Aidake neil seada endale kõrge siht

President Henry B. Eyring

Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas


Henry B. Eyring
Teie juhatusel suudavad teile juhtida antud noored näha, tahta ja uskuda, et nad võivad teenida Jumala kuningriigis nii hästi kui võimalik.

Olen nii tänulik, et saan olla siin suurel preesterluse koosolekul, et kuulda nii imelisi õpetusi ja tunnistusi. See on pannud mind mõtlema omaenda kogemustele. Peaaegu kõik minu saavutused preesterluse hoidjana on tulnud tänu sellele, et inimesed, kes on mind tundnud, nägid seda, mida mina ei näinud.

Palvetasin noore isana, et mulle antaks teada, millise panuse saaksid mu lapsed anda Issanda kuningriigis. Teadsin, et poistel saab olema preesterlusega seotud võimalusi. Teadsin, et tüdrukud saavad teenida Issanda esindajatena. Kõik nad teevad Tema tööd. Teadsin, et igaüks neist on isiksus, mistõttu Issand on andnud neile kõigile erilised annid, mida Tema teenistuses kasutada.

Ma ei saa anda igale isale ja igale noorte juhile üksikasjalikke juhiseid, mida oleks kõige parem teha. Küll aga saan lubada, et nende õnnistuseks saate aidata neil märgata vaimseid ande, mille nad sündides said. Inimesed erinevad üksteisest ja nende panused on erinevad. Kellegi saatuseks pole äparduda. Kui otsite ilmutust, mis aitaks teil näha, milliseid ande näeb Jumal neis – eriti noortes –, kes on preesterluses teie juhtida, oskate oma õnnistuseks tõsta nende pilgu teenimisele, mis neile kohane. Teie juhatusel suudavad teile juhtida antud noored näha, tahta ja uskuda, et nad võivad teenida Jumala kuningriigis nii hästi kui võimalik.

Oma laste puhul palvetasin ja palusin ma ilmutust, et teada, kuidas saaksin aidata igaühel neist isiklikult Jumala erilisteks teenimisvõimalusteks valmistuda. Seejärel püüdsin aidata neil sellist tulevikku silme ette manada, sellele loota ja selle nimel tööd teha. Valmistasin igale pojale mõõdulaua, kuhu graveerisin tema erilistest andidest rääkiva pühakirjakoha ja neid sümboliseeriva pildi. Pildi ja jutu alla graveerisin kuupäevad, millal poeg ristiti ja preesterluse ametitesse pühitseti ning tema pikkuse iga verstaposti saabudes.

Kirjeldan lähemalt laudu, mille igale pojale graveerisin, et aidata tal näha tema vaimseid ande ja seda, kuidas ta saaks Issanda tööle kaasa aidata. Ka teid võidakse inspireerida märkama iga teie juhtida antud armsa noore erilisi ande ja ainulaadseid võimalusi.

Kui mu vanim poeg sai diakoniks ja skautluses kotkapojaks, tuli mulle mõttesse kotka pilt, kui talle ja tema tulevikule mõtlesin. Elasime Idaho osariigis South Tetoni mäejalami lähedal. Käisime seal üheskoos matkamas ja kotkaste lendu jälgimas. See vaatepilt pani mind tunnetama Jesaja sõnu:

„Tema annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu!

Poisid väsivad ja tüdivad küll, noored mehed koguni komistavad,

aga kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!”1

Tegelikult ei jõudnud me vanima pojaga South Tetoni tippu, kuna poeg väsis. Ta tahtis matkamise lõpetada ja küsis: „Kas hakkan seda alati kahetsema, et tippu ei jõudnud? Isa, mine sina edasi, ma ei taha, et sa pettuksid.”

Vastasin: „Ma ei pettu kunagi ja sina ei kahetse kunagi. Meile jääb alatiseks meelde, et ronisime siia kahekesi.” Graveerisin tema mõõdulauale kotka ja pühenduse „Kotkatiivul”.

Aastate jooksul lendas mu poeg misjonärina kõrgemale, kui olin lootust hellitanud. Mõni probleem, millega ta misjonil kokku puutus, näis olevat tal üle pea. Nii nagu mõne poisi puhul, keda te toetate, nõnda tõstis Issand minu poja raskes keeles evangeeliumi jutlustamisel kõrgemale, kui olin võimalikuks pidanud. Ma luban teile, et kui te püüate tunnetada, millised on mõne poisi võimalused preesterluses, annab Issand teile teada, mida vaja. Poisi võimed võivad ulatuda Issanda ilmutusest veelgi kõrgemale. Aidake tal endale kõrge siht seada.

Poiss, keda julgustate, võib tunduda liiga pelglik, et olla vägev teenija preesterluses. Üks mu poegadest oli väiksena nii häbelik, et ei tahtnud minna poodi ja poemüüjaga rääkida. Ta kartis nii väga. Olin mures ja palvetasin, milline on tema tulevik seoses preesterlusega. Mõtlesin, mida ta teeks misjonil – see ei kõlanud paljutõotavana. Mind juhatati Õpetussõnade juurde: „Õel põgeneb, kuigi ei ole tagaajajat, aga õige on julge nagu noor lõukoer!”2

Graveerisin tema mõõdulauale suure möirgava lõvipea pildi alla „Julge nagu noor lõukoer”. Misjonil ja järgnenud aastatel viis ta mu graveeritud lootuse täide. Kord häbelik poeg jutlustas evangeeliumi ülimalt veendunult ja seisis vapralt ohuga silmitsi. Teda tugevdati, kui ta Issanda esindajana oma kohust täitis.

Nõnda võib juhtuda ka selle noore mehega, kelle juht te olete. Peate tugevdama tema usku, et Issand saaks muuta teda vapramaks teenijaks kui pelglik poiss, keda näete praegu.

Me teame, et Issand muudab oma teenijad julgeks. Noor poiss Joseph, kes nägi Isa Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust metsasalus, muudeti vaimuhiiglaseks. Parley P. Pratt nägi pealt, kui prohvet Joseph Smith noomis neid vangis hoidnud nurjatuid vangivalvureid. Vanem Pratt pani kirja järgmise:

„Äkitselt tõusis ta püsti ja lausus kõuehäälel, nagu möirgav lõvi, tuues kuuldavale, nii täpselt, nagu ma mäletan, järgmised sõnad:

„VAIKUST, te põrguaugu paharetid! Ma noomin teid Jeesuse Kristuse nimel ja käsin teil olla vait. Ma ei kavatse enam minutitki elada, kui selliseid sõnu kuulen. Lõpetage see jutt või keegi meist sureb JALAMAID!””

Vanem Pratt kirjutas selle kogemuse kohta: „Vaid korra olen ma näinud sellist väärikust ja ülevust, see juhtus siis, kui ta keskööl selles pimedusse mattunud Missouri küla vangikongis ahelais seisis.”3

Issand annab oma õigemeelsetele teenijatele võimalusi lõvi sarnasteks julgustükkideks, kui nad räägivad Tema nimel ja Tema preesterluse tunnistajatena.

Ühel pojal oli juba poisipõlves suur hulk sõpru, kes soovisid temaga koos olla. Ta sõbrunes kergesti. Palvetades ja püüdes näha tema panust Jumala kuningriigis, tundsin ma, et tal on vägi tuua inimesi kokku armastuses ja üksmeeles.

See juhatas mind looni Õpetuses ja Lepingutes, kus kirjeldatakse preesterluse hoidjate jõupingutust Missouri osariiki Siion ehitada, mis pälvis nende pingutusi ja panust pealt näinud inglite heakskiidu. See nõudis suuri ohvreid. Õpetuses ja Lepingutes olevas ilmutuses seisab: „Sellele vaatamata te olete õnnistatud, sest tunnistus, mida te olete andnud, on kirja pandud taevas inglitele vaatamiseks; ja nad rõõmustavad teie üle, ja teie patud on teile andeks antud.”4

Graveerisin poja mõõdulauale „Inglid rõõmustavad sinu üle”.

Poja suurepärane oskus koguda inimesi enda ümber ja neid mõjutada säilis ka pärast kooli lõpetamist. Ta organiseeris koos teiste preesterluse hoidjatega vaias üritusi, mis andsid kohaliku piirkonna noortele usku vastu pidada ja koguni rasketest olukordadest võitu saada. Tugevdades nende noorte meeste ja naiste usku, aitas ta luua Siionile ustavate liikmete rühmi Ameerika linnakeskustes. Graveeringul kujutasin ma ingleid pasunat puhumas, mis ei pruugi välja näha täpselt nii, nagu nemad seda teevad, kuid pasunat oli kergem graveerida kui hõiskamist.

Inglid rõõmustavad, kui preesterluse hoidjad rajavad kõikjal maailmas Siionit oma kogudustes, vaiades ja misjonitel. Ja nad rõõmustavad noorte meeste ja naiste üle, kellel te aitate rajada Siionit nende asukohast ja olukorrast hoolimata. Siion on selle tulemus, kui rahvas on ühte seotud armastuse lepinguga. Palun aidake oma noortel sellega liituda.

Ühe poja puhul tundsin ma õhutust graveerida päike ja järgmised sõnad Päästja eestkostepalvest: „See on igavene elu”. Sureliku teenimistöö lõpus palvetas Päästja oma Isa poole:

„Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.

Mina olen sind austanud maa peal, ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled annud mulle teha!”5

Mu poeg on teeninud preesterluses kolmel mandril, kuid mis kõige tähtsam – oma kodus ja perekonnas. Ta on rajanud oma elu nende ümber. Ta töötab kodu lähedal ja läheb sageli koju, et oma naise ja väiksemate lastega lõunatunnil koos olla. Tema pere elab meile õde Eyringiga väga lähedal. Nad hoolitsevad meie aia eest, nagu see oleks nende aed. Mu poeg tahab pälvida igavese elu, kuid tema eesmärgiks on ka elada igavikus, ümberringi tänulikud pereliikmed.

Igavene elu on elada üksmeelse perekonnana ja üksmeeles Isa, Poja ja Püha Vaimuga. Igavene elu on võimalik üksnes tänu Jumala preesterluse võtmetele, mis taastati prohvet Joseph Smithi kaudu. Suurim and, mille saate anda noortele, keda te juhite, on hoida seda igavest eesmärki nende silme ees. Teete seda eelkõige siis, kui olete oma perekonnas eeskujuks. Nende perekond, keda te juhite, ei pruugi olla Kirikus, kuid ma kutsun teid üles aitama neil tunda ja soovida perekonna armastust nii siin- kui ka sealpool eesriiet.

Minu kirjeldatud mõõdulauad on vaid üks moodus, kuidas aidata noortel näha põgusalt kogu suursugusust, mida Jumal neis näeb, ja nende tulevikku ning ainulaadset teenimist, milleks Ta on nad ette valmistanud. Ta aitab teil mõista, kuidas teha seda oma laste ja teiste noorte puhul, keda juhite. Kuid kui te tulevikku ise palvemeelselt näha püüate ja seda noorele silmast silma edasi annate, saate te teada, et Jumal armastab igat oma last kui indiviidi ning Tal on nende kõigi jaoks suured ja ainulaadsed annid.

Isana nägin ma oma õnnistuseks lisaks poegadele ka oma tütarde suurt tulevikku Jumala kuningriigis. Kui otsisin palvemeelselt juhatust, näidati mulle, kuidas aidata oma tütardel mõista usaldust, mille Jumal oli pannud neile kui teenijatele, kes võivad Tema kuningriiki ehitada.

Kui mu tütred olid väikesed, nägin ma, et saame aidata teistel tunda põlvest põlve nende armastust, kes on lahkunud teisele poole eesriiet. Teadsin, et armastus tuleb teenimisest ja annab lootust igavesele elule.

Valmistasime lõikelauad, panime neile omaküpsetatud leivapätsid ja viisime koos lesknaistele, leskmeestele ja peredele. Graveerisin igale lõikelauale prantsuse keeles „J’aime et J’espere”, mis tähendab, et ma armastan ja loodan. Neile ainuomased vaimsed annid tulid nähtavale mitte ainult minu graveeritud lõikelaudadel, vaid veelgi selgemalt siis, kui viisime laudadele asetatud leivad neile, kes vajasid keset valu või kaotust kinnitust, et Päästja armastus ja Tema lepitus toovad endaga täiuslikku lootuse sära. See on igavene elu minu tütardele ja meile kõigile.

Teil võib tekkida mõte: „Vend Eyring! Ka sa tahad öelda, et mul tuleb õppida graveerima?” Vastus on ei. Mina õppisin graveerima ainuüksi lahke ja andeka õpetaja, vanem Boyd K. Packeri abiga. Võin tänada oma mõningate oskuste eest tema suurt graveerimisandi ja õpetaja kannatlikkust. Selline õpetaja nagu president Packer saab olla vaid taevast saadetud. Ometi on erinevaid moodusi, kuidas vormida laste südant ilma neile puidust laudu graveerimata.

Näiteks võimaldavad uued suhtlusviisid saata usu ja lootuse sõnumeid meid lahutavate kilomeetrite taha otsekohe ja praktiliselt mitte mingi tasu eest. Mu naine on mulle selle juures abiks. Räägime alustuseks telefoni teel lastelaste või lastega, keda kätte saame. Palume neil rääkida, mis neil on hästi läinud ja mida head nad on teinud. Palume neil saata meile ka pilte oma tegemistest. Lisame need fotod mõnele tekstilõigule. Lisame üks-kaks salmi Mormoni Raamatust. Nefile ja Mormonile ei pruugi suurt muljet avaldada meie teksti vaimne väärtus ja piiratud jõupingutused oma „Perekonna päeviku: Väikeste plaatide” koostamisel, kuid meile õde Eyringiga on selline tegevus õnnistuseks. Tunneme inspiratsiooni pühakirjasalmide ja lühikeste tunnistussõnumite kirjutamisel. Ja me näeme nende elus tõendeid, kuidas nende südamed pöörduvad meie poole, Päästja poole ja ülespoole.

Sõbrakäe ulatamiseks on veel teisigi viise. Paljud neist on teil juba käsil. Harjumus perega koos palvetada ja pühakirju lugeda loob kestvamaid mälestusi ja toob endaga suurema muutuse südames, kui te praegu mõistate. Koguni näiliselt ilmalikud tegevused, nagu spordivõistlusel käimine või filmi vaatamine, võivad lapse südant vormida. Tähtsad pole mitte tegevused, vaid tunded, mis sellega kaasnevad. Olen avastanud hea mooduse, kuidas teha kindlaks, millised tegevused võivad noore inimese elu muuta. Neil tuleb endil soovitada tegevusi, mis on seotud mõne huviga, mille Jumal neile nende arvates andnud on. Tean oma kogemusest, et see on võimalik.

Kui ma 12-aastaselt diakoniks sain, elasin ma New Jerseys, New Yorgi linnast 80 km kaugusel. Minu unistus oli saada väga heaks pesapallimängijaks. Isa viis mu Bronxi vanale ajaloolisele Yankee staadionile pesapallimängu vaatama. Näen ikka veel kurika liikumist, kui Joe DiMaggio lõi võidupalli keskväljaku tribüünile ja mu isa istus minu kõrval. See oli ainus kord, kui me koos põhiliiga pesapallimängu vaatamas käisime.

Kuid üks teine isaga veedetud päev vormis mu elu igaveseks. Ta viis mu New Jerseyst ametisse pühitsetud patriarhi koju, kes elas Salt Lake Citys. Ma polnud seda meest kunagi varem näinud. Isa jättis mu lävele. Patriarh näitas mulle, kuhu istuda, pani oma käed mulle pea peale ja tõi Jumala anni näol kuuldavale õnnistuse, mille juurde kuulus ka avaldus minu suure südamesoovi kohta.

Ta ütles, et ma olen üks nendest, kelle kohta on öeldud „Õndsad on rahunõudjad”.6 Mind üllatas nii väga, et keegi täiesti võõras minu südant tunneb, et avasin silmad ja vaatasin, mis toas selline ime aset leidis. See minu võimalusi käsitlev õnnistus on vorminud mu elu, mu abielu ja mu teenimist preesterluses.

See ja järgnenud kogemused lubavad mul tunnistada: „Sest kõigile ei ole antud kõiki ande; sest ande on palju ja igale inimesele antakse and Jumala Vaimu poolt.”7

Kuna Issand ilmutas mulle anni, olen ma suutnud ära tunda võimalusi ja valmistunud, et kasutada seda andi nende õnnistamiseks, keda teenin ja armastan.

Jumal teab meie ande. Minu üleskutseks meile kõigile on palvetada, et meile antud andidest teada saada, et teada, kuidas neid arendada, ning et märgata Jumalalt saadud teenimisvõimalusi. Kuid kõige enam palvetan ma selle eest, et oleksite inspireeritud aitama teistel oma Jumalalt saadud erilisi teenimisande avastada.

Luban teile, et kui te palute, saate oma õnnistuseks aidata teistel saavutada täit potentsiaali inimeste teenimisel, keda nad juhivad ja armastavad. Tunnistan teile, et Jumal elab, Jeesus on Kristus, preesterlus, mida hoiame, on Jumala preesterlus, ning et Jumal on meid ette valmistanud ja andnud meile erilised annid, et saaksime teenida teda rohkem, kui loota oskame. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Show References

  1.  

    1.  Js 40:29–31.

  2.  

    2.  Õp 28:1.

  3.  

    3. Autobiography of Parley P. Pratt. Toim Parley P. Pratt noorem, 1938, lk 179–180.

  4.  

    4.  ÕL 62:3.

  5.  

    5.  Jh 17:3–4.

  6.  

    6.  Mt 5:9.

  7.  

    7.  ÕL 46:11.