2010–2019
Soukohp en Koht
Epreil 2018


Soukohp en Koht

Soukohp men sohte mih nan pwungen kumwail oh Sounkomouro. Ahpw, e kesihnen limwahmwail oh idiheng kumwail ahl en pwurala rehn Sounkomouro.

I kapatahieng ahi kasamwo Elder Gerrit Gong oh Elder Ulisses Soares ong ohl pirien en souleng kan nan Pwihn en Ehk Riemeno.

Ni atail utungada Russell M. Nelson en wiahla soukohp en Kauno oh Presiden en Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn akan, kitail pokonpene pwehn iang wia kapokon sarawi wet. Irair me wiawi ninkapwan sarawi pwehki nanleng kasikasik mwohn kepikpikdahn sampah. Kaun Sises Krais, me kaweid Sapwellime doadoahk, me rahnwet Presiden Eyring, uhd pakairkihda Sapwellime soukohpo, Sapwellime kaun me idihda oh kasarawiala, ong kitail, Sapwellime aramas en inou. E mweidehng atail ahnsou mwahu en kasalehda atail utuht oh ineng en idawehn sapwellime kaweid.

Ong kidalap en towe kan me sohte patopato reht nan wasahn Kapokon Lap wet, I men kumwail en ese me Ngehn en Kauno me ketiket nan tehnpas wet ni ahnsoun utungada Preseden Nelson, inenen kehlail—duwen me kumwail pahn kasik. Ahpw atail kaweid en nanleng sohte kohda ong kapokon en wasaht te, ahpw ong sampah pokon; nan ihmw en sarawi kan en Asia, Africa, oh Pali Mesehn America; nan ihmw akan en Nan Werenge oh Pali Kapi en America oh Europe; ni palank kan en sapwdekehn Pacific kan. Kapokon wet wiawi sohte lipilipil wasa kan me kumwail mih ie nan sampah, mendahte ma amwail mehn koadokodokpene kan iei amwail wie rongorong nan noumwail smartphone kan. Atail koupe kan e sohte wadawadasang rehn atail pisop kan, ahpw e kileledier nanleng, ni atail inou ong Koht oh atail wiewia ntingdier nan pwuken komour.

Kauno kin Ketin Pilada Sapwellime Soukohp

Kauno kelehpw me kin pilada soukohp. Sohte songosong en pilipilda, sohte akamai de uhpene kan, sohte me songosong en kakesepwilda pein ih, sohte katohrohr, sohte kosoulikilik, sawehwe, de pingiping. I pil kamehlele me manaman en nanleng kipehdi kiht nan perehieu powe nan tehnpas sarawio ni aht kapilpene Presiden Nelson oh kehn kamanaman en Kauno ong ih.

Pilipildahn Presiden Nelson pwehn wiahla soukohp en Kauno wiawiher mwowe. Mahsen en Kauno ong Seremeia pil pidada Presiden Nelson. “Mwohn ahi kapikuhkada nan kapehd en ahmw nohnou I ese iuk oh mwohn ahmw neitikedi I piluhkadahr oh kasarawihiukala ken wiahla soukohp en wehi kan.1Sounparte siluh samwalahro, Elder Nelson, ni ah sounpar 90, wia kapahmen en me keiou mah iangahki meh riemen nanpwungen Wahnpoaron silimeno me pwulopwulsang ih. Kauno, me kaun mour oh mehla, pilada Sapwellime soukohp. Presiden Nelson, ni ah sounpar 93, kin roson mwahu. Se kasik me e pahn ieiangete kitail sounpar eisek de rieisek sang met, ahpw ansouet kitail songosong en wekidala ah madamadau en dehr kohla wasahn karis pohn ais ni ukedi en pohn nahna.

Ni atail utungada sapwellimen Kauno soukohp keidi, I men en sansal me kitail pwongihete Koht, Samatail Nanleng, oh Sapwellime Iehros. Pwehki wiewia mwahu kan, mahk lapalap, oh kalahngan en atail Sounkomour, Sises Krais, me ehu rahn kitail kak pwurehng pato mwohn silangira.2

Dahme Kitail kin Idawehnki Soukohp

Ahpw Sises pil ketin padahngki me mehlel kesempwal ehu me pid ladu kan me E ketkihdohng kitail. E mahsanih, “Mehmen me kasamwo kumwail, ngehi me e kin kasamwo oh me kin kasamwo ie, kin kasamwo ih me ketin kadariehdo.”3

En soukohp en Kauno pwukoa me keieu kesempwal iei en padahkihong kitail duwen Sounkomouro oh kahlwaikitaillang Reh.

Mie kahrepe kesempwal tohto me kitail anahnehki idawehn Presiden Russell M. Nelson. Pwe tohn pelien lamalam teikan kin kosoia me “E inenen loalokong.” E wiahla toahkte men ni ah sounpar 22, e wia soun pwal en mohngiong waun men, oh ih me iang tapiada wiepen koadoahkpen mohngiong.

Pali moron en aramas wehwehki ah marain oh lamalam mwahu: sounpar tohto me e sukusukuhlki duwen mour oh mehla, momourki mour en kadek, sapan oh kasukuhlih seri en Koht kan wasa koaros nan sampah. Ahneki koahiek en kakairada seri ehk me tungoaleniki seri 57, oh irail pil tungoaleniki seri 118. (Wadepen seri pwukat kin kalapw wekala; emen nein nah seri kisin pwutak ipwidi Ni Esilo).

Kilel
Preseden Russell M. Nelson kolokol nein nah seri pwutak emen

Irailko me ese douluhl ohl menet kak kosoia, “Presiden Nelson kin sohpaiki kahpwal en mour pwoson oh eimah.” Ansou me nah serpein, Emily, me sounpar 37 mehkihla kanser, oh kihdieng kisin seri limen rehn ah pwoud, I rong ah mahsanih, “Ngehi ah pahpa, toahkte men oh wahnpoaron en Kaun Sises Krais, ahpw I anahne poardi … oh wehwehki, ‘Kaidehn nsenei ahpw kupwuromwi en pweida.’”4

Silepe men pohn Wasahn Iroir

Mendahte atail wauneki soahng mwahu koaros, dahme karehda kitail idawehn Presiden Nelson? Dahme karehda kitail kin idawehn soukohp? Pwehki Kauno Sises Krais ketin malipehier oh piladahr pwehn wia Sapwellime silepe men pohn wasahn iroiro.

Kilel
Carcassonne, France

Carcassonne kahnimw ehu nan France me kelkipene dihd kehlail oh kapwuriamwei ehu me mihmi sangete nan pahr limepwiki lel pahr kid limepwiki mwurin Krais. Kahn iroir reirei me uhda pohn dihd pwukat, wiawihda ong irail kaiko kan me kin sinsile kahnihmw wet nihpwong oh ninrahn oh mwasamwasahn imwintihti kan. Ansou me kaiko pwukat pahn irongada imwintihti kan ar kohkohdo, re pahn pakairki oh kehsehki tohn kahnihmw en Carassonne me keper kohkohdo me re sohte kak kilang.

Soukohp men iei ih silepe men ni wasahn iroiro, sinsile kitail sang me keper kan ni palingehn me kitail sohte kak kilang.

Kauno mahsanih ong Esekiel, “Kowe nein aramas, met I pahn wiahkinuhkala silepen wehin Israel pwon; ke pahn padahkihong irail pakair wet me I kihong uhk .”5

Pak tohto kitail kin kosoia me kitail anahne idawehn soukohp, ahpw medemedewe pwukoa toutoume Kauno ketkihong Sapwelime soukohp: “Ma ke sohte pahn padahkihong aramas suwed en wekidala eh mour … , e uhdahn pahn mehla nan dipe kan; … I pahn kapwukoahnekin uhk eh mehla.”6

Pein omw Kadehde Kehlail

Atail utung Presiden Nelson pahn duwehte atail pahn utung Peter de Moses ma kitail momour nan ara mwehi. Koht mahsanih ong Moses, “I pahn seweseiuk pwe ke en kak lokaia, oh I pahn padahkihong uhk dahme ke pahn nda7 Kitail en alehda mahsen en soukohp “duwehte me e pwilsang nan dauwasen Kauno.”8

Soh pwoson iou met? Soh, kaidehn. Emenemen kitail ahneki kadehdehn ngehn sarawi duwen mehlel en Kapwurpwurdohn rongamwahu en Sises Krais. Sang ni pein nsenetail oh pilipil, kitail koupe nimensenget, kasalehda atail ineng en utung sapwellimen Kauno soukohp sang ni “[atail] koapworopwor, pwoson, oh kapakap kan”9 oh idawehn sapwellime kaweid. Ni atail wia Souleng en Imwin Rahn Akan, kitail ahneki pwung en alehdi pein atail kadehde me malipilip en Presiden Nelson pwilisang rehn Koht. Nindoken ahi pwoud, Kathy, esehki Presiden Nelson kerenieng pahr silihsek oh sohte peikasalki ah pwukoah sarawi, nindoken ah kasarawiala , e ahpw tepida wadewadek ah padahk kan en sounpar 34[silihsek pahiou] samwalahro, kapakapki oh koaloalehlla ah kamehlele ah pwukoahn soukohp. I inouki ong kumwail me kadehde laud wet pahn kohdo ansou me kumwail pahn aktikitik oh warohng rapahki.

Dahme karehda kitail anahne idawehn kaweid en atail soukohp? Ong irail kan me nsonohki raparapahki mour soutuk, kaweid en soukohp kiheng kitail perehre ni palingehn nan ansou liseliping wet.

Kitail momour pohn sampah ehu me direkihla ngihl tohto. Internet, neital smartphone kan, neitail dipwisouhn mehn kamwait kan koaros kin pekpeki kitail en tehkirailda oh pwungkihla, eri medemedewe me kitail pahn aleirailda oh doadoahngki.

E mwomwen sohte imwin iren kaweid oh madamadau ong kitail duwen sapwellime mahsen me kaparkin kitail duwen “wekiwekidekseli,”10 “me kin pwungupwungudengkiseli kisiniengo,”11 oh lohdi pahn irail kan me kin “pitihdiong aramas teikan nan ar padahk likamw.”12

Katengetengedi ong Kauno Sises Krais anahne kitail en rong irail kan me E ketin poaronedohr. Idawehn soukohpo nan sampha liseliping wet duwehte arail kidikidkipene plangkes ehu pwehn perehsang kitail lomwlomwur en mas liki.

Kitail kousoan nan sampah ehu me peikasal, uhpene, akamai, oh kawehwe kan. Peidengki “kahrepe?” me mwahu nan ansou tohto nan atail mour, mweidehng manaman en atail madamadau me kin kaweid soangen pilipil oh koasoandi tohto me kitail kin sohpahi rahn koaros.

Ahpw mahsen en Kauno kin kalapw kohdo ni soh kawehwehpe.13Mwohn en aramas diarada kasuwedpen pitih atail pwoud kan oh serihkan, Kauno ketin mahsaniher “Ke dehr kamwahl.”14 Palilahsang marain, kitail anahne kesempwaliki Ngehn Sarawi.

Dehr Pwuriamwei

Kilel
Noha kalokalohk

Ngilen soukohp, ni ah lokaia kadek, pahn wia ngihl me pekpeki kitail en wekla, pwehn koluhla oh pwurodo rehn Kauno. Ansou me mie anahnepen wekla, kitail dehr mwahrewed. Oh dehr pwururkihda ma soukohp pahn uhwong lamalam en ehu ehu mwehi. Me sohte kamehlele kan kin tepda kaukawe mahsen en soukohpo ansou me e tepda koasoi. Ni ahmw ideidawehn kaweid oh padahk en soukohp en Kauno, I inoukihong kumwail oh kapatahieng kapai en onepek oh meleilei.

Kilel
Samuel Mehn Laman kohkohp

Dehr pwuriamweiki ma ekei ansou amwail kairong kan kin weksang padahk en sapwellimen Kauno soukohp. Mie ansou en sukuhlki, karakarahk, ni atail kin kelepwidi oh kapakap. Wenwenlahte nan atail pwoson, kamkamehlelehte Koht, ese me mie ansou me kitail pahn alehdi kamarain en ngehno sang Sahmatail Nanleng. Emen soukohpo kasalehda me kisakis en Sounkomouro me sohte kak kapahrekpene iei “kupwur en Nahio pahn audehda kupwur en Sahmo.”15 Pwehn wekidala atail ineng ong kupwur en Kauno iei, ni mehlel kaidehn pehrdi ieu ahpw pweida mehlel.

Ekei pahn songosong en oaratikiada sapwellime soukohp mahsen akan. Re kin apwaliki kasawiadaeh mahsen en Koht sang rehn soukohp men oh pein ah madamadau.

Nan pahr 1982 mwohn ah wiahla emen kaun lapalap en mwomwodiso, Riatail ohl Russell M. Nelson koasoia, “I sohte idek ‘iahd me soukohp pahn koasoaiaaki koasoi nin duwen soukohp men oh iahd me e sohte pahn?’ Ahi ineng iei, ‘Ia duwen ahi pahn kak duwehla ih?’” Oh e kapatahieng, “[Mwomwen ahi kilang iei] ieremen kapeidek ahn soukohp padahk ahpw wauneki.”16 Iei met duwen aktikitik oh aramas sarawi men ah kin pilada koasoanehdi ah mour. Met, sounpar 36 mwuri, e wiahla sapwellimen Kauno soukohp.

Kalaudehla Omw Pwoson Sounkomouro

Nan ahi mour, I diarada me ansou me I kapakap oh onopki mahsen kan en soukohp en Koht ni keneinei, ni kanengamah, ei ineng kin pahrekieng sapwellime padahk kamarain kan, ahi pwoson ansou koaros rehn Kaun Sises Krais laudla.17 Ma kitail pahn pilada en pohnsehse sapwellime kaweid oh koasoanehdi me kitail esehsang, atail pwoson pahn mehla oh atail madamadau poatopoat pahn rotorot. I inoukihong kumeail me ni amwail kin ideidawehn soukohpo, Amwail pwoson Sounkomouro pahn kekeirda.

Sounkomouro mahsanih, “Soukohp koaros … kadehdekiniehier.”18

Soukohp men sohte mih nanpwungen kumwail oh Sounkomouro. Ahpw, e kesihnen limwahmwail oh idiheng kumwail ahl en pwurala rehn Sounkomouro. En soukohp men a pwukoa keieu laud oh kisakis me keieu kesempwal ong kitail iei sapwellime kadehde, me e ese douluhl, me Sises iei Krais. Duwehte Peter mehn mahso, atail soukohp kalohki, “[Iei Ih] Krais, Iehros en Koht ieias.”19

Ehu rahn kohkohdo, ni atail kasawih atail mour, kitail pahn perenki atail momour pohn sampah ni ansou me soukohpo ieieas. Ni rahno, I kapakapki me kitail pahn kak nda:

Se kin rong ih.

Se kin kamehlele ih.

Se kin onopki sapwellime padahk kan ni kanengamah oh pwoson.

Se kin kapakapki ih.

Se kin kesihnen mpe.

Aht a tikitik itar en idawehn ih.

Se kin poakehng ih.

I ehukihong kumwail ahi kadehde me Sises iei Krais, atail Sounkomour oh Soundoar, oh Presiden Russell M. Nelson wia Sapwellime soukohp keidi pohn sampah. Ni mwaren Sises Krais, amen.

Iren Sawas Kan

  1. Seremaia 1:5.

  2. Tehk 2 Nihpai 2:8.

  3. Madiu 10:40.

  4. Pein eh kataman; pil tehk Spencer J. Condie, Russell M. Nelson: Pahpa, Toahkte, Wahnpoaron (2003), 235.

  5. Esekiel 33:7.

  6. Esekiel 33:8.

  7. Eksodus 4:12.

  8. Tehk Doctrine and Covenants 21:5.

  9. Tehk Doctrine and Covenants 107:22.

  10. Episos 4:14.

  11. Seims 1:6.

  12. Eposis 4:14.

  13. Mahs Preseden Dallin H. Oaks mahsanih:

    “Ni ehu kederpohpeh nan pahr 1988 … I koasoaia ei lamalam duwen aramas me kin song en kinehda kahrepen kaudiahl sarawi kan:

    “‘Ma ke wadek pwuhk sarawi kan ahpw medemedewe peidek wet, “Dahme Kauno ketin poahngongki met de poahngongki mwo,” ke ahpw pahn diarada me pak malaulau me E ketkihda kahrepe. Kaidehn ih koasoandi en Kauno en ketkihda kahrepe. Kitail [aramas] me kin koasoaia kahrepen kaudiahl. Kitail me kin kihda kahrepen kosonned akan. Ni ahnsou me kitail kin wia met, kitail pahn kelepwla. Ekei aramas kin kihda kahrepen [kaudiahl] … , oh irail ahpw lapalahn sapwung. Ehu padahk mwahu met. … Sangete mahs I kosoanehdier me I kin pwosonki kosonnedo oh I sohte kin pwosonki kahrepe kan me aramas kin koasoaia,’ …

    “‘… Likamwete kahrepe kan koaros sohte katepe. … Kitail en dehr sapwungala duwehte mehn mahs ako, … me kin songisong en kihda kahrepen kaudiahl. Palilaud en ahnsou aramas kin pein kinehda kahrepe kan. Kitail kin pwungki kaudiahl kan nin duwen kupwur en Kauno oh ih me pahn doareikitailla’” (Life’s Lessons Learned [2011], 68–69).

  14. Eksodus 20:14.

  15. Mosaia 15:7.

  16. Russell M. Nelson, in Lane Johnson, “Russell M. Nelson: A Study in Obedience,” Tambuli, Jan. 1983, 26.

  17. Preseden Henry B. Eyring mahsanih: “Ehu lamalam sapwung iei en wiahki me pilipil en pwungki de sapwungki kaweid en soukohp akan me rasehngete pilada en alehdi peneu mwahu oh ale kapaipe de soh. Ahpw ni mehlel pilipil en dehr idawehn kaweid en soukohp kin wekidala atail lamalam. E keper ong kitail. Sohte peikiong kaweid en soukohp kin katikitikiala atail manaman en alehdi kaweid kamarain ni ahnsou kohkohdo. Ahnsou me keieu mwahu en pilada sewese Noha kauwada warihmwo iei tepin eh peksawas. Ahnsou koaros me e peksawas mwurin ahnsouwo, ahnsou koaros me aramas sohte men rong pahn katikitikiala uwen ar kak kehn Ngehn Sarawi. Eri, ahnsou koaros me e wie pekpeki, aramas pahn wiahki ih ohl saliel men, lao e tepda keteu. Eri ih ahnsouwo me re pahn nohn pwand” (“Finding Safety in Counsel,” Ensign, May 1997, 25).

  18. 3 Nihpai 20:24.

  19. Madiu 16:16; pil tehk Sohn 6:69.