Ühe osana kõikide asjade taastamisest aegade täiuse ajajärgul taastas Issand prohvet Joseph Smithi kaudu surnute lunastamise õpetuse. See õpetus taastati rida rea peale. Surnute lunastamise töö on ülioluline nii elavate kui ka surnute päästmiseks ja prohvet Joseph Smith õpetas selles töös osalemise tähtsuse kohta: „Suurim vastutus, mille Jumal on selles ilmas meie peale pannud, on otsida üles oma surnud” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 475).
Prohvet Joseph Smithi nägemus selestilisest kuningriigist
Jagage õpilastega järgmist ajaloolist taustinfot.
„1823. aasta novembris jäi Alvin Smith, Lucy Mack Smithi ja Joseph Smith seeniori vanim laps, äkitselt tõsiselt haigeks ja oli suremas. Alvin oli 25-aastane, tugev ja võimekas noor mees, kes oma tööga andis märkimisväärse panuse pere eelarvesse. Tema ema kirjeldas teda kui noormeest, kelles oli erakordselt palju headust, kelle üllus ja suuremeelsus õnnistasid tema lähedasi igal tema ärkveloleku tunnil. ‥
Teades, et on suremas, kutsus Alvin oma vennad ja õed enda juurde ja kõneles igaühega neist. Josephile, kes ei olnud veel 18-aastane ega olnud kuldplaate veel saanud, ütles Alvin: „Tahan, et sa oleksid hea poiss ja teeksid kõik, mida vaja, et saada need üleskirjutused. Ole ustav juhatuse saamisel ja pea igat käsku, mis sulle antakse.” ‥
Kui Alvin suri, palus perekond ühel New Yorgi osariigist Palmyrast pärit presbüteri õpetajal tema matustel kõneleda. Kuna Alvin ei olnud selle kirikuõpetaja koguduse liige, siis väitis vaimulik oma kõnes, et Alvinit ei saanud päästa. William Smith, Josephi noorem vend, meenutas hiljem: „[Kirikuõpetaja] .. teatas valjuhäälselt, et [Alvin] läheb põrgusse, sest ta ei olnud nende kiriku liige, kuid ta oli olnud hea poiss ja meie isale see jutt ei meeldinud.”” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 401, 403)
Kuna surnute lunastamise õpetust ei olnud Alvini surma ajal veel taastatud, siis millised mured võisid Smithi perel olla seoses Alvini päästetud saamisega?
Rääkige õpilastele, et see õppetund aitab neil mõista, et Issand ilmutas surnute lunastuse õpetuse tasapisi, rida rea peal. Paluge õpilastel läbi lugeda Õpetuse ja Lepingute 137. osa päis. Selgitage, et see ilmutus eelnes paar kuud Kirtlandi templi pühitsemisele. (Soovi korral märkige, et 2013. a Õpetuse ja Lepingute väljaandes on tehtud muudatusi 137. osa päisesse.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 137:1–6 ning klassil teksti jälgida. Arutage järgmiseid küsimusi:
Keda Joseph Smith selestilises kuningriigis nägi? (Õpilastel võib olla huvitav teada, et Joseph Smithi isa ja ema olid selle nägemuse saamise ajal elus ning Josephi isa viibis selle nägemuse toimumise ajal temaga ühes ruumis.)
Miks imestas Joseph Smith 6. salmi kohaselt selle üle, et tema vend Alvin oli selestilises kuningriigis? (Tuletage õpilastele meelde, et see nägemus toimus mitu aastat enne seda, kui Joseph Smith sai teada surnute lunastuse õpetuse.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 137:7–9. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida õpetus, mis aitas viimse aja pühadel paremini mõista Jumala plaani Tema lastele.
Mis osa on Jumala plaanis inimestel, nagu Alvin Smith, kes surid ilma võimaluseta võtta vastu Jeesuse Kristuse evangeeliumi või ristimistalitust? (Kui õpilased oma mõtteid jagavad, aidake neil leida järgmist õpetust: kõik inimesed, kes surevad ilma teadmiseta evangeeliumist, ja kes oleksid selle vastu võtnud, kui nad oleksid seda kuulnud, pärivad selestilise kuningriigi.)
Mida aitab see õpetus teil teada Taevase Isa loomuse kohta ja Tema armastusest Tema laste vastu?
Millal olete saanud sellest õpetusest lohutust? Millal olete näinud teisi, võib-olla neid, keda te misjonärina õpetasite, leidmas lohutust selle õpetuse mõistmisest?
Prohvet Joseph Smith rääkis surnute eest ristimise õpetusest esmakordselt Seymour Brunsoni matustel 15. augustil 1840, peagi pärast seda, kui pühad olid end Illinoisis Nauvoos sisse seadnud. Kiriku liikmed olid üllatunud ja elevil, kui nad sellest ilmutatud õpetusest kuulsid. Mitme kuu jooksul pärast seda avaldust sooritasid pühad Mississippi jões asendusristimisi oma surnud lähedaste eest (vt Teachings: Joseph Smith, lk 403; Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj (Church Educational System manual, 2003), lk 251).
Kuidas aitas see jutlus kaasa, et paremini mõista Taevaisa päästmisplaani oma laste heaks? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgmine tõde: ristimise päästvat talitust võib sooritada nende eest, kes ei võtnud evangeeliumi surelikkuses vastu.)
Kuidas oleksid sina reageerinud, kui oleksid kuulnud Joseph Smithi esimest korda rääkimas surnute eest ristimise õpetusest sellel evangeeliumi ajajärgul?
Selgitage, et Kiriku 1841. a sügisesel üldkonverentsil Illinoisis Nauvoos kuulutas prohvet Joseph Smith, et Issand soovis, et pühad lõpetaksid surnute eest ristimise, kuni neid ristimisi võib läbi viia Tema kojas (vt ÕL 124:29–34). 8. novembril 1841. a pühitses Brigham Young, tolleaegne Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja, ristimisbasseini poolelioleva Nauvoo templi keldris ja Kiriku liikmed hakkasid tegema asendusristimisi surnute eest.
Paluge õpilastel lugeda Õpetuse ja Lepingute 127. osa päist, mis selgitab, et 127. osa on prohvet Joseph Smithi kiri pühadele, mis annab juhiseid, et nad peaksid ülestähendusi surnute eest sooritatud ristimiste kohta. Selgitage, et umbes nädal aega hiljem kirjutas Joseph veel ühe kirja surnute eest ristimise kohta, mis on kirjas osas Õpetus ja Lepingud 128.
Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited. (Ärge kirjutage sulgudes olevat infot, mis on mõeldud õpetajale.)
Õpetus ja Lepingud 127:5–7; 128:8 (Kui talitus sooritatakse preesterluse volitusega ja selle kohta peetakse täpset ülestähendust, siis on see talitus siduv nii maa peal kui ka taevas.)
Õpetus ja Lepingud 128:6–7 (Asendustalituste ülestähendused on nende raamatute seas, mis avatakse, et surnute üle kohut mõista.)
Andke igale õpilasele üks tahvlile kirjutatud pühakirjakoht. Paluge neil leida õpetusi, mis on suurendanud meie arusaama Jumala plaanist surnute lunastamiseks. Paluge õpilastel teha kokkuvõte surnute lunastamise õpetusest, mida igas pühakirjakohas õpetatakse. Paluge mõnel õpilasel kirjutada õpetused tahvlile pühakirjaviidete kõrvale. Märkige, et peatükkides Õpetus ja Lepingud 127 ja 128 toodud ilmutused illustreerivad evangeeliumi taastamisel üldlevinud mustrit – Issand ilmutab tõdesid rida rea peale, mitte kõike korraga.
Selgitage õpilastele, et mitu aastat pärast nende ilmutuste saamist avardas Issand meie arusaamist Tema surnute lunastamise plaanist. 1918. a sai president Joseph F. Smith nägemuse surnute lunastamise kohta. See nägemus leidis aset, kui ta leinas oma poega Hyrum M. Smithi, kes oli tol aastal Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis teenides surnud.
Paluge õpilastel lugeda Õpetus ja Lepingud 138:28–37 ja otsida tõdesid, mis president Joseph F. Smithile ilmutati surnute lunastamise kohta.
Millistest surnute lunastamisega seotud tõdedest need salmid õpetavad? (Kui õpilased jagavad leitud tõdesid, tehke kindlaks, et nad mõistavad järgmist tõde: Jeesuse Kristuse juhatusel õpetavad õigemeelsed sõnumitoojad evangeeliumi hingedele vaimuvanglas.)
Kuidas aitavad need lisatõed meil mõista, kuidas keegi, kes on surnud ilma evangeeliumi talitusi saamata, nagu Alvin Smith, võib saada pärandi selestilises kuningriigis?
Seejärel lugege ette avaldus vanem David A. Bednarilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Sellegipoolest lasub meil kui Kristuse taastatud Kiriku liikmetel lepinguline kohustus otsida oma eelkäijaid ning pakkuda neile evangeeliumi päästvaid talitusi. „Nemad ilma meieta ei saaks täiuslikuks” (Hb 11:40; vt ka Teachings: Joseph Smith, lk 475), nagu „ei tehta meid täiuslikuks ilma oma surnuteta” (ÕL 128:15).” (Laste südamed pöörduvad. – 2011. a sügisene üldkonverents)
Miks peaks surnute päästmistöö meie elus esikohal olema?
Kuidas aitab meie surnud esivanemate eest töö tegemine nii neil kui ka meil täiuslikuks saada?
Lugege ette avaldus vanem Russell M. Nelsonilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
Kujutis
Vanem Russell M. Nelson
„Samal ajal kui templi- ja pereajalootööl on vägi õnnistada neid, kes on eesriide taga, on sel samasugune vägi õnnistada elavaid. Sel on puhastav mõju neile, kes on selle tööga hõivatud. Nad aitavad sõna otseses mõttes perekondi ülendada.” (Armastusega ühte seotud põlvkonnad. – 2010. a kevadine üldkonverents)
Kuidas tunnistab surnute lunastuse õpetus Jeesuse Kristuse lepituse lõpmatust ulatusest?
Lugege ette avaldus vanem Richard G. Scottilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem Richard G. Scott
„Issand ilmutas prohvet Joseph Smithile üleva püha ristimistalitust käsitleva õpetuse. See valgus saadi, kui teised ristiusu kirikud õpetasid, et surmaga määratakse pöördumatult ja igavesti kindlaks hinge saatus. Nad õpetasid, et ristitud inimesed saavad tasuks lõputu rõõmu, samas kui kõik teised seisavad silmitsi igavese piinaga, ilma et neil oleks mingitki lootust lunastatud saada. ‥
See hiilgav õpetus on veel üheks tunnistuseks Jeesuse Kristuse lepituse kõikehõlmavusest. Ta tegi päästmise kättesaadavaks igale meelt parandavale hingele. Tema lepitus sai võitu surmast ja Ta lubab väärilistena surnud inimestel saada asemike vahendusel osa kõigist päästmise talitustest.” (Rõõm surnute lunastamisest. – 2012. a sügisene üldkonverents)
Millised kogemused on õpetanud teile surnute lunastustöös osalemise tähtsuse kohta?
Kas teie tunnistus on suurenenud, kuna olete osalenud surnute lunastustöös? (Paluge mõnel õpilasel tunnistust jagada.)
Innustage õpilasi mõtisklema, kuidas nad võiksid osaleda suures surnute lunastustöös kas pereajaloo uurimise kaudu või tehes templis asendustalitusi. Jagage oma tunnistust, et kaasaja templites tehtava töö kaudu võivad kõik Taevase Isa lapsed saada kõik päästmiseks vajalikud talitused.