Esimese Presidentkonna sõnum, mai 2017

Täiuslik armastus ajab kartuse välja

President Dieter F. Uchtdorf

Teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas

Prindi Jaga

    Heitkem kõrvale oma hirmud ja elagem selle asemel, tundes rõõmu, alandlikkust ja kindlust selles, et Issand on koos meiega.

    Mu kallid vennad ja õed! Kallid sõbrad! Milline imeline au ja rõõm on kohtuda ülemaailmse Kirikuna, ühtsed usus ja armastuses Jumala ning Tema laste vastu.

    Ma olen eriti tänulik, et meie armastatud prohvet Thomas S. Monson on meiega. President, me talletame alati Sinu sõnad, juhatuse ja tarkuse oma südamesse. Me armastame Sind, president Monson, ja palvetame alati Sinu eest.

    Aastate eest, kui teenisin Saksamaal Frankfurtis vaiajuhatajana, tuli pärast vaiakoosolekut minu juurde üks kallis, kuid õnnetu õde.

    „Kas pole mitte kohutav,” ütles ta. „Vähemalt neli või viis inimest magasid teie kõne ajal!”

    Ma mõtlesin hetke ja vastasin: „Ma olen kindel, et kiriku uni on üks kõige tervislikumaid unesid.”

    Minu imeline abikaasa Harriet kuulis seda vestlust pealt ja ütles hiljem, et see oli üks kenamaid vastuseid, mida ma kunagi andnud olin.

    Suur ärkamisaeg

    Paarisaja aasta eest hakkas Põhja-Ameerikas levima liikumine, mida kutsuti suureks ärkamisajaks. Üheks selle põhieesmärgiks oli äratada inimesi, kes paistsid olevat vaimsete asjade suhtes unne suikunud.

    Noort Joseph Smithi mõjutasid sõnad, mida ta kuulis selle usulise ärkamisega seotud jutlustajatelt. See oli üks põhjus, miks ta otsustas tõsimeelselt otsida Issanda tahet üksildases palves.

    Neil jutlustajatel oli dramaatiline ja tundeküllane jutlustamisstiil ja nende jutlused rõhutasid patustajat ootavaid põletavaid põrgupiinu.1 Nende jutlused ei suigutanud inimesi unne – kuigi võisid põhjustada nii mõnegi hirmuunenäo. Nende eesmärgiks ja lähenemisviisiks paistis olevat hirmutada inimesi kirikusse.

    Hirm kui manipulatsioonivahend

    Ajalooliselt on hirmu tihti kasutatud inimeste tegudele ärgitamiseks. Lapsevanemad on kasutanud seda laste peal, tööandjad töötajate ja poliitikud valijate peal.

    Turunduseksperdid mõistavad hirmu jõudu ja kasutavad seda tihti. Sellepärast kannavad mõned reklaamid sõnumit, et kui me ei osta õiget hommikusööki, uusimat videomängu või mobiiltelefoni, siis varitseb meid oht, et elame kehva elu ja sureme üksinda ja õnnetuna.

    Me naerame selle peale ja mõtleme, et meie ei langeks kunagi sellise manipulatsiooni ohvriks, kuid mõnikord see juhtub. Hullem veel, mõnikord kasutame ise sarnaseid meetodeid, et teised teeksid meie tahtmist.

    Minu sõnumil on täna kaks eesmärki. Esimene on innustada meid mõtisklema, millises ulatuses kasutame meie hirmu, et teisi – kaasa arvatud iseennast – motiveerida. Teine on soovitada paremat viisi.

    Probleem hirmu kasutamisel

    Esiteks vaadakem, mis on probleemid hirmuga motiveerimisel. Kes meie seast pole kunagi hirmu pärast paremini sööma hakanud, turvavööd peale pannud, rohkem sporti teinud, raha säästnud või isegi patust meelt parandanud?

    On tõsi, et hirmul võib olla meie tegudele ja käitumisele võimas mõju. Kuid see mõju kipub olema ajutine ja pinnapealne. Hirmul on harva väge muuta meie südant ja see ei muuda meid iial inimesteks, kes armastavad seda, mis on õige, ja kes soovivad kuuletuda Taevasele Isale.

    Inimesed, kes kardavad, võivad öelda ja teha õigeid asju, kuid nad ei tunne õigeid tundeid. Nad tunnevad end tihti abituna ja nördinult, isegi vihasena. Aja jooksul viivad need tunded usaldamatuse, trotsi ja isegi vastuhakuni.

    Kahjuks ei piirdu selline ekslik lähenemine elule ja juhtimisele ilmaliku maailmaga. Mind kurvastab, kui kuulen Kiriku liikmetest, kes ebaõiglaselt võimutsevad – olgu see siis kodus, Kiriku kutses, töö juures või nende igapäevastes suhetes teistega.

    Tihti võivad inimesed mõista hukka teisi kiusajaid, kuid ei näe sama pahet iseendas. Nad nõuavad teistelt kuuletumist nende isevaldsetele reeglitele, kuid kui teised neid suvalisi reegleid ei järgi, siis karistavad nad neid inimesi suuliselt, emotsionaalselt ja mõnikord lausa füüsiliselt.

    Issand on öelnud, et „kui me ‥ rakendame mingilgi määral õigemeelsusetut valitsemist või võimu või sundust inimlaste hingede üle, siis ‥ taevad eemalduvad [ja] Issanda Vaim kurvastab”.2

    Võib olla hetki, kui meil tekib kiusatus õigustada oma tegusid, uskudes, et eesmärk pühitseb abinõu. Võime isegi mõelda, et kui oleme kontrollivad, manipuleerivad ja karmid, on see teistele hea. See pole nii, sest Issand on teinud selgeks, et „vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus [ja] kasinus”.3

    Parem viis

    Mida paremini ma oma Taevast Isa tundma õpin, seda enam näen, kuidas Ta oma lapsi innustab ja juhatab. Ta ei ole vihane, kättemaksuhimuline või karistav.4 Tema eesmärk – Tema töö ja Tema hiilgus – on meid õpetada, ülendada ja juhtida tagasi Tema täiusesse.5

    Jumal ütles Moosesele, et Ta on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest”.6

    Meie Taevase Isa armastus meie, Tema laste vastu ületab kogu meie tunnetuse.7

    Kas see tähendab, et Jumal kiidab heaks või pigistab silma kinni Tema käskude vastase käitumise puhul? Ei, kindlasti mitte!

    Kuid Ta soovib muuta enamat kui vaid meie käitumist. Ta soovib muuta meie loomust. Ta soovib muuta meie südant.

    Ta soovib, et me sirutaksime käe ja haaraksime tugevasti kinni raudkäsipuust ning astuksime julgelt kitsast ja ahast rada mööda edasi ja üles. Ta soovib seda meile, sest Ta armastab meid ning kuna see on tee õnneni.

    Kuidas siis motiveerib Jumal oma lapsi meie päevil Teda järgima?

    Ta saatis oma Poja.

    Ta saatis oma Ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse meile õiget teed näitama.

    Jumal motiveerib veenmise, pikameelsuse, lahkuse ja tasaduse ning teesklematu armastuse kaudu.8 Jumal on meie poolel. Ta armastab meid ja kui me komistame, soovib Ta, et tõuseksime, uuesti üritaksime ja tugevamaks saaksime.

    Ta on meie mentor.

    Ta on meie suur ja hinnatud lootus.

    Ta soovib innustada meid usu kaudu.

    Ta usaldab, et me õpime oma valesammudest ja teeme õigeid valikuid.

    See on parem viis!9

    Aga mis saab maailma kurjusest?

    Üks viis, kuidas Saatan soovib, et me teisi manipuleerime, on keskendudes maailma kurjusele ja seda isegi liialdades.

    Kindlasti on meie maailm alati olnud ja on ka edasi ebatäiuslik. Liiga palju süütuid inimesi kannatab nii loomulike olude kui ka inimkonna ebainimlikkuse tõttu. Meie päeva rikutus ja kurjus on unikaalsed ja murettekitavad.

    Kuid kõigest sellest hoolimata ei vahetaks ma sellel ajal elamist ühegi teise aja vastu maailma ajaloos. Meid on mõõtmatult õnnistatud, et võime elada ainulaadse heaolu, valgustatuse ja eeliste päevil. Ennekõike on meid õnnistatud sellega, et meil on Jeesuse Kristuse evangeeliumi täius, mis annab meile unikaalse arusaamise maailma ohtudest ning näitab meile, kuidas neid ohte vältida või nendega toime tulla.

    Kui ma mõtlen neile õnnistustele, soovin põlvili langeda ja kiita meie Taevast Isa Tema lõputu armastuse pärast kõigi Tema laste vastu.

    Ma ei usu, et Jumal soovib, et Tema lapsed maailma kurjust kardaksid või sellele liialt keskenduksid. „Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu.”10

    Ta on andnud meile külluslikult põhjuseid rõõmustamiseks. Me peame need lihtsalt üles leidma ja ära tundma. Issand tuletab meile tihti meelde: „ära karda” ja „olge rõõmsad”11 ning „ära karda, pisuke karjake”.12

    Issand võitleb meie võitlusi

    Vennad ja õed, meie oleme Issanda „pisuke karjake”. Meie oleme viimsete aegade pühad. Meie nimele omane on pühendumus oodata Päästja tagasitulekut ja valmistada ennast ja maailma ette Tema vastuvõtmiseks. Seepärast teenigem Jumalat ja armastagem oma ligimest. Tehkem seda loomupärase kindlusega, alandlikult, ühtki teist usku või inimgruppi halvustamata. Vennad ja õed! Meile on antud kohustuseks uurida Jumala sõna ja kuuletuda Vaimu häälele, et paljudele oleks „teada aegade tunnustähed ja Inimese Poja tulemise tunnustähed”.13

    Seega oleme teadlikud maailma katsumustest ja meie aegade raskustest. Kuid see ei tähenda, et me peaksime koormama ennast või teisi pideva hirmuga. Selle asemel et keskenduda oma katsumuste suurusele, kas poleks parem keskenduda meie Jumala lõputule suurusele, headusele ja absoluutsele väele, Teda usaldada ja valmistuda rõõmsa südamega Jeesuse Kristuse tagasitulekuks?

    Tema lepingurahvana ei peaks me olema halvatud hirmust selle pärast, et halvad asjad võivad juhtuda. Selle asemel võime liikuda edasi usu, julguse ja kindlameelsusega, usaldades Jumalat, vastu meid eesootavatele katsumustele ja võimalustele.14

    Me ei kõnni jüngrirajal üksinda. „Jehoova, su Jumal, käib ‥ ühes sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!”15

    Jehoova sõdib teie eest, aga teie vaikige!”16

    Hirmuga vastakuti seistes peame võtma kokku oma usu ja leidma julgust lubaduses, et „ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse [meie] vastu”.17

    Kas me elame häda ja segaduse ajal? Muidugi.

    Jumal ise on öelnud: „Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!”18

    Kas me võime rakendada usku, et vastavalt sellele uskuda ja tegutseda? Kas me võime elada, täites oma kohustusi ja pühasid lepinguid? Kas me võime pidada Jumala käske isegi katsumusterohketes olukordades? Muidugi võime!

    Me võime seda, kuna Jumal on lubanud, et „kõik asjad kokku sünnivad teie heaks, kui te kõnnite laitmatult”.19 Heitkem seega kõrvale hirmud ja elagem selle asemel, tundes rõõmu, alandlikkust ja kindlust selles, et Issand on koos meiega.

    Täiuslik armastus ajab kartuse välja

    Mu armsad sõbrad! Mu kallid vennad ja õed Kristuses! Kui me leiame end kunagi elamas hirmus või ängistuses või kui leiame kunagi, et meie enda sõnad, teod või suhtumine teevad hirmu teistele, siis ma palvetan kogu oma hingest, et me vabaneksime sellest hirmust jumalikult määratud hirmu vastumürgi, Kristuse puhta armastuse abil, sest „täiuslik armastus ajab kartuse välja”.20

    Kristuse täiuslik armastus saab võitu kiusatusest teistele viga teha, neid sundida, kiusata või rõhuda.

    Kristuse täiuslik armastus võimaldab meil käia alandlikult, väärikalt ja julge kindlusega kui meie armastatud Päästja järgijad. Kristuse täiuslik armastus annab meile kindluse minna läbi hirmudest ja panna kogu usaldus meie Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse väesse ja headusesse.

    Vahetagem hirm Kristuse täiusliku armastuse vastu meie kodudes, meie töökohtades, meie Kiriku kutsetes ja meie enda südames. Kristuse armastus toob hirmu asemele usu!

    Tema armastus teeb meid suutlikuks tundma ära meie Taevase Isa headust, Tema jumalikku plaani ja Tema käske, neid usaldama ja neisse uskuma.21 Jumala ja meie ligimese armastamine pöörab meie kuulekuse Jumala käskudele koorma asemel õnnistuseks. Kristuse armastus aitab meil saada natuke lahkemaks, andestavamaks, hoolivamaks ja hoolivamaks Tema töö suhtes.

    Kui me täidame oma südame Kristuse armastusega, siis ärkame uuenenud vaimse värskusega ja kõnnime rõõmsalt, enesekindlalt, ärkvel ja energilisena meie armastatud Päästja Jeesuse Kristuse valguses ja hiilguses.

    Ma tunnistan koos apostel Johannesega, et „kartust ei ole [Kristuse] armastuses”.22 Vennad ja õed! Kallid sõbrad! Jumal tunneb teid täiuslikult. Ta armastab teid täiuslikult. Tema teab, mida teie tulevik toob. Ta ütleb teile: „Ära karda, usu vaid!”23 ja „[jää] tema [täiuslikku] armastusse”.24 See on minu palve ja õnnistus Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

    Näita viited

    Viited

    1. 1.

      George Whitehead ja Jonathan Edwards on kaks head näidet sellistest jutlustajatest.

    2. 2.

      ÕL 121:37.

    3. 3.

      Gl 5:22–23

    4. 4.

      Ükskord soovis Päästja minna samaarlaste külasse, kuid inimesed hülgasid Jeesuse ega võtnud Teda oma külas vastu. See solvas sügavalt Tema kahte jüngrit ning nad küsisid: „Issand, kas tahad, et me käsime tulla tule taevast maha ja nad hävitada?” Jeesus vastas järgmise hoiatusega: „Kas te ei tea, millisest vaimust te olete. Sest inimese poeg ei tulnud hävitama inimese elu vaid neid päästma” (vt Lk 9:51–56).

    5. 5.

      Vt Ms 1:39; vt ka Ef 3:19.

    6. 6.

      2Ms 34:6.

    7. 7.

      Vt Ef 3:19.

    8. 8.

      Vt ÕL 121:41. Kindlasti ootab Jumal, et meie, Tema surelikud lapsed, käituksime üksteise suhtes sellisel moel. Tema – vooruslik täiuslik olend – oleks sellise käitumise eeskujuks.

    9. 9.

      Surelikkusele eelnenud taevane nõukogu on suurepärane juhtumiuuring, mis demonstreerib Jumala karakterit. Seal esitas Taevane Isa meie igavikulise arengu plaani. Selle plaani võtmeelementideks olid valikuvabadus, kuulekus ja päästmine Kristuse lepituse kaudu. Kuid Lutsifer esitas teistsuguse plaani. Tema garanteeriks, et kõik oleksid kuulekad – keegi ei läheks kaduma. Ainus viis seda saavutada oli türannia ja jõuga. Kuid meie armastav Taevane Isa ei lubanud sellist plaani. Tema hindas oma laste valikuvabadust. Tema teadis, et me peame tegema oma teel vigu, et me tõeliselt õpiksime. Ja seepärast andis Ta Päästja, kelle igavene ohverdus võis meid patust puhastada, ning lubas meil naasta Jumala kuningriiki.

      Kui meie Taevane Isa nägi, kuidas Lutsifer meelitas ära paljusid Tema armastatud lapsi, kas Ta siis sundis neid oma plaani järgima? Kas Ta hirmutas või ähvardas neid, kes neid kohutavaid valikuid tegid? Ei! Meie Kõigevägevam Jumal oleks võinud selle mässu lõpetada. Ta oleks võinud teisitimõtlejatele oma tahet peale sundida ja nad kuuletuma panna. Kuid selle asemel lubas Ta oma lastel ise valida.

    10. 10.

      2. Timoteosele 1:7.

    11. 11.

      Vt näiteks: Jos 1:9; Js 41:13; Lk 12:32; Jh 16:33; 1Pt 3:14; ÕL 6:36; 50:41; 61:36; 78:18.

    12. 12.

      Lk 12:32.

    13. 13.

      ÕL 68:11.

    14. 14.

      Moosese nõuanne tema aja inimestele kehtib veel tänapäeval: „Ärge kartke ‥, te näete Jehoova päästet, mille ta täna teile valmistab” (2Ms 14:13).

    15. 15.

      5Ms 31:6.

    16. 16.

      2Ms 14:14.

    17. 17.

      Js 54:17.

    18. 18.

      Jh 16:33.

    19. 19.

      ÕL 90:24; vt ka 2Kr 2:14; ÕL 105:14.

    20. 20.

      1Jh 4:18.

    21. 21.

      Pidagem meeles, et „Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm tema läbi õndsaks saaks!” (Jh 3:17). Tegelikult „Ta ei tee midagi muidu, kui et see on maailmale kasuks; sest ta armastab maailma kuni selleni välja, et ta annab omaenda elu, et ta võiks tõmmata kõik inimesed enda juurde” (2Ne 26:24).

    22. 22.

      1Jh 4:18; vt ka 1Jh 4:16.

    23. 23.

      Mk 5:36.

    24. 24.

      Jh 15:10.