Õppige teda ja ta peret paremini tundma

Usk, pere, trööst

Rita Jeppeson ja tema külastusõpetaja on tänu külastustele ja evangeeliumi põhimõtete jagamisele saanud headeks sõpradeks. Nende külastuste juurde kuulub ka sõnamängude mängimine. See meeldib Ritale tema külastusõpetaja puhul kõige rohkem, sest ta teab, et nad on sõbrad ja et külastus ei ole pelgalt „linnukese” kirjasaamine. Külastuse ajal on võimalik teha nii paljusid asju, näiteks koos jalutada või aias rohida, samal ajal kui lapsed mängivad.

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud: „Nähke ennast ‥ kui Issanda saadikuid Tema lastele. ‥ Me loodaksime ‥, et panete aluse siirale evangeeliumi-kesksele liikmete eest hoolitsemise ajajärgule, valvates üksteise üle ja hoolitsedes üksteise eest, tegeledes vaimsete ning füüsiliste vajadustega nii, et sellest oleks abi.”¹

Iisraeli rahvas sai selle kohta täpsed juhised: „Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast” (3. Moosese 19:34). Õed, keda me külastame, võivad meie teenimise alguses tunduda võõrad, ent kui me neid ja nende perekonda tundma õpime, kasvab ka soov „kand[a] üksteise koormaid, et need oleksid kerged”, ja meie „südamed oleksid kokku põimitud ühtsuses ja armastuses üksteise vastu” (Moosia 18:8, 21).

Reyna I. Aburtol, teisel nõuandjal Abiühingu üldjuhatuses, on meeles aeg, mil ta oli hiljuti lahutatud uus Kiriku liige. „Külastusõpetajad tulid mulle külla,” ütles ta, „ja nad tõid endaga kaasa sooja ühtekuuluvustunde ja armastuse.”²