2015
Küsimused ja vastused
2015, oktoober


Küsimused ja vastused

„Kui mu ema oli haige, paastusime ja palvetasime tema eest, kuid sellele vaatamata ta suri. Kuidas sellega leppida?”

See on sinu elus kurb aeg. On loomulik soovida kinnitust ja vastuseid oma paljudele küsimustele: „Miks ei jäänud ema elama? Kas ma näen teda kunagi taas? Kuidas suudan elada ilma temata?”

Jeesuse Kristuse evangeelium pakub nii lohutust kui ka vastuseid. Issand lubas, et „õnnistatud on kõik, kes leinavad, sest nemad trööstitakse” (3Ne 12:4). Otsi Püha Vaimu, sest Tema on Lohutaja.

Sa kahtled, kas sinu palveid võeti kuulda. Ära muretse: Taevane Isa kuuleb alati meie palveid. Pühakirjad ja elavad prohvetid lubavad meile, et see on tõsi. See, mida Issand ütles Joseph Smithile, käib ka sinu kohta: „Sinu palved ja sinu vendade palved on jõudnud üles minu kõrvu” (ÕL 90:1). Kuid me peame meeles pidama, et Taevane Isa vastab meie palvetele igavikulisest perspektiivist vaadates (vt Js 55:8–9). Sellepärast järgime me Päästja eeskuju, paludes õnnistusi, kuid siis paludes siiralt, et sünniks Isa tahtmine (vt Lk 22:42).

Kuigi on raske, võib see olla sinu jaoks kasvamise aeg. Sa võid õppida uskuma Jumala tahtesse, isegi kui see tähendab, et sinu ema ei saanud terveks. Muidugi soovisid sa, et ta jäks elama. Kuid selle sureliku elu proovilepanek on usaldada Jumalat igal ajal – eriti raskustes. Kui sa Teda usaldad, siis „kõik asjad kokku sünnivad teie heaks” (ÕL 90:24).

Surm on plaani osa

Taevase Isa õnneplaani järgi sõltub meie naasmine tema juurde surmast ja ülestõusmisest, mis aitab meil muutuda sellest surelikust olekust surematusse olekusse. Sa pead vaid leppima tõsiasjaga, et surm on plaani osa, ja uskuma, et ühel päeval saad sa taas olla koos oma lahkunud emaga. Tea, et sinu ema on vaimumaailmas ja ootab sind.

David M., 18-aastane, Lääne-Kasai provints, Kongo Demokraatlik Vabariik

Ta on vaimumaailmas

Minu emal diagnoositi kaks aastat tagasi vähk. Mulle ei meeldinud näha teda valu kannatamas ja ma soovisin, et võiksin midagi tema heaks teha. Ja kuigi mu ema paranes, oli see raske kogemus. Sinu ema on paigas, kus ta ei tunne valu ega kannatusi. On raske, et sa ei saa teda enam näha, kuid sa pole kunagi üksinda. Ta armastab sind alati ja meie Taevane Isa on alati sinuga, et sind masendusest välja aidata. Sind ei jäeta kunagi maha. Jeesus Kristus kannatas maailma valu, tema teab, kuidas sa ennast tunned ja mida läbi elad. Tee, nagu mina tegin oma katsumuse ajal: mine Tema juurde ja Tema teeb sinu koormad kergeks.

Makenzie C., 18-aastane, Chihuahua, Mehhiko

Teie pere saab taas kokku

Minu ema suri, kui ma olin ainult 12-aastane. Tol ajal ei olnud ma Kiriku liige. Kui ta oli haige, palvetasin ma palju, et mu ema terveks saaks. Mul oli palju usku ja ma usaldasin Jumalat lootuses, et mu ema tervis paraneb. Kahjuks ta ei saanud terveks. Ma küsisin, miks ta suri nii noorena ja jättis mind maha, kui ma olin alles teismeline. Olin vihane ja hakkasin kahtlema, kas Jumal üldse on olemas. Nüüd, kui ma olen Kiriku liige, mõistan ma päästmisplaani. Ma tean, et mu ema ootab mind ja meie pere saab taas kokku.

Inaê L., 19-aastane, Minas Gerais, Brasiilia

Proovilepanekud õpetavad meid

Minu ema suri kolm aastat tagasi. Sinu suhe sinu Taevase Isa ja Päästjaga kasvab kui sa vaatad oma vajaduse hetkel nende poole. Sa leiad, et kui laastav su proovilepanek ka ei ole on see samuti õnnistuseks. Palu, oma Taevaselt Isalt rahu ja kindlust. Usalda Issanda plaani sinu jaoks. Aktsepteeri, et Taevane Isa teab kuhu sa lähed ja mida sa pead tegema, et sinna jõuda. Issand armastab sind ja soovib, et sa tunneksid rõõmu. Meie proovilepanekud on mõeldud meid õpetama ja tugevdama.

Meghan B., 18-aastane, Ontario, Kanada

Sa näed teda taas

Minu vanaema suri, kui minu ema oli 17. Perekond paastus ja palvetas mitu nädalat enne tema surma. Ta sai ka preesterluse õnnistusi. Pemine asi, mis minu emale rahu tõi, oli teadmine, et ta näeb oma ema taas järgmises elus. Minu ema eesmärk on elada oma elu nii, et ta oleks selle õnnistuse vääriline. Ma olen kurb, et ma teda selles elus ei kohanud, kuid ootan innukalt aega, mil me viimaks kohtume.

Cari R., 15-aastane, Utah’ osariik, Ameerika Ühendriigid