Imeline õppetund
Vanem Valeri V. Cordón
Seitsmekümnest
„Ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust” (Malakia 3:10).
Kui ma Guatemalas üles kasvasin, oli minu perel vabrik, mis valmistas spordivõistkondadele vormiriietusi.
Minu isa tahtis, et meie pere lapsed õpiksid kõvasti tööd tegema. Me aitasime teda vabrikus. Kui ma väike olin, sattusin ma tihti pahandustesse. Ma paistsin alati asju lõhkuvat. Kuid kui ma olin vanem, siis lasi mu isa mul tikkimismasinate eest hoolitseda.
Minu isa maksis meile tehtud töö eest. Seejärel ta küsis: „Mida sa oma rahaga ette võtad?” Ma teadsin, et õige vastus oli: „Maksan kümnist ja säästan oma misjoni jaoks.”
Kui ma olin 13-aastane, kaotasime oma äris palju raha. Me pidime palju õmblusmasinaid maha müüma. Kahesaja töölise asemel oli meil neid alla viie. Nad töötasid meie kodu garaažis.
Ma olin alati oma kümnist maksnud ilma, et oleksin mõistnud, kui tähtis see oli. Siis sain ma imelise õppetunni. Ühel laupäevahommikul kuulsin ma oma vanemaid tasakesi rääkimas. Mu isa ütles emale, et meil jagub raha ainult kümnise maksmiseks või toidu ostmiseks. Mõlema jaoks raha ei jagunud. Ma olin mures. Mida mu isa teha otsustab?
Pühapäeval nägin, kuidas mu isa ulatas meie koguduse juhatajale ümbriku. Ta otsustas kümnist maksta. Ma olin selle üle õnnelik, kuid samuti mures. Mida me sööme?
Järgmisel hommikul koputasid mõned inimesed meie uksele. Nad ütlesid isale, et neil on kohe vormiriideid vaja. Tavaliselt maksid inimesed meile pärast tellimuse täitmist. Kuid need inimesed maksid mu isale samal päeval, enne kui me vormiriided valmis olime teinud.
Ühe nädalalõpuga õppisin ma ilusa õppetunni, millest on mulle jagunud kogu eluks. Kümnise seadus aitab meil meie usku suurendada ja näidata meie tänu meie Taevase Isa vastu. Kümnise maksmine on õnnistus.