Noored

Kas võin Mormoni Raamatut jagada?

Josh Arnett

Autor elab Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis.

Prindi Jaga

    Keskkooli esimesel aastal kutsus mu seminariõpetaja meie klassi üles andma enda mitteliikmetest sõpradele Mormoni Raamat. Hoolimata sellest, et olin uskumatult tagasihoidlik, võtsin selle kutse vastu.

    Mul võttis mõni päev aega, et julgust koguda, kuid lõpuks andsin ma oma sõbrannale Britnyle lõunavaheajal raamatu ja jagasin lühikese tunnistuse. Britny tänas mind raamatu eest.

    Selle õppeaasta lõpus kolis Britny ära, kuid me pidasime ikka sidet. Ta rääkis mulle oma uuest koolist ja sellest, kuidas peaaegu kõik tema sõbrad olid Kiriku liikmed, kuid minuga ei rääkinud ta kunagi millestki vaimsest.

    See muutus enne, kui ma oma misjonile läksin. Ma sain sõnumi Britnylt, kus oli kirjas, et tal on mulle suur uudis: ta saab ristitud ja ta tahab mind tänada, et olin talle sõbraks ja heaks eeskujuks olnud.

    Jumal võttis tagasihoidliku 15-aastase poisi, kellel polnud mingit misjonitöö kogemust, ja juhatas ta jagama evangeeliumi kellegagi, keda Ta teadis seda vastu võtvat. Ma tean, et kuulates Vaimu, võime me kõik leida enda ümber inimesi, kes ootavad, et taastatud evangeeliumist teada saada. Ma tean, et kui me aitame tuua isegi ühe inimese Issanda juurde, siis „kui suur saab olema [meie] rõõm koos temaga [meie] Isa kuningriigis!” (ÕL 18:15).