas Õpetuses ja Lepingutes: „Ärgu ükski inimene pidagu seda pisiasjaks, sest … on ootamas paljugi, mis puutub pühadesse, mis sellest sõltub” (ÕL 123:15).

Seoses varasemate püüdlustega Missouri osariigis Kirikut rajada andis Issand nõu olla kannatlik, sest „kõik asjad peavad sündima omal ajal (ÕL 64:32). Seejärel edastas ta järgmise tähtsa õpetuse: „Mispärast, ärge väsige head tegemast, sest te rajate alust suurele tööle. Ja väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur” (ÕL 64:33).

Usun, et igaüks meist soovib järgida president Russell M. Nelsoni üleskutset „lepingurajal”¹⁰ edasi pürgida. Me teeme seda üha pühendunumalt, kui järgime järjepidevalt „väikseid asju”, mida Jeesus Kristus ja Tema Kiriku juhid meile õpetavad. Tunnistan Temast ja palun Temalt õnnistust kõigile, kes püüavad püsida Tema lepingurajal, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.