Kristuses kokku võetaks kõik
Meid muutev ja õnnistav Päästja evangeeliumi vägi voolab siis, kui selle õpetuse, põhimõtete ja tavade omavahelisi seoseid täheldada ja rakendada.
Köis on oluline töövahend, millega me kõik tuttavad oleme. Köisi valmistatakse tavaliselt riideribadest, taimekiududest, traadist või muust materjalist, mida kokku keerutatakse või põimitakse. Huvitav on seejuures, et küllaltki tavalisest materjalist võib selle kokkupõimimise teel saada vägagi tugeva köie. Seega võib tavaliste materjalide efektiivsel ühendamisel saada märkimisväärse töövahendi.
Just nagu köis saab oma tugevuse üksikutest omavahel kokkupõimitud osadest, nii annab ka Jeesuse Kristuse evangeelium kõige parema vaatenurga tõest ja pakub rikkalikke õnnistusi, kui kuuletume Pauluse üleskutsele, et „Kristuses kokku võetaks kõik, mis on taevas ja mis on maa peal”.1 See oluline tõdede kokkukogumine keskendub Issandale Jeesusele Kristusele, sest Tema on „tee ja tõde ja elu”.2
Minu palve on, et Püha Vaim valgustaks meist igaüht, kui me mõtiskleme, kuidas seostub põhimõte, et Kristuses kokku võetaks kõik, praktilisel moel meie igapäevaeluga Tema taastatud evangeeliumi õppimisel ja selle järgi elamisel.
Ilmutusterohke ajajärk
Me elame Jeesuse Kristuse taastatud Kiriku imelisel ja ilmutusterohkel ajajärgul. Neil ajaloolistel muudatustel, mis täna välja kuulutati, on ainult üks üleüldine eesmärk: tugevdada usku Taevasesse Isasse ja Tema plaani ning Tema Poega Jeesusesse Kristusesse ning Tema lepitusse. Pühapäevast ajakava mitte lihtsalt ei lühendatud. Pigem on meil nüüd suuremad võimalused ja kohustused kasutada oma aega inimeste ja peredena, et muuta hingamispäev rõõmuks nii kodus kui kirikus.
Eelmisel aprillil ei muudetud lihtsalt preesterluse kvoorumite organisatsiooni ülesehitust. Sellega pandi hoopis rõhku meie vendade ja õdede kõrgemale ja pühamale teenimisele ja selle tugevdamisele.
Samamoodi nagu köie kokkupõimitud kiud moodustavad vägeva ja vastupidava töövahendi, on kõik need omavahel seotud tegevused osa ühendatud püüdlusest joondada Päästja taastatud Kiriku fookus, vahendid ja töö selle põhimissiooniga: abistada Jumalat Tema töös tuua päästet ja ülendust Tema lastele. Palun ärge keskenduge peamiselt selle teadaande logistilistele tahkudele. Me ei tohi lasta menetluslikel üksikasjadel varjata endi eest nende muudatuste peamiseid vaimseid põhjuseid.
Meie soov on, et maa peal võiks suureneda usk Isa plaani ja Päästja lunastavasse missiooni ning et pandaks maksma Jumala igavikuline leping.3 Meie ainus eesmärk on aidata kaasa oma vendade ja õdede jätkuvale uskupöördumisele Issandasse, nende täielikumale armastamisele ja efektiivsemale teenimisele.
Tükeldamine ja eraldamine
Kiriku liikmetena me mõnikord tükeldame, eraldame ja rakendame evangeeliumit enda ellu, luues pikki nimekirju teemadest, mida uurida, ja ülesannetest, mida täita. Kuid selline lähenemisviis võib piirata meie arusaamist ja visiooni. Me peame olema hoolikad, sest variserlik nimekirjadele keskendumine võib takistada meil Issandale läheneda.
Seda eesmärki ja puhtust, õnne ja rõõmu ning jätkuvat uskupöördumist ja kaitset, mis tuleb „oma [südame] Jumalale [andmisest]”4 ja „Tema peegelpildi oma näoilmesse [saamisest]”5, ei või saada lihtsalt tehes ära kõik ülesanded meie vaimsete asjade nimekirjas. Pigem voolab meid muutev ja õnnistav Päästja evangeeliumi vägi siis, kui selle õpetuse, põhimõtete ja tavade omavahelisi seoseid täheldada ja rakendada. Ainult võttes Kristuses üheks kokku kõik ja olles kindlalt Talle keskendunud, võivad evangeeliumi tõed sünergiliselt muuta meid suutlikuks saama selleks, kelleks Jumal soovib, et me saaksime6, ning vapralt lõpuni vastu pidama.7
Evangeeliumitõdede õppimine ja omavahel ühendamine
Jeesuse Kristuse evangeelium on imeline tõegobelään, mis on „kokku liidetud”8 ja ühte põimitud. Kui õpime ilmutatud evangeeliumitõdesid ja neid omavahel seostame, siis õnnistatakse meid kallihinnalise vaatenurga ja suurema vaimse võimega silmade kaudu, mis näevad Issanda mõju meie elus, ja kõrvade kaudu, mis kuulevad Tema häält.9 Ja see Temas kõige kokkuvõtmise põhimõte võib aidata meil muuta traditsioonilised nimekirjad ühtseks, integreeritud ja täielikuks tervikuks. Lubage mul tuua nii õpetuslikke kui ka Kiriku näiteid selle kohta, millest ma räägin.
1. näide. Neljas usuartikkel on üks parimaid kujutisi sellest, kuidas kõik Kristuses kokku võetakse. „Me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on: esiteks usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, teiseks meeleparandus, kolmandaks ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks, neljandaks Püha Vaimu anni andmine käte pea peale panemise teel.”10
Tõeline usk on keskendunud Issandasse ja Issandale Jeesusele Kristusele – Temasse kui jumalikku ja Isa Ainusündunud Poega ning Temale ja Tema täideviidud lunastavale missioonile. „Sest ta on täitnud seaduse nõudmised ja ta nõuab endale kõik need, kellel on temasse usku; ja need, kellel on temasse usku, hoiavad kinni kõigest heast; mispärast ta kostab inimlaste eest; ja ta elab taevais igavesti.”11 Kui me rakendame usku Kristusesse, siis me usaldame Teda ja paneme oma lootuse Temasse kui oma Päästjasse, Tema nimesse ja Tema lubadustesse.
Esimene ja loomulik Päästja usaldamise tagajärg on meeleparandus ja kurjast ärapöördumine. Kui rakendame usku Issandasse ja Issandale, siis pöördume loomupäraselt Tema poole, tuleme Tema juurde ja toetume Temale. Seega on meeleparandus Lunastajasse uskumine ja Temale toetumine , et Ta teeb meie heaks seda, mida me ei saa ise teha. Igaüks meist peab „[toetuma] täielikult selle teenetele, kes on vägev päästma”12, kuna „ainult Püha Messia teenete ja halastuse ja armulikkuse läbi”13 võime saada uueks looduks Kristuses14 ja naasta lõpuks elama Jumala juurde.
Ristimise talitus vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks nõuab meilt, et me Teda usaldame, Temale toetume ja Teda järgime. „Ma tean, et kui te järgnete Pojale kogu südamest ega tegutse Jumala ees silmakirjalikkuse ja pettusega, vaid tõsise kavatsusega, parandades meelt oma pattudest, tunnistades Isale, et te tahate võtta enda peale Kristuse nime ristimise kaudu – jah, järgnedes oma Issandale ja oma Päästjale vette vastavalt tema sõnale, vaata, siis te saate Püha Vaimu; jah, siis tuleb ristimine tule ja Püha Vaimuga; ja siis te saate rääkida inglite keeles ja hõisata ülistusi Iisraeli Pühale.”15
Püha Vaimu anni saamise talitus käte pealepanemise kaudu nõuab, et me Teda usaldame, Temale toetume, Teda järgime ning Temas ja Püha Vaimu abil edasi pürgime. Nagu Nefi kuulutas: „Ja nüüd, ‥ ma tean seega, et kui inimene ei pea vastu lõpuni elava Jumala Poja eeskuju järgides, ei saa ta päästetud.”16
Neljas usuartikkel ei too lihtsalt välja taastatud evangeeliumi peamisi põhimõtteid ja talitusi. See inspireeritud kokkuvõte meie uskumustest võtab kokku kõik asjad Kristuses: Tema usaldamine, Temale toetumine, Tema järgimine ja Temaga koos ja Temas edasi pürgimine.
2. näide. Nüüd sooviksin ma kirjeldada, kuidas kõik Kiriku programmid ja algatused on Kristuses kokku võetud. Selle kohta võiks tuua palju näiteid, kuid kasutan vaid mõnd üksikut.
1978. aastal andis president Spencer W. Kimball Kiriku liikmetele ülesandeks tugevdada Siionit kogu maailmas. Ta andis pühadele nõu jääda oma kodumaale ja rajada tugevaid vaiu Jumala perekonda kokku kogudes ja õpetades neile Issanda teid. Samuti andis ta teada, et ehitatakse rohkem templeid ja lubas õnnistusi pühadele kogu maailmas.17
Kui vaiade arv kasvas, suurenes vajadus, et liikmete kodudest saaksid „paigad, kus pereliikmetele meeldib olla, kus nad võivad rikastada oma elu ja leida igakülgset armastust, tuge, mõistmist ja innustust”.18 Selle tulemusel koondati 1980. aastal pühapäevased koosolekud kolmetunnisesse plokki, et „rõhutada isiklikku ja pere kohustust evangeeliumi õppimisel, õpetamisel ja selle järgi elamisel”.19 Seda rõhuasetust perekonnale ja kodule rõhutati taas dokumendis „Perekond: läkitus maailmale”, mida president Gordon B. Hinckley 1995. aastal tutvustas.20
1998. aasta aprillis teatas president Hinckley paljude väikeste templite ehitamisest, mis tegid Issanda koja pühad talitused viimse aja pühadele ja nende peredele kättesaadavamaks kogu maailmas.21 Ja neid suuremaid võimalusi vaimselt kasvada ja areneda täiendasid suuremad jõupingutused ajaliku enesega toimetuleku vallas seoses Alalise Hariduse Fondi loomisega 2001. aastal.22
Oma teenimisajal innustas president Thomas S. Monson korduvalt pühasid teisi päästma ja rõhutas vajadust vaeste ja abivajajate eest hoolitseda kui üht Kirikule jumalikult antud kohustust. Jätkates ajaliku valmisoleku rõhutamist, alustati 2012. aastal enesega toimetuleku teenustega.
Viimastel aastatel on rõhutatud ja kinnitatud olulist põhimõtet muuta hingamispäev rõõmuks nii kodus kui ka kirikus, valmistades meid seega ette sellel üldkonverentsi istungil välja kuulutatud pühapäevase ajakava muudatuse jaoks.23
Ja kuus kuud tagasi tugevdati ja joondati Melkisedeki preesterluse kvoorumeid, et koos abiorganisatsioonidega paremini täide saata kõrgemat ja pühamat lähenemist teenimisele.
Ma usun, et nende tegevuste ajastus mitme aastakümne vältel aitab meil paremini näha ühte ühtset ja kõikehaaravat tööd ja mitte vaid eraldiseisvaid ja üksikuid algatusi. „Jumal on ilmutanud inimestele ja peredele vaimse arenemise mustrit talituste, õpetuse, programmide ja tegevuste kaudu, mis on kodukesksed ja mida Kirik toetab. Kiriku organisatsioonid ja programmid eksisteerivad ainult, et õnnistada inimesi ja peresid, mitte ei ole eesmärk omaette.”24
Ma palvetan, et võiksime näha Jumala tööd kui ühte ülemaailmset tööd, mis muutub üha enam kodukeskseks ja mida Kirik toetab. Ma tean ja tunnistan, et Issand ilmutab nüüd ja „ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju”.25
Lubadus ja tunnistus
Ma alustasin oma sõnumit, tuues näite jõust, mis tuleb, kui materjali üksikud kiud kokku keerata ja köieks põimida. Sarnasel viisil luban ma, et kui püüame kõik Kristuses kokku võtta, siis ilmneb meie püüdlustes õppida Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi ja selle järgi elada suurem tulevikuvaade, eesmärgipärasus ning vägi.
Kõik igavikuliste tagajärgedega võimalused ja õnnistused tulevad Issandalt Jeesuselt Kristuselt, on võimalikud ja omavad eesmärki ning püsivad tänu Temale. Nagu tunnistas Alma: „Ei ole olemas mingit teist teed ega vahendit, mille kaudu inimene võib saada päästetud, kui ainult Kristuses ja Kristuse kaudu. Vaata, tema on maailma elu ja valgus.”26
Ma kuulutan rõõmsalt oma tunnistust Igavese Isa ja Tema armastatud Poja Jeesuse Kristuse jumalikkusest ja elavast tõelisusest. Me leiame rõõmu oma Päästjas. Ja Temas leiame „rahu selles maailmas ja igavese elu tulevases”.27 Tunnistan nii Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.