1837.–1838. aastal levis Ohios Kirtlandis ja Missouri põhjaosas osa Kiriku juhtide ja liikmete seas vigade otsimise, tüli ja usust taganemise vaim. Probleemid suurenesid, kui mõned inimesed avalikult prohvet Joseph Smithile vastu olid. Nende algusaegade pühade kogemustest võime õppida, et kui seisame silmitsi vastuseisuga, võime saada vaimset tuge, kui elame õigemeelselt ja toetame Issanda teenijaid.
Ettevalmistav materjal
Beware the Bitter Fruits of Apostasy, 27. peatükk. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 315–326.
Jeffrey R. Holland. Lessons from Liberty Jail. – Church Educational System fireside, 7. sept 2008, lds.org/broadcasts.
Kirjutage tahvlile sõnad vihane, solvunud, kade. Paluge õpilastel mõtiskleda nende kordade üle, mil nad on tundnud neid tundeid.
Näidake järgmist jutustust ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda. Paluge õpilastel leida, milline olukord pani Thomas B. Marshi tundma tahvlile kirjutatud tundeid.
Peagi pärast seda, kui Thomas B. Marsh 1835. aastal apostliks kutsuti, määrati ta Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajaks. 1837. aasta kevadel sai juhataja Marsh teada, et üks kaheteistkümnest apostlist, vanem Parley P. Pratt, plaanis ilma juhataja Marshi juhatuseta misjonit Inglismaale. Juhataja Marsh, kes oli Missouris, kirjutas vanem Prattile ja teistele kaheteistkümnele apostlile ning kutsus neid 24. juulil 1837 Ohios Kirtlandis kokku saama, et nad võiksid olla ühtsed oma misjoniplaanides. Kuid kuu aega enne seda koosolekut lahkusid kaks Kaheteistkümne liiget, vanem Heber C. Kimball ja vanem Orson Hyde, Inglismaale, kui olid prohvet Joseph Smithilt misjonikutse saanud. Juhataja Marshi pahandas, et Kaheteistkümne liikmed läksid ilma tema osaluseta Inglismaale evangeeliumi jutlustama.
Mida oleks juhataja Marsh saanud selles olukorras teha, et vältida tahvlile kirjutatud tundeid?
Mis on mõned ohud, mis kaasnevad sellega, kui lubame nendel tunnetel oma mõtteid ja tegusid juhtida? (Märkige, et sellised tunded solvavad Püha Vaimu ja viivad tihti tõsisema patuni.)
Paluge õpilasel jätkata ettelugemist:
Juhataja Marsh jagas oma muresid prohvet Joseph Smithiga ja küsis tema nõu. Vastuseks andis Issand ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 112. osas.
1837. a juulis, kui Issand selle ilmutuse andis, leidis Kirikus aset lõhenemine, vaidlused ja usust taganemine. Uhkus ja ahnus panid osa Kiriku liikmeid avalikult prohvet Joseph Smithi kritiseerima ja tema volitust küsimuse alla seadma. Osa Kiriku liikmeid, kelle hulgas olid ka mõned Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed, püüdsid isegi Joseph Smithi Kiriku presidendi kohalt eemaldada.
Mis tunded panid osa Kiriku liikmeid nende tõetunnistust eirama ja avalikult prohvet Joseph Smithile vastu hakkama?
Paluge õpilastel lugeda Õpetus ja Lepingud 112:10–12, 15 ja leida, millise vastuse andis Issand juhataja Marshile ja teistele Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele, mis võib aidata Kiriku liikmetel vältida kriitikat oma juhtide suhtes.
Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Seejärel küsige:
Kuidas võib nendes salmides antud nõu aidata Kiriku liikmetel vältida kriitikat oma juhtide suhtes? (Kui õpilased jagavad oma vastuseid, aidake neil mõista järgmiseid põhimõtteid: kui me oleme alandlikud, siis Issand juhib meid ja vastab meie palvetele. Issand nõuab, et me toetaksime neid juhte, kes hoiavad Kiriku juhtimise võtmeid. Võiksite samuti soovitada, et õpilased ristviitaksid salmi 15 kirjakohaga Õpetus ja Lepingud 84:35–38. Samuti võiksite märkida, et nõuanne Kaheteistkümne liikmeid manitseda anti Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajale, mitte Kiriku tavaliikmetele.)
Andke õpilastele koopia õppetunni lõpus toodud käsilehest. Võite jagada õpilased väikestesse rühmadesse ja paluda igal rühmal lugeda koos osa nimega „Usust taganemine Kirtlandis: vajadus ustavalt Kiriku juhte järgida”. Paluge õpilastel oma grupis selle osa lõpus toodud küsimuste üle arutleda.
Võite lõpetada selle osa õppetunnist, näidates ja arutades järgmist avaldust president Heber C. Kimballilt (1801–1868) Esimesest Presidentkonnast.
Kujutis
President Heber C. Kimball
„Ma annan teile võtme, mille vend Joseph Smith andis meile Nauvoos. Ta ütles, et usust taganemise esimene samm algab usalduse kaotamisega selle Kiriku juhtidesse ja kuningriiki. Mil iganes te seda vaimu märkate, teadke, et selle sammu astuja on usust taganemise teel.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 318)
Et rõhutada seda, kui tähtis on ustavalt prohvetit ja teisi Kiriku juhte järgida, lugege järgmist avaldust Brigham Youngi (1801–1877) elust, kes oli tol ajal Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige.
Kujutis
President Brigham Young
„Kirtlandis juhtus president Brigham Young kokku grupi usust taganenutega, kes plaanitsesid isegi templi seinte vahel viibides Joseph Smithi vastu. Ta kuulutas: „Ma tõusin püsti ja ütlesin neile lihtsal ja jõulisel viisil, et Joseph on Jumala prohvet ja nad võivad teda laimata ja taga rääkida palju tahavad, kuid nad ei suuda hävitada Jumala prohveti kutset, nad võivad vaid hävitada iseenda volituse, lõigata läbi selle ühenduse, mis neil on prohvetiga ja Jumalaga ning uppuda põrgu sügavustesse.”” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 79)
Soovi korral laske õpilastel jätkata väikestes rühmades ja paluge igal rühmal lugeda käsilehe teist osa „Konflikt Põhja-Missouris: õppides vastuseisus hästi vastu pidama”. Selgitage, et see osa kirjeldab mõnda tegu, mispärast pühad Põhja-Missourist välja aeti ja prohvet Liberty vanglasse pandi. Paluge õpilastel oma grupis selle osa lõpus toodud küsimuste üle arutleda.
Kui õpilased käsilehe lõpetavad, selgitage, et Õpetus ja Lepingud 121–123 sisaldab väljavõtteid kirjast, mille prohvet Joseph Smith kirjutas pühadele oma Liberty vanglas viibimise viimastel päevadel.
Paluge õpilastel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 121:1–6. Paluge õpilastel leida küsimused, mida prohvet Issandale esitas.
Millised küsimused te leidsite?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 121:7–10, 16–17; 122:7–9. Paluge teistel õpilastel teksti jälgida ja mõtelda, kuidas Issanda vastused Joseph Smithi anumistele võisid Josephit tugevdada oma vaenlaste pideva vastuseisuga silmitsi seistes.
Paluge õpilastel rääkida, milliseid õpetusi ja põhimõtteid nad loetud salmidest leidsid. (Vastused võivad sisaldada järgmist põhimõtet: kui me surelikkuses vastuseisu hästi kannatame, õnnistab Jumal meid praegu ja igavesti. Need, kes süüdistavad Issanda teenijaid, on patu teenrid. Kui me toetume Päästja lepitusele ja peame meeles, kuidas Tema ustavalt kannatas, saame me jõudu oma katsumustes.)
Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Neil L. Anderseni järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.
Kujutis
Vanem Neil L. Andersen
„Proovilepanekud panevadki meid alati proovile. Võime kogeda ahastust, segadust, unetuid öid ja meie padi võib olla pisaratest märg. Kuid meie katsumused ei pea saama vaimselt saatuslikeks. Katsumused ei pea meid eemale juhtima meie lepingutest või Jumala kogukonnast. ‥
Nagu kuum tuli, mis muudab raua teraseks, kui me jääme ustavaks meie usu tuleproovis, siis puhastatakse ja tugevdatakse meid vaimselt.” (Teie usu proovilepanek. – 2012. a sügisene üldkonverents)
Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad on teinud või teevad, et pidada meeles, et Jumal võib toetada neid katsumustes ja kui nende usku rünnatakse. Jätke aega, et mõned õpilased võiksid jagada oma kogemusi või mõtteid, kuidas rasketel aegadel Jumalale toetuda.
Usust taganemine Kirtlandis: vajadus ustavalt Kiriku juhte järgida
1837. a kogesid pühad Ohios Kirtlandis finantsprobleeme. Aitamaks pühadel oma finantsasjades paremini toime tulla, rajasid Joseph Smith ja teised Kiriku juhid firma, mis sarnanes pangaga, ja kutsusid seda Kirtlandi Hoiuühistuks. Tänu tolleaegsele laialt levinud majanduslangusele läksid paljud pangad kogu Ameerika Ühendriikides pankrotti. Ka Kirtlandi Hoiuühistu läks 1837. a sügisel pankrotti. Kakssada panga investorit kaotasid peaaegu kõik ja Joseph Smith kaotas kõige rohkem. Kuigi Kirtlandi Hoiuühistu ei olnud Kiriku rahastatud, pidasid mõned pühad seda Kiriku pangaks või prohveti pangaks ning süüdistasid Joseph Smithi oma finantsprobleemides. Mõned hakkasid isegi ütlema, et ta on langenud prohvet. Kuid vaatamata panga pankrotistumisele jäid paljud teised, kes raha kaotasid, usus püsima ja prohvetile ustavaks.
Usust taganemise vaim ja vigade leidmine levis paljude pühade seas. 1838. a juunis lahkusid 200 või 300 usust taganenut Kirikust. Nende seas oli neli apostlit, kolm Mormoni Raamatu tunnistajat ja Esimese Presidentkonna liige. Kuid enamik pühasid käitus selles usu proovilepanekus Brigham Youngi sarnaselt. Nad said jõudu Issandalt ja püsisid oma tunnistusele ustavana. Paljud neist, kes sel usust taganemise perioodil Kirikust lahkusid, naasid hiljem ja palusid, et neid Issanda Kirikusse tagasi võetaks. Nende seas olid Oliver Cowdery, Martin Harris, Luke Johnson ja Frederick G. Williams.
Nende katsumuste ajal Kirtlandis proovisid mõned usust taganenud Joseph Smithi tappa. Saades Vaimult hoiatust, lahkus ta koos Sidney Rigdoniga 12. jaanuari öösel 1838. Nende vaenlased ajasid neid mitu päeva taga, kuid Issand kaitses neid. Nad saabusid koos peredega Missourisse Far Westi 14. märtsil 1838.
Arutlege rühmana järgmiste küsimuste üle:
Millist põhimõtet võime õppida nendest sündmustest selle kohta, kuidas reageerida vastuseisule meie elus? Mida võime õppida nendest sündmustest selle kohta, kuidas reageerida vastuseisule Kiriku suhtes?
Mida võime teha, et püsida ustavatena Kiriku juhtidele isegi siis, kui kuuleme teisi inimesi neid kritiseerimas?
Kuidas on prohveti järgimine teid õnnistanud?
Konflikt Põhja-Missouris: õppides vastuseisus hästi vastu pidama
1837. ja 1838. aastal hakkasid mõned vaenulikud liikmed ja Kirikust välja heidetud inimesed Kiriku ja selle juhtide vastu kohtuvaidlusi tooma, et Kirikut ahistada. 1838. a juunis pidas Sidney Rigdon tulihingelise kõne, mida tuntakse kui „Soola jutlus”. Ta viitas kirjakohale Matteuse 5:13 ja ütles, et kui sool tuimub, siis ei kõlba see enam millekski ja tuleb välja visata, vihjates, et need, kes olid Kirikust lahkunud, tuleks pühade seast välja heita. Kaks nädalat hiljem, 4. juulil, pidas Sidney Rigdon kõne, milles ta lubas, et pühad kaitsevad endid isegi siis, kui asi läheb „hävitussõjani”. Kuigi mõlemad kõned paistsid olevat vastuolus Issanda juhisega „taotleda rahu” (ÕL 105:38), avaldati mõlemad kõned ja need põhjustasid suurt meelehärmi nende seas, kes ei olnud viimse aja pühad.
Sel ajal lasi uskupöördunu Sampson Avard inimestel, kes temaga liitusid, vanduda salavandeid ja moodustas salaliitlaste grupi nimega Daanlased. Avard käskis neil Missouri elanikke röövida ja rüüstata, öeldes, et see aitab Jumala kuningriiki ehitada. Avard veenis oma järgijaid, et tema juhised tulevad Esimeselt Presidentkonnalt. Tõde tuli hiljem ilmsiks ja Avard heideti Kirikust välja. Avardi teod tegid Kiriku reputatsioonile suurt kahju ja aitasid viia prohveti vangistamiseni Liberty vanglasse.
1838. a oktoobris toimus lahing mõne Kiriku liikme ja Missouri maakaitseväelaste vahel, milles hukkus mehi kummalgi poolel. Liialdatud aruanded sellest lahingust jõudsid Missouri osariigi kuberneri Lilburn W. Boggsini, kes andis välja käsu, mida tuntakse hävituskäsuna: „Mormoone tuleb kohelda kui vaenlaseid ja nad tuleb hävitada või osariigist välja ajada, kui see on vajalik üldsuse heaoluks” (tsiteeritud teosest „History of the Church”, 3:175). Peagi olid Far Westi linna ümber piiranud maakaitseväed, keda oli viis korda rohkem kui pühade vägesid. Joseph Smith ja teised Kiriku juhid viidi Liberty vanglasse, kuhu nad jäid kogu talveks. Ülejäänud pühad sunniti osariigist lahkuma.
Arutlege rühmana järgmiste küsimuste üle:
Milliseid põhimõtteid võime nendest sündmustest õppida, mis aitavad meil paremini vastuseisu välja kannatada?
Miks on tähtis, et me kriisi või vastuseisu ajal Päästja eeskuju järgime? Mis juhtus Põhja-Missouris sellepärast, et mõned pühad seda ei teinud?
Millal oled sa näinud, kuidas ühe inimese sõnad või teod panevad kedagi teist Kirikust hästi arvama?