Korvid ja purgid

Chieko N. Okazaki

Kujutis

Sister Okazaki

Õde Okazaki fotot kasutatakse Kiriku ajalooraamatukogu loal, teised kujutised Getty Images

Õde Okazaki tutvustus

Chieko Nishimura Okazaki (1926–2011) kasvas üles Hawaiil Ameerika Ühendriikides, jaapani päritolu budistlikus peres. Ta liitus Kirikuga 15-aastaselt.

Selleks ajaks oli õde Okazaki hakanud mõistma oma etnilise ja kultuurilise tausta keerulisust. Tundes muret selle pärast, mida teised neist arvavad pärast seda, kui Jaapani sõjavägi Hawaiil Pearl Harborit pommitas, kogusid õde Okazaki ja tema ema kokku ning põletasid ära kõik Jaapani päritolu esemed, mis neil olid. Kuid seejärel vaatas ta peeglisse ja mõtles: „Ma pole kunagi Jaapanis käinud. Ma ei ole oma südames jaapanlane. Kuid ma ei saa iseenda eest ära joosta. Minu silmad, minu nahk ja minu juuksed on jaapani päritolu.”¹

Õde Okazaki puutus kogu oma elu kokku rassismiga. Ta hakkas õpetama peagi pärast teist maailmasõda, kui Jaapani-vastased hoiakud olid Ameerika Ühendriikides laialt levinud. Kolm ema ei lubanud oma lastel tema klassis õppida. Kuid õde Okazaki veenis nad peagi ümber.²

Õde Okazaki oli esimene naine, kes teenis kõigi kolme naiste abiorganisatsiooni nõukogudes: esimesena Noorte Naiste, siis Algühingu ning seejärel Abiühingu nõukogus.³

Järgmine sõnum on väljavõte tema 1996. a kevadise üldkonverentsi kõnest, milles ta rääkis ühtsusest ja mitmekesisusest.

Kujutis

baskets and bottles of fruit

Jumal on andnud meile palju ande, palju mitmekülgsust ja erinevusi, kuid kõige tähtsam on see, mida me üksteise kohta teame – et me oleme kõik Tema lapsed.

Kiriku liikmetena on meie väljakutse üksteiselt õppida, et me võiksime kõik üksteist armastada ja koos kasvada.

Evangeeliumi õpetused on asendamatud. Need on olulised, kuid anumad, milles neid kantakse, on valikulised. Lubage mul jagada lihtsat näidet, et illustreerida erinevusi Kiriku õpetuste ja kultuuriliste anumate vahel. Siin on purk Utah’ virsikuid, mille valmistas üks Utah’ koduperenaine, et talvisel ajal oma peret toita. Hawaii koduperenaised ei konserveeri puuvilju. Nemad korjavad mõne päeva jagu puuvilju ja säilitavad neid oma perele seesuguses korvis. See korv sisaldab mangosid, banaane, ananassi ja papaiat ‥ , mille korjas üks polüneesia koduperenaine, et toita oma peret kliimas, kus puuviljad valmivad aastaringselt.

Korv ja purk on erinevad anumad, kuid nende sisu on sama: puuvili pere toitmiseks. Kas on õige kasutada purki ja mitte korvi? Ei, need mõlemad on õiged. Need on anumad, mis sobivad inimeste vajaduste ja kultuuriga. Ja need mõlemad on sobilikud selle puuvilja säilitamiseks, mis neis on.

Mis on see vili? Paulus ütleb meile: „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus [ja] kasinus” (Gl 5:22–23). Abiühingu sõsarkonnas, preesterluse kvoorumite vennaskonnas, aupaklikus kokkukogunemises, et võtta sakramenti, ühendab Vaimu vili meid armastuse, rõõmu ja rahuga, olgu Abiühing siis Taipeis või Tongal, asugu preesterluse kvoorum Montana osariigis või Mehhikos ning toimugu sakramendikoosolek Fidžil või Filipiinidel.

‥ Kui mind kutsuti Abiühingu üldjuhatusse, andis president [Gordon B.] Hinckley mulle nõu: „Sa tood sellesse juhatusse erilise omaduse. Sind nähakse kui kedagi, kes esindab inimesi väljaspool Ameerika Ühendriikide ja Kanada piire. ‥ Sinus näevad nad kedagi, kes esindab nende ühtsust Kirikuga.” Ta andis mulle õnnistuse, et minu keelepaelad päästetaks valla, kui ma inimestele kõnelen.⁴

‥ [Kui ma kõnelesin teistes maades,] tundsin, kuidas Vaim kannab minu sõnad nende südamesse, ja tundsin, kuidas „Vaimu vili” aitas minul tunda nende armastust, rõõmu ja nende usku. Tundsin, kuidas Vaim meid ühendas.

Vennad ja õed! Olgu teie vili kas virsik või papaia, ja panete te need siis kas purkidesse või korvi, me täname teid, et te annate seda armastusega. Isa Taevas, et me võiksime olla üks ja olla Sinu omad,⁵ on minu palve meie Päästja Jeesuse Kristuse nimel, aamen.