Päästes tüdruku, päästad põlvkondi

Mary N. Cook

Esimene nõuandja Noorte Naiste üldjuhatuses


Mary N. Cook
Teie vooruslik elu õnnistab teie eelkäijaid, teie praegust perekonda ja veel tulevasi pereliikmeid.

Mul on au kõneleda Kiriku vapratele noortele naistele! Näeme teie edusamme lepingute austajate rajal ja teame, et teie vooruslik elu õnnistab teie eelkäijaid, teie praegust perekonda ja veel tulevasi pereliikmeid, sest nagu teatas president Gordon B. Hinckley: „Päästes tüdruku, päästad põlvkondi.”1

Teie lepingurada sai alguse, kui teid ristiti ja saite Püha Vaimu anni. See jätkub iga nädal sakramendikoosolekul, pühas paigas, kus uuendate oma ristimislepingut. Teil on aeg valmistuda templilepinguteks. „Pühades templites saadavad pühad talitused ja lepingud võimaldavad [meil] tagasi pöörduda Jumala palge ette ja annavad [meie] perekondadele võimaluse olla igavesti ühendatud.”2

Seiske pühades paikades oma esivanemate pärast. „Iga inimene, kes tuleb siia maa peale, on terve hulga lastevanemate põlvkondade järeltulija. Tunneme loomupärast igatsust oma esivanematega ühenduses olla.”3 Kui teete pereajaloo ja templitööd, põimite oma elu esivanemate eluga, kandes hoolt nende päästvate talituste eest.

Seiske pühades paikades iseenda ja oma perekonna pärast. Teie õigemeelne elu on suure rõõmu allikas perekondlikele oludele vaatamata. Teie õigemeelsed valikud võimaldavad teil sõlmida ja pidada pühi lepinguid, mis seovad teie pere kokku igaveseks.

Seiske pühades paikades oma tulevase pere pärast. Võtke endale kohustuseks saada abikaasaga templis pitseeritud püha preesterluse vahendusel, pannes aluse igavesele pereüksusele. Teie lapsi õnnistatakse tõega, kui põimite nende ellu oma voorusliku eeskuju ja vankumatu tunnistuse ning näitate neile lepingurajal teed.

Nägin neid igavesi põhimõtteid hiljutisel rahvusvahelisel noorte kunstikonkursil. Megan Warner Taylor koostas digitaalselt fotograafia kategooria töö, käsitledes Kristuse tähendamissõna kümnest neitsist kaasaegsel kujul.4 Kohtusin Meganiga ja ta selgitas, keda sümboliseerib kümnes neitsi, kirjeldades teda kui vooruslikku ja usklikku noort naist, kes on valmis sõlmima ja pidama pühi templilepinguid. Nagu kõik teised targad neitsid, valmistas ka tema ennast ette, kui õli õigemeelse eluga piiskhaaval lambile lisas. Märkasin ta juustes ilusat palmikut. Megan selgitas, et palmik sümboliseerib noore naise voorusliku elu põimumist lugematul arvul põlvkondadega. Üks salk sümboliseerib armastuse ja austuse põimumist esivanematega, teine õigemeelse mõju põimumist praeguse perega ja kolmas tema ettevalmistunud elu põimumist tulevaste põlvede eluga.

Kohtusin veel teisegi noore naisega, kelle varajane vaimne ettevalmistus on põiminud tema õigemeelse elu paljude põlvkondadega.

Ühel ilusal septembrikuu õhtupoolikul olin ma oma abikaasaga templis, oodates võimalust templitalitustes osaleda. Ruumi astus meie sõber Chris. See noor mees oli naasnud hiljuti misjonilt Venemaalt ja teda oli tore näha.

Kui istung oli peaaegu algamas, istus mu kõrvale üks armas noor naine. Ta oli särav, naerusuine ja pakatas valgusest. Tahtsin teada, kes ta on, ja tutvustasin end vaikselt. Ta sosistas, et ta nimi on Kate, ja tundsin tema perenime järgi ära perekonna, kes oli elanud Michigani osariigis, kus elas kord minu perekond. Kate oli nende täiskasvanud tütar, kes naasis viis nädalat tagasi misjonilt Saksamaalt.

Istungi jooksul tuli mulle pidevalt mõte: „Tutvusta Kateʼi Chrisile.” Lükkasin õhutust eemale, mõeldes: „Millal, kus, kuidas?” Kui me valmistusime lahkuma, tuli Chris meile head aega ütlema ja ma kasutasin võimalust. Tõmbasin Kateʼi meie juurde ja sosistasin: „Te olete kaks vooruslikku noort, kes peavad teineteisega tuttavaks saama.” Lahkusin templist rahutundega, et olin õhutusele järele andnud.

Kui me abikaasaga koju sõitsime, meenutasime Kateʼi perekonda tabanud raskusi. Olen sellest ajast peale Kateʼi paremini tundma õppinud ja ta on aidanud mul mõista, mis põhjusel nägin teda tol päeval templis nii rõõmsa ilmega.

Kate on püüdnud alati püsida lepingurajal, otsides pühasid paikasid. Ta sirgus üles kodus, kus pereõhtu pidamine, ühised palved ja pühakirjade uurimine tegid ta kodust püha paiga. Ta õppis lapsena templist ja „Mulʼ meeldib näha templit” oli pereõhtu lemmiklaul.5 Väikese tüdrukuna nägi ta oma vanemate eeskuju püha paiga otsinguil, kui nad nädala lõpus õhtuti templisse läksid, selle asemel et minna kinno või õhtust sööma.

Ta armastas oma isa väga ja isa kasutas oma preesterluse volitust, et aidata tütrel sõlmida oma esimene leping – ristimisleping. Seejärel pandi käed tema pea peale ja ta sai Püha Vaimu. Kate ütles: „Olin Püha Vaimu saamise üle elevil ja teadsin, et see aitab mul jääda igavese elu rajale.”

Kateʼi elu oli ka edaspidi väga õnnis ja õnnelik. Ta läks neljateistkümneaastaselt gümnaasiumi ja armastas seminari kui veel ühte püha paika, kus õppida evangeeliumi. Ühel päeval hakkas tema õpetaja rääkima katsumustest ja lubas, et need tabavad meid kõiki. Kate ütles endamisi: „Ma ei taha katsumusi. Ma ei taha seda kuulda.”

Vaid mõni nädal hiljem ärkas tema isa ülestõusmispühade pühapäeval tohutult haigena. Kate ütles: „Mu isa oli väga terve inimene, maratonijooksja. Ema oli isa haigusest nii ärevil, et viis ta haiglasse. 36 tunni jooksul tabas isa raskekujuline insult, mistõttu suurem osa ta kehast üles ütles. Ta suutis pilgutada, kuid ülejäänud keha ei toiminud. Mäletan, kuidas vaatasin isa ja mõtlesin: „Oh ei, nüüd see juhtub. Mu seminariõpetajal oli õigus. Mulle sai osaks katsumus.”” Mõne päeva pärast Kateʼi isa suri.

Kate jätkas: „See oli nii ränk. Keegi ei taha oma elus kangelasest ilma jääda. Teadsin, et sellest saab kas hüppelaud mu edasiseks arenguks või teetõkend. Ma ei tahtnud, et see kogemus mu elu ära rikub, kuna olin kõigest 14aastane. Püüdsin olla Issandale võimalikult lähedal. Lugesin palju pühakirju. Alma 40. peatükk kinnitas mulle, et ülestõusmine on tõeline ja Kristuse lepituse kaudu saan olla taas koos isaga. Palvetasin palju. Täitsin päevikut nii sageli, kui sain. Pannes oma tunnistuse kirja, hoidsin ma seda elavana. Käisin iga nädal kirikus ja Noortes Naistes. Ümbritsesin end heade sõpradega. Hoidsin lähedasi suhteid hoolivate sugulaste ja eriti emaga, kes oli meie pere ankur. Palusin preesterluse õnnistusi vanaisalt ja teistelt preesterluse hoidjatelt.”

Nii nagu targa neitsi valikud, nii lisasid need järjepidevad valikud õli Kateʼi lambile. Teda motiveeris soov olla taas kord oma isaga. Kate teadis, et isa on ta valikutest teadlik, ega tahtnud talle pettumust valmistada. Ta tahtis, et ta suhted isaga oleksid igavesed, ning mõistis, et lepingurajale jäämine põimib ta elu tihedalt isa eluga.

Kuid katsumused ei lõppenud. Kui Kate oli 21 ja soovis anda sisse misjonipaberid, diagnoositi ta emal vähk. Kate pidi tegema elus tähtsa otsuse. Kas ta jääb koju emale toeks või läheb misjonile? Emale anti preesterluse õnnistus, milles lubati, et ta saab haigusest võitu. Saades õnnistusest kindlust, tegutses Kate usu ajel ja plaanis ikka misjonile minna.

Kate ütles: „Astusin pimedusse, kuid misjonil olles saabus lõpuks valgus ja sain teada, et ema õnnistus oli läinud täide. Olin nii rõõmus, et ei jätnud misjonile minemata. Minu arvates on raskuste saabudes kerge paigale jääda, soovimata eriti edasi liikuda, kuid kui panna Issand esikohale, viib vastuseis kaunite õnnistusteni. Võite näha Ta kätt ja olla tunnistajaks imedele.” Kate koges, et president Thomas S. Monsoni sõnad peavad paika: „Kõige tähendusrikkamad võimalused tulevad ilmsiks suurimate raskuste käes.”5

Kateʼil oli selline usk, sest ta mõistis päästmisplaani. Ta teadis, et me elasime juba varem, et maa on prooviaeg ja et me elame jälle. Tal jagus usku, et ta ema õnnistatakse, kuid teadis isaga kogetu tagajärjel, et kui ema peaks surema, saab kõik korda. Ta ütles: „Ma ei andnud pärast isa surma alla, vaid see muutis mind paremaks. Ja kui mu ema oleks ära võetud, oleks ka see mind paremaks muutnud. See oleks põiminud mu ellu veel tugevama tunnistuse.”7

Tol õhtul, kui ma Kateʼiga templis kohtusin, otsis ta parasjagu püha paika. Sooviga põimida tihedalt kokku templis teenimise kaudu tulevad igavesed suhted, järgis ta eeskuju, mille ta vanemad regulaarselt templis käies seadnud olid.

Tol õhtul, mil ma Kateʼi Chrisile tutvustasin, ei juhtunud suurt midagi, kuid otsides järgmisel pühapäeval järgmist püha paika, märkas Kate Chrisi sadade noorte vallaliste täiskasvanute seas instituudi pühalikult koosolekul. Seal said nad teineteise kohta rohkem teada. Mõni nädal hiljem kutsus Chris teda endaga koos üldkonverentsi vaatama. Kogu kohtamaskäimise vältel otsisid nad jätkuvalt kohti, kus Vaim oli oodatud, ja nad pitseeriti lõpuks templis, pühas paigas, kus neid teineteisele tutvustati. Mõlemad täidavad nüüd püha lapsevanema kohustust, põimides oma tunnistust päästmisplaanist kolme väikese poisi ellu, näidates neile teed mööda lepingurada.

„Päästes tüdruku, päästad põlvkondi.” Kate’i 14aastasena tehtud otsus jääda sellele rajale, lisada oma lambile jätkuvalt õli ja seista pühades paikades on päästnud ja päästab põlvkondi. Esivanemate otsimine ja templis teenimine on põiminud ta südame nende südamete külge. Pereajaloo ja templitöö põimivad ühte ka teie südamed ja annavad teie esivanematele igavese elu võimaluse.

Evangeeliumi järgi elamine kodus lisab samuti õli teie lambile ja põimib vaimujõudu teie koju praegu ning õnnistab teie tulevast perekonda lugematutel viisidel. Ja veelgi enam, nagu on öelnud vanem Robert D. Hales: „Kui meie vanemate eeskuju polnud hea, on meil kohustus sellest tsüklist välja murda .. ning õpetada õigeid tavasid järeltulevatele põlvedele.”8

Otsustage juba praegu, et teete kõik, mis teie võimuses, et oma lampe täita, et teie tugev tunnistus ja eeskuju põimuksid paljude põlvede eluga – minevikus, olevikus ja tulevikus. Tunnistan, et teie vooruslik elu päästab põlvkondi ja päästab ühtlasi teie igavese elu, kuna see on ainus viis naasta oma Taevaisa juurde ning leida tõelist õnne nüüd ja läbi igaviku. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Näita viited

  1.  

    1. Gordon B. Hinckley. Standing Strong and Immovable. – Worldwide Leadership Training Meeting, 10. jaan 2004, lk 20; vt ka Gordon B. Hinckley. Our Responsibility to Our Young Women. – Ensign, sept 1988, lk 10.

  2.  

    2. Perekond: Läkitus maailmale. – Liahoona, okt 2004, lk 49.

  3.  

    3. Russell M. Nelson. Generations Linked in Love. – Ensign või Liahona, mai 2010, lk 92.

  4.  

    4. Vt Mt 25:1–13.

  5.  

    5. Vt I Love to See the Temple. – Childrenʼs Songbook, lk 95.

  6.  

    6. Thomas S. Monson. Meeting Your Goliath. – New Era, juuni 2008, lk 7.

  7.  

    7. Isiklik jutuajamine, 2013.

  8.  

    8. Robert D. Hales. How Will Our Children Remember Us? – Ensign, nov 1993, lk 10.