2010–2019
Jumala prohvet
Aprill, 2018


Jumala prohvet

Prohvet ei seisa teie ja Päästja vahel. Ta seisab hoopis teie kõrval ja näitab teed Päästja juurde.

Ma lisan oma tervitused vanem Gerrit Gongile ja vanem Ulisses Soaresele Kaheteistkümne Kvoorumi võrreldamatus vendluses.

Toetades president Russell M. Nelsonit Issanda prohveti ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku presidendina, osalesime jumaliku korralduse alusel peetud pühalikul koosolekul; see on pühalik, sest selle viimase tunni sündmusi on oodatud taevastes enne maailma loomist. Issand Jeesus Kristus, kes juhatab oma tööd, on esitlenud täna president Eyringi vahendusel oma prohvetit, oma võitud juhti meile, oma lepingurahvale, lubades meil näidata avalikult oma tahet teda toetada ja tema nõu järgida.

Ma soovin, et need miljonid liikmed, kes ei viibi koos meiega siin konverentsikeskuses, teaksid, et Issanda Vaim selles hoones oli president Nelsoni toetamise ajal just nagu võis oodata – täis vaimset väge. See taevast juhitud koosolek ei toimu ainuüksi selles konverentsikeskuses, vaid üle kogu maailma: Aasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika kogudusehoonetes, Kesk- ja Lõuna-Ameerika ning Euroopa kodudes, Vaikse ookeani ja meresaarte katusealustes. See koosolek on igas maailma osas, kus te ka ei viibi, ka siis, kui üksnes kuulate seda ülekannet nutitelefoni kaudu. Piiskopid ei loendanud meie ülestõstetud käsi, kuid neid pandi kindlasti tähele taevas, kuna oleme sõlminud lepingu Jumalaga ja meie tegevus on kirjas eluraamatus.

Issand valib oma prohveti

Prohveti valib Issand ise. Selleks ei korraldata kampaaniaid, debatte, ametiotstarbelisi enesereklaame, pole väitlemist, umbusaldust, segadust ega peataolekut. Ka mina kinnitan, et taeva vägi oli meiega templi ülemises toas, kui me palvemeelselt ümber president Nelsoni seisime ja tundsime vaieldamatut Issanda heakskiitu.

President Russell M. Nelson valiti teenima Jumala prohvetina kaua aega tagasi. Issanda sõnad Jeremiale käivad ka president Nelsoni kohta: „Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast väljusid, pühitsesin ma sind: ma panin sind rahvaile prohvetiks!”1 Vaid kolm aastat tagasi oli 90aastane vanem Nelson staažilt neljas, kusjuures kaks kolmest staažikamast apostlist olid temast nooremad. Issand, kes valitseb elu ja surma üle, valib oma prohveti. President Nelson on 93aastasena hämmastava tervise juures. Loodame, et ta on meiega veel paar aastakümmet, praegu aga püüame veenda teda hoidma eemale suusanõlvadest.

Kuigi toetame prohvetit kui Issanda võitut, olgu selge, et kummardame vaid Jumalat, oma Taevast Isa, ja Tema jumalikku Poega. Me saame kord minna taas nende juurde ainult tänu oma Päästja Jeesuse Kristuse teenetele, halastusele ja armulikkusele.2

Miks me prohvetit järgime

Siiski õpetas Jeesus meile tähtsa tõe teenijate kohta, keda Ta meie juurde saadab: „Kes teid vastu võtab,” ütles Ta, „võtab mind vastu; ja kes mind vastu võtab, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud.”3

Issanda prohveti pühim ja tähtsaim ülesanne on õpetada ja tunnistada Päästjast ning juhtida meid Tema juurde.

President Russell M. Nelsoni järgimiseks on palju loogilisi põhjuseid. Teda peavad hiilgavaks ka inimesed, kes ei ole meie usku. Ta oli 22aastaselt arst, hinnatud südamekirurg ja tuntud teerajaja lahtise südameoperatsiooni väljaarendamisel.

Teised tunnustavad Tema tarkust ja otsustusvõimet: üheksa aastakümmet õppimist elust ja surmast, isetu elu, kõigi Jumala laste armastamine ja õpetamine igas maakera nurgas ja küpsus, mis on tulnud kasvatades kümmet last, 57 lapselast ja 117 lapselapselast. (See viimane arv muudkui suureneb, üks lapselapselaps sündis eelmisel kolmapäeval.)

Kujutis
President Russell M. Nelson uue lapselapsega

Need, kes teda hästi tunnevad, räägiksid, kuidas president Nelson usu ja julgusega eluraskustega silmitsi seisab. Kui vähk võttis elu tema 37aastaselt tütrelt Emilylt, kellest jäid järele armastav abikaasa ja viis väikest last, kuulsin ma teda ütlemas: „Olin ta isa, arst ja Jeesuse Kristuse apostel, kuid pidin langetama pea .. ja tunnistama: „Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!””4

Vahimees tornis

Kuigi me imetleme kõiki neil üllaid iseloomuomadusi, siis miks järgime president Nelsonit? Miks me järgime prohvetit? Kuna Issand Jeesus Kristus on kutsunud ja määranud ta oma vahimeheks torni.

Kujutis
Carcassonne, Prantsusmaa

Carcassonne (hääldus kar’kassonn) on kindlusemüüriga ümbritsetud tähelepanuväärne linn Prantsusmaal, mis on säilinud keskajast peale. Linna kaitsemüüridest kerkivad kõrged tornid, mis ehitati vahimeeste tarbeks, kes seisid neis tornides ööpäev läbi, vaadates tähelepanelikult, ega kaugusest ei lähene vaenlane. Kui vahimees nägi vaenlast tulemas, kaitses ta oma hoiatava häälega Carcassonne’i rahvast läheneva ohu eest, mida rahvas ei näinud.

Prohvet on tornis olev vahimees, kes kaitseb meid vaimsete ohtude eest, mida me ei pruugi näha.

Issand ütles Hesekielile: „Sind olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks! Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt!”5

Ütleme sageli, et meil on vaja järgida prohvetit, kuid mõelge, millise raske koorma Issand oma prohveti turjale asetab: „Kui .. sina .. ei räägi, et manitseda õelat, .. [ja] see õel küll sureb oma süü pärast, .. tema verd ma küsin sinu käest!”6

Suur isiklik tunnistus

Me võtsime omaks president Nelsoni, nagu oleksime võtnud omaks Peetruse või Moosese, kui oleksime elanud nende ajal. Jumal ütles Moosesele: „Mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!”7 Me kuulame Issanda prohvetit usus, et tema sõnad tulevad „[Issanda] enda suust”.8

Kas see on pime usk? Ei, ei ole. Me kõik oleme saanud vaimse tunnistuse, et Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamine on tõsi. Tõstsime täna hommikul käe vabast tahtest ja omal valikul, näidates meie soovi toetada Issanda prohvetit „[oma] usalduse, [oma] usu ja [oma] palve[te]ga”9 ning järgida tema nõu. Viimse aja pühadena on meil eriline võimalus saada isiklikult tunnistus, et president Nelsoni kutse tuleb Jumalalt. Kuigi mu naine Kathy on tundnud president Nelsonit isiklikult peaaegu kolm aastakümmet ja tal pole kahtlustki tema jumalikus ülekuues, hakkas ta pärast president Nelsoni ametisse asetamist lugema kõiki tema viimase 34 aasta üldkonverentsikõnesid, palvetades ja paludes tema prohvetirolli kohta veelgi põhjalikumat kinnitust. Luban teile, et saate selle suurema tunnistuse, kui seda alandlikult ja vääriliselt otsite.

Miks tahame nii varmalt oma prohveti häält järgida? Neile, kes pürgivad usinalt igavese elu poole, toob prohveti hääl ülirahutul ajal vaimset turvatunnet.

Elame planeedil, kus käratseb tuhandeid hääli. Internet, nutitelefonid, täis tuubitud meelelahutuskastid anuvad kõik meie tähelepanu ja suruvad meid oma mõju alla lootuses, et me ostame nende tooteid ja võtame omaks nende käitumisnormid.

Näiliselt lõputu info- ja arvamuste mass meenutab meile pühakirjades hoiatatud „õõtsuta[mist] ja kõiguta[mist]”,10 „tuul[e] tõst[mist]”,11 liigset mõjutatust nende „vembutamise[st]”, kes tahavad meid „eksiõpetusse võrguta[da]”.12

Hinge ankurdamine Issanda Jeesuse Kristuse külge nõuab, et kuulame neid, keda Ta saadab. Prohveti järgimine ärevas maailmas on kui pakaselisel päeval rahustava sooja teki sisse pugemine.

Elame arutlemist, vaidlusi, põhjendusi, loogikat ja selgitusi täis maailmas. Küsimus „miks?” on nii paljudes eluvaldkondades omal kohal ja võimaldab meil mõistuse jõul teha arvukaid igapäevavalikuid ja -otsuseid.

Kuid Issanda hääl tuleb sageli selgituseta.13 Kaua enne kui õpetlased uurisid truudusetuse mõju usaldavatele abikaasadele, kuulutas Issand: „Sa ei tohi abielu rikkuda.”14 Peale ainult mõistusele toetumist peame kalliks Püha Vaimu andi.

Ärge üllatuge

Kujutis
Noa kuulutamas

Kuigi prohvet räägib sõbralikult, kutsub ta meid sageli muutuma, meelt parandama ja Issanda juurde naasma. Ärme viivita, kui on vaja midagi parandada. Ja ärge olge mures, kui prohveti hoiatushääl on täna populaarsete arvamustega võrreldes vastupidine. Häiritud uskumatute pilkavad leegid heidetakse alati samal hetkel, kui prohvet kõnelema hakkab. Kui te järgite alandlikult Issanda prohveti nõu, luban ma teile õnnistuseks täiendavat turva- ja rahutunnet.

Kujutis
Laamanlane Saamuel prohvetlikult kuulutamas

Ärge üllatuge, kui teie isiklik vaatenurk ei ühti aeg-ajalt Issanda prohveti õpetustega. Need on õpi- ja alandlikkuse hetked, mil laskuda põlvili ja palvetada. Läheme edasi usus, usaldades Jumalat, teades, et saame aja jooksul Taevaselt Isalt vaimuselgust. Üks prohvet ütles Päästja võrratu anni kirjelduseks, et „Poja tahe neeldub Isa tahtesse”.15 Oma tahte alistamine Jumala tahtele pole tegelikult mingi alistumine, vaid hiilgava võidukäigu algus.

Mõni püüab prohveti sõnu liigselt lahata, nähes vaeva otsustamisega, mis on tema prohvetlik hääl ja mis on ta isiklik arvamus.

1982. aastal, kaks aastat enne üldjuhiks saamist, ütles vend Russell M. Nelson: „Ma ei küsi endalt kunagi: „Millal prohvet räägib prohvetina ja millal mitte?” Mind huvitab: „Kuidas saan olla rohkem tema sarnane?”” Ta lisas: „Minu [filosoofia on] lõpetada prohveti mõtteavaldustele küsimärgi lisamine ja panna hoopis hüüumärk.”16 Nii otsustas üks alandlik ja vaimne mees oma elu korraldada. Nüüd, 36 aastat hiljem, on ta Issanda prohvet.

Usu suurendamine Päästjasse

Olen avastanud isiklikus elus, et kui uurin Jumala prohveti sõnu palvemeelselt ja joondan oma tahte hoolikalt, kannatlikult, vaimselt tema inspireeritud õpetustega, tugevneb alati mu usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse.17 Kui otsustame lükata ta nõu kõrvale ja arvame, et teame paremini, siis meie usk kannatab ja igavene vaateväli hägustub. Ma luban teile, et kui te jääte prohveti järgimisel kindlaks, siis teie usk Päästjasse suureneb.

Päästja ütles: „Kõik prohvetid .. on tunnistanud minust.”18

Prohvet ei seisa teie ja Päästja vahel. Ta seisab hoopis teie kõrval ja näitab teed Päästja juurde. Prohveti suurim vastutus ja kõige hinnalisem kingitus meile on tema kindel tunnistus, veendunud teadmine, et Jeesus on Kristus. Meie prohvet kuulutab nagu Peetrus muiste: „[Tema on] Kristus, elava Jumala Poeg!”19

Ühel tulevasel päeval, vaadates tagasi oma surelikule elule, rõõmustame, et elasime maal elava prohveti ajal. Ma loodan, et sel päeval võime öelda:

Me kuulasime teda.

Me uskusime teda.

Me uurisime ta sõnu kannatlikult ja usuga.

Me palvetasime ta eest.

Me seisime tema kõrval.

Me olime piisavalt alandlikud, et teda järgida.

Me armastasime teda.

Ma jätan oma püha tunnistuse, et Jeesus on Kristus, meie Lunastaja ja Päästja ning president Russell M. Nelson on Tema võitud prohvet maa peal. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Jr 1:5.

  2. Vt 2Ne 2:8.

  3. Mt 10:40.

  4. Isiklik mälestus; vt ka Spencer J. Condie. Russell M. Nelson: Father, Surgeon, Apostle (2003), lk 235.

  5. Hs 33:7.

  6. Hs 33:8.

  7. 2Ms 4:12.

  8. ÕL 21:5.

  9. ÕL 107:22.

  10. Ef 4:14.

  11. Jk 1:6.

  12. Ef 4:14.

  13. President Dallin H. Oaks ütles kord:

    „1988. aastal antud intervjuus … selgitasin ma oma suhtumist püüdluste suhtes leida surelikke selgitusi jumalikule ilmutusele:

    „Kui te loete pühakirju, mõeldes küsimusele „Miks käskis Issand seda või miks käskis Ta toda”, siis leiate, et vähem kui ühe käsu puhul sajast on meile antud selle põhjus. Issanda mall ei ole oma käske põhjendada. Meie [surelikud] põhjendame ilmutust. Meie põhjendame käske. Kui me seda teeme, siis vastutame selle eest ise. Mõned inimesed leidsid põhjuseid [ilmutusele] ‥ ja nad arvasid täiesti valesti. Sellest tuleb õppida. ‥ Ma otsustasin juba ammu, et ma usun käskudesse ja ma ei usu põhjustesse, mis selleks välja mõeldakse.”

    ‥ Kogu see põhjenduste leidmine tundub mulle mittevajaliku riski võtmisena. ‥ Ärgem korrakem mineviku vigasid, ‥ püüdes ilmutustele põhjendusi leida. Põhjendused on alati suures osas inimeste väljamõeldised. Ilmutused on need, mida me Issanda tahtena toetame, ja need on muutumatud.” (Life’s Lessons Learned, 2011, lk 68–69)

  14. 2Ms 20:14, 15.

  15. Mo 15:7.

  16. Russell M. Nelsoni tsitaat. Lane Johnson. Russell M. Nelson: A Study in Obedience. – Tambuli, jaan 1983.

  17. President Henry B. Eyring on öelnud: „Veel üheks eksikujutelmaks on uskumine, et prohveti nõuandega nõustumine või mitte nõustumine pole midagi enamat, kui otsus võtta vastu hea nõu ja saada sellest kasu või jääda sinna, kus me oleme. Kui aga otsustada prohvetlikku nõu mitte kuulata, muudab see meie endi jalgealust. See muutub ohtlikumaks. Prohvetliku nõuande kuulmata jätmine nõrgendab meie väge võtta inspireeritud nõu kuulda tulevikus. Parim aeg otsustada Noale laeva ehitamisel appi minna oli siis, kui ta seda esimest korda palus. Iga kord, kui ta palus seda pärast seda, iga kord, kui tema palvele poleks reageeritud, oleks nõrgendanud tundlikkust Vaimu suhtes. Ja nii oleks tema palve tundunud iga korraga rumalam, kuni hakkas sadama. Ja siis oli juba hilja” (Finding Safety in Counsel. – Ensign, mai 1997, lk 25).

  18. 3Ne 20:24.

  19. Mt 16:16; vt ka Jh 6:69.