Sõnulseletamatu and Jumalalt

Vanem Craig C. Christensen

Seitsmekümne juhatusest


Craig C. Christensen
Püha Vaim töötab täiuslikus ühtsuses koos Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega. Tal on täita paljud tähtsad ülesanded ja kanda eriline vastutus.

1994. aastal kutsus president Howard W. Hunter kõiki Kiriku liikmeid üles „muutma tempel … meie liikmesuse vägevaks sümboliks”1. Veidi hiljem samal aastal valmis Bountifuli tempel Utah’ osariigis. Nagu paljud teisedki, ootasime elevusega, et saaksime oma lapsed enne pühitsemist avatud uste päevadele viia. Me nägime kõvasti vaeva, et oma lapsi templisseminekuks ette valmistada. Me palvetasime siiralt, et nad saaksid seal vaimseid kogemusi, nii et tempel omandaks nende elus keskse koha.

Kui me aupaklikult templis ringi käisime, siis leidsin end imetlemas selle võrratut arhitektuuri, elegantset viimistlust, kõrguvatest akendest langevat valgust ja paljusid inspireeritud maale. See püha hoone oli igakülgselt kaunis.

Selestilisse ruumi sisenedes märkasin korraga, et meie noorim poeg Ben, kes oli 6-aastane, klammerdus mu jala külge. Ta näis murelik ja pisut isegi häiritud.

„Mis lahti, poja?” sosistasin.

„Issi,” vastas ta, „mis toimub? Ma ei ole kunagi varem nii tundnud.”

Mõistes, et see on tõenäoliselt esimene kord, kui meie väike poeg Püha Vaimu mõju sellisel vägeval moel tunneb, põlvitasin ta kõrvale põrandale maha. Samas kui teised külastajad meist möödusid, õppisime Beniga päris mitu minutit Pühast Vaimust. Mind hämmastas, kui kerge oli meil rääkida pühadest tunnetest. Vesteldes sai selgeks, et Beni jaoks oli kõige inspireerivam mitte see, mida ta nägi, vaid see, mida ta tundis – mitte füüsiline ilu meie ümber, vaid vaikne, tasane Jumala Vaimu hääl tema südames. Ma rääkisin talle sellest, mida ma ise oma kogemusest õppinud olin. Tema lapselik imestus äratas minus sügava tänutunde Jumala sõnulseletamatu anni eest – Püha Vaimu anni eest.2

Kes on Püha Vaim?

Püha Vaim on Jumaluse kolmas liige ning teab seega sarnaselt Jumal Isa ja Jeesuse Kristusega meie mõtteid ja südame kavatsusi.3 Püha Vaim armastab meid ja tahab, et oleksime õnnelikud. Kuna Ta teab katsumusi, millega silmitsi seisame, siis saab ta meid juhatada ja õpetada meile kõike, mida peame tegema, et saaksime minna tagasi Taevase Isaga elama.4

Erinevalt Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest, kellel on hiilgavad luust ja lihast kehad, on Püha Vaim vaimisik, kes suhtleb meie vaimuga tunnete ja muljete kaudu.5 Vaimisikuna on Tema kanda eriline vastutus vahendada meile isiklikke ilmutusi. Pühakirjades öeldakse Püha Vaimu kohta ka Issanda Vaim, lubaduse Püha Vaim või lihtsalt Vaim.6

Mis on Püha Vaimu ülesanne?

Püha Vaim töötab täiuslikus ühtsuses koos Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega. Tal on täita paljud tähtsad ülesanded ja kanda eriline vastutus. Püha Vaimu peamine eesmärk on tunnistada Jumal Isast ja Tema Pojast Jeesusest Kristusest7 ja õpetada meile tõde kõigist asjadest.8 Kindel tunnistus Pühalt Vaimult on palju mõjusam kui ühestki muust allikast pärinev tõendus. President Joseph Fielding Smith õpetas, et „kui Püha Vaim kõneleb inimese vaimuga, siis on sel vägi kinnitada tõde ja aidata seda mõista palju tõhusamalt kui isegi taevaste olenditega kohtudes.”9

Püha Vaimu tuntakse ka kui Lohutajat10. Rasketel aegadel, meeleheites või neil hetkedel, mil tahame lihtsalt tunda, et Jumal on lähedal, võib Püha Vaim ülendada meie hinge, anda lootust ja õpetada „kuningriigi rahutoovaid asju”11 , aidates meil tunda „Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine”12.

Mõned aastad tagasi, kui meie sugulased pühadeks õhtusöögile tulid, hakkas mu isa oma lastelastega mängima. Äkitselt ja ilma ette hoiatamata kukkus ta kokku ja suri. See ootamatu sündmus oleks võinud olla kohutav, eriti tema lastelaste jaoks, kellel oleksid võinud tekkida küsimused, millele on raske vastust leida. Kuid me kogusime lapsed enda ümber, palvetasime ja lugesime Mormoni Raamatu prohvetite sõnu elu eesmärgi kohta ja Püha Vaim lohutas meist igaüht isiklikult. Vastused, mida me otsisime, tulid selgetena meie südamesse moel, mida on raske sõnadesse panna. Me tundsime tol päeval rahu, mis oli ülem kui kogu meie mõistmine, kuid Püha Vaimu tunnistus oli kindel, ümberlükkamatu ja tõsi.

Püha Vaim on õpetaja ja ilmutaja13. Kui me evangeeliumi tõdesid õpime, nende üle mõtiskleme ja palvetame, siis Püha Vaim valgustab meie meelt ja aitab meil õpitut mõista.14 Ta aitab tõe meile kustumatult hinge jäädvustada ja võib meie südant vägeval moel muuta. Kui räägime neist tõdedest oma pere, teiste Kiriku liikmete, sõprade või naabritega, siis saab Pühast Vaimust ka nende õpetaja, viies evangeeliumi sõnumi „inimlaste südamesse“15.

Püha Vaim inspireerib meid teisi teenima. Minu jaoks kõige eredam näide Püha Vaimu innustuse järgimisest teiste teenimisel pärineb president Thomas S. Monsoni elust ja teenimistööst. Ta ütles: „Ma olen õppinud kohustusi täites, et kui me võtame kuulda vaikset õhutust ja tegutseme viivitamatult vastavalt sellele, juhib meie Taevane Isa meie samme ning õnnistab meie ja teiste elu. Ma ei tea ühtegi nii meeldivat kogemust või hinnalisemat tunnet kui õhutusele kuuletumine avastamaks üksnes, et Issand on vastanud kellegi teise palvele sinu kaudu.“16

Ma räägin teile ühest sellisest hinnalisest kogemusest. Kui president Monson piiskopina teenis, sai ta teada, et üks tema koguduse liige, Mary Watson, oli haiglas. Kui ta teda vaatama läks, selgus, et ta viibib suures palatis koos teiste patsientidega. Ta märkas, et kui ta õde Watsonile lähenes, pööras kõrvalvoodis olev patsient kiiresti näo ära.

Pärast seda, kui president Monson oli õde Watsonit külastanud ja talle preesterluse õnnistuse andnud, surusid nad kätt, et hüvasti jätta. Seejärel juhtus midagi lihtsat, kuid imelist. Ma tsiteerin nüüd president Monsoni enda sõnu selle kogemuse kohta:

„Ma ei suutnud tema juurest lahkuda. Justkui nähtamatu käsi oleks mu õlale pandud. Ma tundsin hinges järgmisi sõnu: „Mine kõrvalvoodi juurde, kus see väike naisterahvas ennast varjas, kui sa sisse tulid.” Ma tegin seda. …

Ma lähenesin teise patsiendi voodiesisele, koputasin talle õrnalt õlale ja tõmbasin eest lina, millega ta oma nägu varjas. Ja ennäe! Ka tema oli minu koguduse liige. Ma ei teadnud, et ka tema on haiglasse sattunud. Tema nimi oli Kathleen McKee. Kui ta mulle otsa vaatas, hüüatas ta pisarsilmil: „Oo piiskop, kui sa uksele tulid, siis ma arvasin, et sa tulid mind vaatama ja õnnistama, vastates nii mu palvele. Ma olin nii rõõmus mõtte üle, et sa teadsid, et ma siin olen, aga kui sa teise voodi juures seisma jäid, siis mu lootused haihtusid ja ma mõistsin, et sa ei tulnudki mind vaatama.”

Ma ütlesin õde McKeele: „See ei loe, et mina ei teadnud, kus sa oled. Tähtis on hoopis see, et meie Taevane Isa teadis ja et sa olid salaja preesterluse õnnistust palunud. Hoopis Tema innustas mind su privaatsust segama.”17

Kuidas Püha Vaim meiega kõneleb?

Meil kõigil on Püha Vaimuga kogemusi, isegi kui me neid alati ei märka. Kui meie meelde tulevad inspireeritud mõtted, siis teame nende tõesusest tänu vaimsetele tunnetele, mida südames kogeme. Vanem Boyd K. Packer on öelnud: „Püha Vaim räägib häälel, mida võib rohkem tunda kui kuulda. … Kuigi me räägime Vaimu sosistuste kuulamisest, mõeldakse vaimsete innustuste all pigem tundeid.”18 Nende pühade tunnete kaudu Pühalt Vaimult saame teada, mida Jumal tahab, et me teeksime, sest see on pühakirjade kohaselt „ilmutuse vaim”19.

Mida tähendab Püha Vaimu anni vastuvõtmine?

Kuueaastast Beni õpetades pidasin vajalikuks eristada seda, mida tema tundis – nimelt Püha Vaimu mõju –, Püha Vaimu annist, mille ta saab pärast ristimist. Enne ristimist võivad kõik siirad tõeotsijad aeg-ajalt Püha Vaimu mõju tunda. Kuid võimalus saada Püha Vaimu pidev kaaslus ja sellega kaasnev õnnistuste täius on kättesaadav ainult väärilistele ristitud liikmetele, kes saavad Püha Vaimu anni käte pealepanemise kaudu neilt, kes hoiavad Jumala preesterluse volitust.

Püha Vaimu anni kaudu suureneb meie võimekus ja me saame vaimseid andeid, rohkem ilmutust ja kaitset, pidevat juhatust ja lubatud pühitsemise ja ülenduse õnnistuse selestilises kuningriigis. Kõik need õnnistused antakse meile, kui me ise neid saada soovime ja oma elu Jumala tahte järgi kujundame ning pidevalt Tema juhatust otsime.

Kui meenutan kogemust Beniga Bountifuli templis Utah’s, siis on sellega seotud tunded ja muljed nii meeldivad. Üheks neist on tähelepanek, et samas kui mina olin lummatud kõige nähtava suursugususest, siis väike laps mu kõrval märkas vägevaid tundeid oma südames. See oli minule hellaks meeldetuletuseks, et mul ei tule üksnes peatuda ja maha põlvitada, vaid ka kuuletuda Päästja kutsele saada väikese lapse sarnaseks – alandlikuks, tasaseks ja avatuks Tema Vaimu vaiksele, tasasele häälele.

Ma tunnistan Püha Vaimu olemasolust ja jumalikust missioonist ja sellest, et Püha Vaimu väe kaudu võime teada tõde kõigist asjadest. Ma tunnistan, et Püha Vaimu and on Taevase Isa hinnaline ja sõnulseletamatu and kõigile, kes tulevad Tema Poja juurde, saavad ristitud Tema nimel ja võtavad vastu Püha Vaimu Tema Kirikusse kinnitamisel. Ma tunnistan nendest tõdedest Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.

Mostrar referencias

  1.  

    1. Howard W. Hunter. Tsiteeris Jay M. Todd. President Howard W. Hunter: Fourteenth President of the Church. − Ensign, juuli 1994, lk 5; vt ka Howard W. Hunter. The Great Symbol of Our Membership. − Tambuli, nov 1994, lk 3; ; Ensign, okt 1994, lk 2.

  2.  

    2.  Vt ÕL 121:26.

  3.  

    3. Vt Al 12:7; 18:16–18; ÕL 6:15–16.

  4.  

    4. Vt 2 Ne 32:5.

  5.  

    5. Vt ÕL 130:22.

  6.  

    6. Vt Lk 4:1; 11:13; 18; Jh 1:33; Ef 1:13; ÕL 88:3.

  7.  

    7. Vt 2 Ne 31:18; 3 Ne 28:11; ÕL 20:27.

  8.  

    8. Vt Mn 10:5.

  9.  

    9. Joseph Fielding Smith. Doctrines of Salvation, , koostanud Bruce R. McConkie, 3 köidet, 1954–1956, 1. kd, lk 47–48.

  10.  

    10. Vt Jh 14:26; ÕL 35:19.

  11.  

    11.  ÕL 36:2.

  12.  

    12.  Fl 4:7.

  13.  

    13. Vt Lk 12:12; 1 Kr 2:13; ÕL 50:13–22; Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 132–133.

  14.  

    14. Vt ÕL 11:13.

  15.  

    15.  2 Ne 33:1.

  16.  

    16. Thomas S. Monson. Peace, Be Still. – Liahona ja Ensign, nov 2002, lk 55.

  17.  

    17. Vt Thomas S. Monson. Christ at Bethesda’s Pool. – Ensign,, nov 1996, lk 18–19.

  18.  

    18. Boyd K. Packer. Personal Revelation: The Gift, the Test, and the Promise. − Liahona, juuni 1997, lk 10; ; Ensign;nov 1994, lk 60.

  19.  

    19.  ÕL 8:3; vt ka salm 2.