Lepingute pidamine kaitseb meid, valmistab meid ette ja annab meile väge


Rosemary M. Wixom
Me oleme lepinguid sõlmivad erinevas vanuses naised, kes kõnnivad mööda surelikkuse teed tagasi Tema juurde.

Õed, me armastame teid! Hiljuti Mehhikot külastades kogesin põgusalt sõsarlust, mida täna õhtul tunneme. Kujutage ette pilti: meil oli pühapäeva hommikul just Algühingu tund läbi saanud ning lapsed, õpetajad ja mina läksime rahvast tulvil koridori. Samal hetkel avanes Noorte Naiste ruumi uks ning ma nägin noori naisi ja nende juhte. Me kõik kallistasime üksteist. Tahtsin rääkida, mida tundsin, kui lapsed hoidsid mu seelikusabast ja naised olid tihedalt mu ümber.

Ma ei räägi hispaania keelt, nii tulid mu mõtteisse vaid ingliskeelsed sõnad. Ma vaatasin neile kõigile otsa ja ütlesin: „Me oleme meie Taevase Isa tütred, kes meid armastab ja meie armastame Teda.” Kõik hakkasid minuga kohe hispaania keeles kaasa rääkima. Me seisime keset rahvast tulvil koridori, kandes koos ette Noorte Naiste juhtmõtet, kui laususime: „Me seisame kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal.”

Täna oleme kogunenud kokku üle terve maailma kui Tema jüngrid, soovides kaitsta ja toetada Jumala kuningriiki. Me oleme meie Taevase Isa tütred. Me oleme lepinguid sõlmivad erinevas vanuses naised, kes kõnnivad mööda surelikkuse teed tagasi Tema juurde. Lepingute pidamine kaitseb meid, valmistab meid ette ja annab meile väge.

Täna on meie hulgas tüdrukuid, kes on Algühingu ealised. Mõned teist on hiljuti ristimistalituse kaudu astunud esimese sammu rajal, mis viib igavesse ellu.

Vaadake enda ümber! Tulevik on helge, kui näete naisi, kes on samuti teinud lepinguid ja on valmis teile ees ootaval rajal teed näitama.

Kui olete 8-, 9-, 10- või 11-aastased, kas te võiksite nii Konverentsikeskuses, kodus kui kogudusehoonetes üle maailma püsti tõusta? Tere tulemast naiste üldkoosolekule! Palun jääge seisma, sest me kutsume teid täna kaasa lööma. Ma ümisen üht Algühingu laulu. Ja niipea, kui olete selle laulu ära tundnud, kas te laulaksite seda koos minuga? Te peate nüüd nii kõvasti laulma, et kõik kuuleksid.

Õpeta kõndima valguses mind.
Õpeta paluma Taevaisa.
Õpeta teadma, mis asjad on head,
et ma ikka Ta valgusest pean.

Tüdrukud, jääge teie seisma, kui kõik, kes on 12 ja vanemad, laulavad nüüd teise salmi.

Tule, mu väike, ma õpetan sind
tundma Ta käske, et pöörduda võiks
tagasi koju ja seista Ta ees:
aina, aina Ta valguse sees.1

See oli imeilus. Võite nüüd istuda. Tänan teid!

Me oleme erinevas vanuses naised ja kõnnime kõik Tema valguses. Meie teekond sellel rajal on ainulaadne ja Päästja armastusest hästi valgustatud.

Ristimistalituse ja -lepingu kaudu siseneme igavesse ellu viiva tee väravast ja saame seejärel Püha Vaimu anni. Vanem Robert D. Hales küsib meilt: „Kas [mõistame] ja kas [meie] lapsed mõistavad, et kui nad saavad ristitud, muudetakse neid jäädavalt?”

Ta selgitas samuti: „Kui me mõistame oma ristimislepingut [ja Püha Vaimu andi], muudab [see] meie elu ja loob täieliku liidu Jumala kuningriigiga. Kui meie teele satuvad kiusatused, kui me kuulatame, siis Püha Vaim tuletab meile meelde, et me oleme lubanud mäletada oma Päästjat ja pidada [Jumala] käske.”2

Iga nädal sakramenti võttes uuendame oma ristimislepingut. Vanem David A. Bednar ütles: „Ristimisvees seistes on meie pilk suunatud templile. Sakramenti võttes on meie pilk suunatud templile. Valmistudes osalema templi pühades talitustes, .. tõotame alati mäletada Päästjat ja pidada kinni Tema käskudest.”3

Templitalitused viivad Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saadavate suurimate õnnistusteni. Need on need talitused, mis on vajalikud meie ülendamiseks selestilises kuningriigis. Kui püüame pidada kinni meie lepingutest, hakkavad hajuma tunded, et me pole piisavalt head ega piisavalt täiuslikud, ning templitalitused ja -lepingud muutuvad elavaks. Igaüks on oodatud kõndima sel igavesse ellu viival teel.

Mul on aukartus tüdrukute, noorte naiste ja naiste jõu ees, keda olen üle maailma kohanud ja kes seisavad kahe jalaga kindlalt sellel rajal. Lubage mul rääkida mõnedest lepingutüdrukutest ja -naistest, keda olen kohanud.

Luana oli 11-aastane, kui külastasin tema peret Argentiina pealinnas Buenos Aireses. Lapsepõlves üleelatud trauma tõttu ei saanud Luana rääkida. Ta ei olnud aastaid saanud sõnagi suust. Ta istus vaikselt, kui meie kõik vestlesime. Ma lootsin, et ta ehk sosistab midagi. Ta vaatas mind tähelepanelikult, nagu poleks vaja selleks, et ma mõistaksin tema südant, sõnu kuuldavale tuua. Pärast palvet tõusime püsti, et lahkuda ja Luana ulatas mulle joonistuse. Ta oli joonistanud Jeesuse Kristuse Ketsemani aias. Sel hetkel tajusin tema valju ja selget tunnistust. Luana oli sõlminud ristimisel lepingu, et seisab Jumala tunnistajana „igal ajal ja kõiges ja kõikjal”.4 Ta mõistis Jeesuse Kristuse lepitust, millest tunnistas tema joonistus. Kas ta teadis, et lepituse tugevdava ja suutlikuks tegeva väe kaudu võib ta saada tervendatud ja taas rääkima hakata? Sellest päevast on möödunud kolm aastat ja Luana püüded rääkida on vilja kandnud. Praegu käib ta koos oma sõbrannadega Noortes Naistes. Olles ustav oma ristimislepingule, tunnistab ta jätkuvalt Päästjast.

Noori tõmbab üle maailma templite poole. Peruus Limas kohtasin ma templi sissepääsu juures isa oma kolme tütrega. Nägin nende silmis valgust. Kaks tütart olid tõsise puudega ja istusid ratastoolides. Kolmas tütar, kes hoolitses oma õdede vajaduste eest, rääkis mulle, et tal on kodus veel kaks õde. Ka nemad olid ratastoolis. Nad ei pea vastu 14-tunnist reisi templisse. Tempel tähendas sellele isale ja tema tütardele sedavõrd palju, et neli neist olid tol päeval tulnud templisse, et kaks saaksid lihtsalt vaadata seda ühte, kel oli võimalik teha surnute eest ristimisi ja viia läbi seda püha talitust. Nefi sarnaselt nad „tun[dsid] .. heameelt Issanda lepingute üle”.5

Üks vallaline naine, keda ma tunnen, väärtustab iganädalast sakramenditalitust ja selle püha lubadust „et tema Vaim oleks alati [temaga (selle naisega)]”.6 Pidev kaaslus on lubadus, mis leevendab tema üksinduse tundeid. See annab talle jõudu sukelduda oma annete arendamisse ja soovi Issandat teenida. Ta on leidnud suurt rõõmu kõikide laste jumaldamisest oma elus, ja kui ta otsib häirimatut rahu, leiate ta templist.

Viimaks, üks 90ndates aastates eakas naine on näinud oma lapsi ja lapselapsi suureks sirgumas ja oma lastelastelaste sündi siia maailma. Nagu paljudel meist, on tema elu olnud täis kurbust, kannatusi ja piiritut rõõmu. Ta pihib, et kui ta saaks oma eluloo ümber kirjutada, jätaks ta sellest välja mõned peatükid, mis praegu kirjas on. Siiski ütleb ta naeratades: „Ma pean veel veidi aega elama, et näha, mis sellest kõigest välja tuleb!” Ta peab teel olles jätkuvalt lepingutest kinni.

Nefi õpetas:

„Pärast seda, kui te olete jõudnud sellele kitsale ja ahtale teerajale, ma tahaksin küsida, kas kõik on tehtud? Ei.

Mispärast, te peate Kristuses püsivana edasi pürgima täiusliku lootuse sära ja armastusega Jumala ja kõikide inimeste vastu. Mispärast, kui te edasi pürgite, toitudes rõõmuga Kristuse sõnast, ning peate vastu lõpuni, vaata, nõnda ütleb Isa: Te saate igavese elu.”7

Igaüks meist on sellel teel. Täna õhtul laulsime valguse teel kõndimisest. Inimestena oleme me kõik tugevad. Jumalaga koos olles ei peata meid aga miski.

Issand ütles Emma Smithile: „Ülenda oma süda ja rõõmusta, ja hoia kinni lepingutest, mis sa oled teinud.”8

Me rõõmustame, et võime lepingute pidamise kaudu tunda meie Taevase Isa ja Päästja Jeesuse Kristuse armastust. Ma tunnistan, et nad elavad. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Näita viited

  1.  

    1. Õpeta kõndima valguses mind. – Kiriku lauluraamat, lk 66.

  2.  

    2. Robert D. Hales. Ristimisleping: olla kuningriigis ja kuningriigist. – 2000. aasta sügisene üldkonverents, okt 2000.

  3.  

    3. David A. Bednar. – Hoia oma nime ja seisust. – 2009. aasta kevadine üldkonverents, aprill 2009.

  4.  

    4.  Mo 18:9.

  5.  

    5.  2Ne 11:5.

  6.  

    6.  ÕL 20:77.

  7.  

    7.  2Ne 31:19–20.

  8.  

    8.  ÕL 25:13.