Pered võivad olla koos igavesti

Preesterluse vägi perekondi igaveseks kokku siduda on üks suurimaid Jumala ande. Igaüks, kes mõistab päästmisplaani, igatseb seda jäävat õnnistust. Jumal on lubanud, et pered saavad olla igavesti kokku ühendatud, kuid seda vaid pitseerimistalituse kaudu, mis viiakse läbi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku pühitsetud templites.

Preesterluse võtmed, mis selle võimalikuks teevad, taastati maa peale prohvet Eelija kaudu ning anti Kirtlandi templis Joseph Smithile. Neid preesterluse võtmeid on antud kuni tänapäevani edasi katkematut Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku elavate prohvetite liini pidi.

Päästja kõneles sureliku teenimistöö ajal perekondade pitseerimisväest oma peaapostel Peetrusele, öeldes: „Tõesti ma ütlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud” (Mt 18:18).

Peredena saab koos elada vaid selestilises kuningriigis. Seal saame olla koos perega Taevase Isa ja Päästja juures. Prohvet Joseph Smith kirjeldas seda võrratut kogemust Õpetuses ja Lepingutes järgmiselt:

„Kui ilmub Päästja, me näeme teda, nagu ta on. Me näeme, et ta on inimene nagu me isegi.

Ja samasugune omavaheline läbikäimine, nagu on meie vahel siin, on meie vahel seal, ainult et sellega käib kaasas igavene hiilgus, millist hiilgust meil praegu ei ole” (ÕL 130:1–2).

See pühakirjakoht annab mõista, et võime oma peresuhetes võtta kindla sihi pürgida selle taevase eesmärgi poole. Võime oma pereliikmete eest hästi hoolt kanda, olgu nad siis elus või surnud, ja teha kõik endast oleneva, et pakkuda neile preesterluse talitusi, mis meid taevas kokku seovad.

Paljud teist, nii noored kui vanad, juba teevad seda. Te olete otsinud üles oma esivanemad, kes pole veel pitseerimistalitusest osa saanud.

Peaaegu kõigil teist on elavaid sugulasi, kes pole veel preesterluse väega perena kokku pitseeritud. Paljudel teist on elavaid sugulasi, kes on küll preesterluse talitused saanud, kuid kes ei pea Jumalaga sõlmitud lepingutest kinni. Jumal õnnistab teid, et kui teil on usku, siis saate kõiki neid sugulasi aidata. Issand on lubanud kõikidele oma jüngritele, kes toovad teisi Tema juurde:

„Ja see, kes teid vastu võtab, seal olen ka mina, sest ma lähen teie palge eel. Ma olen teie paremal käel ja vasakul, ja minu Vaim on teie südames ja minu inglid teie ümber, et teid toetada” (ÕL 84:88).

Näen oma kontoriaknast iga päev pruute ja peigmehi kaunite lillede ja purskkaevude taustal pilti tegemas. Tihtipeale võtavad peigmehed pruudi sülle ja tuiguvad jalalt jalale, kuni fotograaf on pulmapildid ära teinud. Seda nähes mõtlen iga kord abielupaaride peale, keda olen aja jooksul tundnud, kes peavad mõnikord üsna pea pärast pulmi hakkama kandma üksteise koormaid eluraskusi trotsides. Mõni on kaotanud töö. Mõnele on sündinud erivajadusega laps. Mõni on jäänud haigeks. Siis muudab harjumus teha heal ajal teistele seda, mida soovime, et tehtaks meile, meid rasketel aegadel lausa kangelaseks, kuna meil tuleb anda endast rohkem, kui arvasime end anda suutvat.

Meie pere väärib suhteid, mis võivad viia meid Jumala juurde. Peame püüdma teisi mitte solvata ja ise mitte solvuda. Võime otsustada kiiresti ja täielikult andestada. Võime pidada teise õnne enda omast tähtsamaks. Võime olla kõneledes lahkemad. Seda kõike tehes kutsume oma perre ja ellu Püha Vaimu.

Ma kinnitan teile, et Issanda abi ja kahetseva südamega võime saada juba selles elus aimu, milline on igavene elu, mida me soovime. Taevane Isa armastab meid. Ta ootab meid tagasi enda juurde. Päästja teeb lepituse väe kaudu võimalikuks vajaliku südame muutuse, mis tuleb teha läbi, et siseneda pühasse templisse, sõlmida lepinguid, pidada neist kinni ning elada ühel päeval peredena taas kodus selestilises hiilguses.