Allikast joomine

Kui me räägime templitest, siis räägime üldjuhul tornidest, akendest ja seinamaalingutest. Me räägime aupaklikult ristimisbasseinidest, templianni, pitseerimise ja selestilistest ruumidest.

Aga kui prohvet pühitseb templi Issandale, pühitseb ta terve ehitise, mitte ainult need ilusad osad, mida kõik märkavad. Missouri Kansas City templi pühitsuspalves ütles president Thomas S. Monson: „Me pühitseme selle maa, millel tempel seisab. Me pühitseme selle ilusa hoone iga osa, nähtamatust vundamendist majesteetliku Moroni skulptuurini, mis kroonib selle kõrgeimat tippu.”¹ Kui president Joseph Fielding Smith Utah’ Ogdeni templit pühitses, siis pühitses ta „vundamendi, seinad, põrandad, laed, torni ja kõik ehitise osad” ja palus kaitset „kõikidele mehaanilistele osadele, elektrijuhtmetele, lühtritele, ventilatsioonisüsteemile ja liftidele ja kõigile selle hoonega seotud osadele”.²

Ma olen tänulik, et Issand innustab oma prohveteid pühitsema templi iga osa. Kuigi uksehing või lühter ei oma nii suurt tähtsust kui altar pitseerimisruumis, on ka neil väiksema tähtsusega osadel täita oma roll templi ülima ülendava eesmärgi saavutamisel.

Üks nendest väiksema tähtsusega osadest aitas mul õppida midagi olulist. Ma olin ühel päeval Salt Lake’i templis pärast surnute eest talituste sooritamist riietusruumi minemas. Märgates joogifontääni, tundsin ma janu ja kummardusin, et lonks vett juua. Mulle meenus üks sõnum.

Sa jood seda vett templis, kuid kas sa jood ka elavat vett, mis templis saadaval on?

See ei olnud hukkamõist – lihtsalt õrn noomitus ja hinge läbistav küsimus.

Minu vastus sellele küsimusele oli ei. Ma ei joonud täielikult templi elavat vett. Ma pidin möönma, et osaledes talitustes surnute eest, olid mul muud asjad meeles mõlkunud. Kuigi ma olin teinud head tööd inimeste eest, kes minu abi vajasid, ei lasknud ma endal võtta vastu abi, mida ma ise vajasin.

Iga kord kui ma templise lähen, otsin ma joogifontääni, et sellest juua. Ma küsin endalt, kui sügavasti joon ma elava vee allikast. Minu vastus: ikka veel ei joo ma sellest piisavalt suurte sõõmudega. Aga minu janu selle järele kasvab.