Õpime koos üldkonverentsi kõnedest

Aastaid oleme perena nautinud üldkonverentsi kõnede lugemist ajakirjast. Loeme kõnede kaupa. Koguneme lihtsalt ümber laua ja igaüks loeb ühe lõigu valjusti ette. Kuid märkasime, et olime lugenud vaid selleks, et kõne läbi saaks, katkestamata lugemist sõnumisse süüvimiseks.

Selleks et loetust rohkem kasu tõuseks, ostsime naisega igale pereliikmele konverentsikõnede ajakirjanumbri ja koostasime ajakava, mitu kõnet peame nädalas läbi uurima, et jõuaksime kõik kõned enne järgmist üldkonverentsi läbi lugeda. Mõnel nädalal lugesime ühe kõne, mõnel kaks, kuid kõik pidid kõnet uurima ja meelepärased kohad selles ära märgistama. Pereõhtul õpetasime üksteisele meile enim meeldinud kohti.

Sageli oli lastel küsimusi, millest said alguse meie vestlused, või küsisime meie naisega midagi õpitu kohta. Oli südantsoojendav kuulda, kuidas meie teismelised lapsed küsimustele vastasid, rääkides seminaris või kirikus õpitust või isiklikest õppetundidest. Pingevabas ja õdusas õhkkonnas oli meeldiv sageli üksteise siiraid tunnistusi kuulata.

Peagi märkasime, et meie hommikune pühakirjalugemine möödus samasuguses õhkkonnas. Mõnel päeval jõudsime lugeda vaid mõne salmi, sest loetud salme arutades ja vesteldes sellest, kuidas neid oma ellu rakendada, oli aeg kiirelt möödunud.

Meie hommikuid täitsid vestlused, rõõm ja üksmeel, enne kui igaüks meist asus oma isiklike asjatoimetuste juurde. Meil on tugev tunnistus meie prohveti nõuande kohta õppida ja palvetada koos iga päev. Meie pere on muutunud ühtseks. Me õpime üksteiselt ja tugevdame üksteist. Kõik sai alguse sellest, et tahtsime üldkonverentsist veel enam kasu saada.