Pühad igas olukorras, kõikidel aastaaegadel

Mäletan lapsepõlvest paika, mis võiks olla piltpostkaardiks aastaaegade vaheldumisest. Iga kuu oli seal võrratu ja imeline. Talvel kattis värske lumi valge tekina mägesid ja linnatänavaid. Kevad tõi endaga puhastava vihma ja tärkava roheluse. Unelevas suvetaevas erendas otsekui mõnusal sinisel lõuendil kuldkollane päike. Rammukas sügis rüütas looduse küütlevasse oranži, kollasesse ja punasesse. Lapsena armastasin kõiki aastaaegu ja armastan nende oma- ja eripära siiamaani.

Meiegi elus on oma aastajad. Mõned neist on mõnusalt soojad. Teised jälle mitte. Mõni päev on ilus nagu pilt kalendris. Samas tuleb ette päevi ja olukordi, mis panevad südame valutama, tekitavad meeleheidet, pahameelt ja kibestumist.

Kindlasti meeldiks meile kõigile aeg-ajalt seada end sisse ainult piltilusate aastaaegade maal ja hoiduda eemale vahepealsetest ebameeldivatest aegadest.

Paraku pole see võimalik ega ka soovimisväärne.

Omaenda elule tagasi vaadates olen mõistnud, et kõige rohkem olen õppinud just rasketel aegadel.

Meie kõiketeadev Taevane Isa oli kindel, et Tema lapsed kasvavad oma surelikul rännakul raskeid aegu kogedes sellisteks, millisteks nad kasvama peavad. Mormoni Raamatu prohvet Lehhi ütles, et ilma vastandlikkuseta „ei saaks olla õigemeelsust” (2Ne 2:11). Elus ettetulevad raskused on need, mis aitavad meil märgata, eristada ja hinnata elu ilu (vt ÕL 29:39; Ms 6:55).

President Brigham Young ütles: „Kõik mõistusega olendid, kes pärjatakse hiilguskrooni, surematuse ja igavese eluga, peavad enne hiilgust ja ülestõusmist läbima kõik mõistusega olenditele määratud tuleproovid. Iga saatuselöök, mida surelikud kogevad, .. aitab neil valmistuda nautima Issanda lähedust… Iga katsumus ja kogemus, mille oled läbi teinud, on vajalik su päästmiseks.”¹

Küsimus ei seisne mitte selles, kas meil tuleb ette raskeid aastaaegu, vaid selles, kuidas me nendega toime tuleme. Meil on suurepärane võimalus hoida selle muutliku elu jooksul ustavalt kinni Jumala sõnast, sest Tema nõu pole mõeldud üksnes selleks, et tormidega toime tulla, vaid et neid ka vältida. Meie Taevane Isa on saatnud meile oma prohvetite kaudu sõna. See hindamatu teave on antud selleks, et aidata meil minna läbi katsumuste ja rajuperioodide kirjeldamatu rõõmu ja igavese elu hiilguse poole. See on oluline osa sellest elust, mil kasvatame sitkust, kogume julgust ja arendame ausameelsust, et hoida ettetulevatest eluvintsutustest hoolimata alal tõde ja õigemeelsust.

Need, kes on astunud ristimisvette ja saanud Püha Vaimu anni, on asunud jüngriteele ja võtnud enda peale kohustuse järgida kindlalt ja ustavalt meie Päästjat.

Päästja õpetas, et päike tõuseb „kurjade ja heade üle ning vihma [sajab] õigete ja ülekohtuste peale!” (Mt 5:45). Mõnikord me ei mõista, miks kohtab elus raskusi ja isegi ebaõiglust. Kuid Kristuse järgijatena usume me, et kui „otsi[me] usinasti, palveta[me] alati ja [usume], .. [siis] kõik asjad kokku sünnivad [meie] heaks, kui [me] kõnni[me] laitmatult” (ÕL 90:24; rõhutus lisatud).

Tema Kiriku liikmete ja pühadena teenime me rõõmsameelselt iga ilmaga ja igal aastaajal ning meie südant täidavad püha usk, tervendav lootus ja imeline armastus ligimeste vastu.

Me peame kogema kõiki aastaaegu – nii meeldivaid kui vaevarikkaid. Aastaajast hoolimata loodame me Jeesuse Kristuse järgijatena Tema valguses kõndides Temale.

Me oleme Jumala pühad, kes on kindlalt otsustanud Temalt õppida, armastada Teda ja oma ligimest. Me oleme palverändurid, kes astuvad sel õnnistatud jüngrirajal vankumatuna imelise eesmärgi poole.

Olgem siis pühad nii kevadel, suvel, sügisel kui talvel. Olgem pühad igal aastaajal!