2015
Kui tähtis see olla võib?
2015, oktoober


Kui tähtis see olla võib?

Kelly Laing, Washingtoni osariik, Ameerika Ühendriigid

Minu teenistuskorra ajal USS West Virginia pardal otsiti portugali keelt oskavat ohvitseri, kes läheks kolmenädalaseks vahetuseks Brasiilia mereväkke. Mina olin allveelaeva väes ainus, kes portugali keelt rääkis.

Esialgu ei tahtnud ma minna. Olin just lõpetanud kolmekuulise patrulli ja soovisin näha oma peret, kuid vahetus ei läinud mul meelest. Pöördusin palves Taevase Isa poole ja sain tugeva vastuse, et peaksin minema ja ülesande vastu võtma.

Ettevalmistused olid täis takistusi. Ühel hetkel tahtsin ma isegi alla anda. Mõtlesin: „Kui tähtis see olla võib?” Kuid Püha Vaim õhutas mind siiski minema.

Kujutis
Illustration depicting men on board a Navy ship. One of the men is pointing and yelling at a man sitting at a table. Another officer is standing in the doorway.

Allen Garnsi illustratsioonid

Lõpuks saabusin pärast mitmeid viivitusi Brasiilia laevale. Kui mind ohvitseride söögisaali juhatati, siis laeva kapten parajasti karjus ja osutas sõrmega ühe noore ohvitseri peale. Kui kapten mind märkas, lõpetas ta karjumise ja lausus vigases inglise keeles: „Aa, minu ameeriklasest sõber on kohale jõudnud. Tere tulemast! Kas võin teile midagi juua pakkuda?”

Vastasin portugali keeles, et jooksin üht populaarset Brasiilia limonaadi, mida ma polnud misjonil teenimisest saati maitsnud. Kapten lausus, et laeval on igasugust alkoholi, kuid vastasin, et alkoholi ma ei joo.

Hiljem koputas keegi minu kajuti uksele. Kui ma ukse avasin, seisis seal see noor ohvitser söögisaalist.

„Sa oled ameeriklane,” ütles ta. „Sa ei joo alkoholi. Sa räägid portugali keelt. Kas võib olla, et sa oled mormoon?”

„Jah, olen küll!” vastasin mina.

Ta pani oma käed minu ümber ja hakkas nuuksuma.

See ohvitser, leitnant Mendes, oli päris uus usku pöördunu ja hiljuti oli ta lõpetanud Brasiilia mereakadeemia. Laeva pardal sai talle kiirelt selgeks, et kapten ootas, et ta sadamaid külastades teiste ohvitseride metsikust eluviisist osa võtaks. Selle asemel võttis leitnant Mendes vabatahtlikult enda peale sadamateenistuse ja hoidus lõbustustest. Kaptenit hakkas see ära tüütama. Kui ma söögisaali astusin, karjus ta leitnant Mendesi peale, et see teistega koos lõbutsema läheks.

„Järgmises sadamas lähed sa koos ohvitseridega välja lõbutsema,” oli ta leitnanti käskinud. „Sa näitad meid külastavale ameerika ohvitserile, mida tähendab hästi aega veeta. Ta ootab meilt seda.”

Leitnant Mendes oli juba mitu kuud palvetanud, et kapten mõistaks ja aktsepteeriks tema põhimõtteid. Minu saabumisega sai söögisaalis enamike jutuajamiste keskseks teemaks evangeelium. Me rääkisime ohvitseridega Joseph Smithist, taastamisest, Tarkuse Sõnast ja kõlbelise puhtuse seadusest. Tunded leitnant Mendesi vastu muutusid. Ohvitserid eemaldasid avalikult väljapandud pornograafia ja järgmises sadamas läksime me kõik restorani, selle asemel et klubisse minna.

Minu kolmenädalase pardal oleku lõppedes ja pärast paljusid arutelusid kapteni ja ohvitseridega meie usu teemal pehmenes meeste süda. „Nüüd ma mõistan,” ütles kapten leitnant Mendesele enne minu lahkumist, lisades, et ta ei käsi tal enam tema põhimõtetele vastu minna.

Ma ei unusta seda kogemust kunagi. Leitnant Mendes ja mina õppisime, et meie Taevane Isa tunneb meist igaüht, armastab meid ja muretseb meie isikliku elu pärast.