Oma elu lõpu poole andis Joseph Smith selle evangeeliumi ajajärgu preesterluse võtmed Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele. Pärast prohveti märtrisurma 8. augustil 1844 peetud koosolekul said mitmed pühad vaimse kinnituse, et Brigham Young, kes oli Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja, pidi Kirikut juhtima. Kui õpilased hakkavad mõistma õigusjärgsuse põhimõtet Kiriku presidentkonnas, siis saavad nad kindlust, et Issand on valinud ja ette valmistanud iga inimese, kes saab Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku presidendiks.
Ettevalmistav materjal
Succession in the Presidency, 3. peatükk. Teachings of the Living Prophets Student Manual (Church Educational System manual, 2010), lk 28–41.
The Twelve to Bear Off the Kingdom, peatükk 23. Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj (Church Educational System manual, 2003), lk 286–296.
Brent L. Top and Lawrence R. Flake. The Kingdom of God Will Roll On: Succession in the Presidency. – Ensign, aug 1996, lk 22–35.
Kuidas erineb uue Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku presidendi valimine sellest, kuidas teistes organisatsioonides võidakse juhte valida?
Informeerige õpilasi, et selles õppetunnis vaadeldakse juhipositsiooni üleminemist pärast prohvet Joseph Smithi surma. Selgitage, et mitu aastat enne oma surma oli prohvet saanud ilmutuse Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi kohta. Paluge õpilastel uurida Õpetus ja Lepingud 107:33 ning 112:30–32 ja leida Issanda kirjeldus Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmete preesterluse volituse kohta.
Kuidas kirjeldas Issand Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi volitust? (Veenduge, et õpilased mõistavad järgmist põhimõtet: Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetel on selle evangeeliumi ajajärgu preesterluse võtmed ja Kaksteist tegutseb Esimese Presidentkonna juhatusel.)
Andke õpilastele koopia õppetunni lõpus toodud käsilehest. Selgitage, et Joseph Smith veetis oma elu viimased kuud, kohtudes sagedasti Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetega, et valmistada neid ette Kirikut juhtima. Paluge ühel õpilasel lugeda ette käsilehe osa pealkirjaga „Kohtumine kaheteistkümne apostliga, märts 1844”. Rääkige õpilastele, et see on lühike ülestähendus prohvet Joseph Smithi koosolekust apostlite ja teiste Kiriku juhtidega, mille pani kirja president Wilford Woodruff, kes oli tol ajal apostel. Küsige pärast lugemist:
Kuidas see võtmete andmine Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele aitas neid ette valmistada ajaks, mil prohvet Joseph Smith ei olnud enam koos nendega? (Nad said samad preesterluse võtmed, mida omas prohvet Joseph.)
Miks oli tähtis, et Joseph Smith enne oma surma need preesterluse võtmed apostlitele andis? (Sel ajal oli Joseph Smith ainukene, kellel olid selle evangeeliumi ajajärgu preesterluse võtmed. Kui ta ei oleks neid võtmeid teistele edasi andnud, siis oleks inglid pidanud tulema tagasi maa peale, et neid taastada.)
Brigham Youngist sai pärast Joseph Smithi Kiriku president
Selgitage, et kui Kaheteistkümne Apostli Kvoorum 1835. a organiseeriti, siis määrati vanemusjärjekorda vanuse järgi. Thomas B. Marsh, kes oli tol ajal kõige vanem apostel, oli vanemapostel (nüüdseks on teada, et tegelikult oli David W. Patten vanim apostel).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 124:127–128. Selgitage, et 1838. a oktoobris taganes president Marsh usust ja lahkus Kirikust ning David W. Patten suri. Seejärel sai Brigham Youngist vanemapostel, nagu selgitatakse nendes salmides. Pärast esialgset apostlite valimist kuni tänapäevani välja määratakse vanemusjärjekorda apostliks pühitsemise kuupäeva järgi.
Selgitage, et kui Joseph ja Hyrum Smith 27. juunil 1844 tapeti, siis teenisid Kaksteist, välja arvatud John Taylor ja Willard Richards, Ameerika Ühendriikide idaosas misjonitel. Kolme nädala jooksul kuulsid kõik apostlid traagilist uudist ja kiirustasid tagasi Nauvoosse. Kui apostlid saabusid, leidsid nad, et Kiriku liikmed olid segaduses, kes peaks Kirikut juhtima. Mõned Kiriku liikmed uskusid, et juhtimise õigusjärg kuulus Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile. Mitme järgneva kuu jooksul väitsid mitu inimest, et neil oli õigus Kirikut juhtida. Paluge kahel õpilasel lugeda ette käsilehe osad pealkirjadega „Sidney Rigdoni väited” ja „James Strangi väited”. Kui õpilased kuulavad, paluge neil mõtiskleda, mida nemad oleksid arvanud, kui oleksid tol ajal Nauvoos olnud ja neid väiteid kuulnud.
Küsige õpilastelt:
Miks ei olnud nende meeste esitatud väited õiguspärased? (Võite märkida, et kuigi Sidney Rigdon oli Esimese Presidentkonna liige, ei olnud Joseph talle andnud preesterluse võtmeid.)
Paluge õpilastel lugeda läbi käsilehe osa pealkirjaga „7. august 1844”. Arutlege kogu klassiga järgmise küsimuse üle:
Miks oli Brigham Youngi tunnistus apostellikest võtmetest tähtis? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile järgmine õpetus: apostlitel on kõik vajalikud preesterluse võtmed, et Kirikut juhtida.)
Paluge õpilastel lugeda läbi käsilehe osa pealkirjaga „8. august 1844, kell 10.00”.
Kuidas õnnistas Issand pühasid teadmisega sellest, keda Tema oli Kirikut juhtima seadnud?
Kuidas võime meie teada, et Kiriku juhid tänapäeval on Jumala kutsutud? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile järgmine põhimõte: Püha Vaimu kaudu võime me saada tunnistuse, et Kiriku juhid on kutsunud Jumal.)
Millal olete te tundnud Vaimu teile tunnistamas, et praegune Kiriku president on Jumala kutsutud?
Selgitage, et 8. augustil kell 14.00 peetud koosolekul kõnelesid Brigham Young ja teised apostlid. Paluge õpilastel lugeda läbi käsilehe osa pealkirjaga „8. august 1844, kell 14.00”.
Selgitage, et pärast Joseph Smithi surma oli Brigham Young vanemapostlina kohe võimeline kasutama kõiki preesterluse võtmeid. Üle kolme aasta pärast prohveti märtrisurma juhatas Kirikut Kaheteistkümne Apostli Kvoorum Brigham Youngi juhatusel. Siis 5. detsembril 1847. a toetati Brigham Youngi Kiriku presidendina ja moodustati uus Esimene Presidentkond.
Sidney Rigdon kolis Pennsylvaniasse Pittsburghi ja ta organiseeris Kristuse Kiriku apostlite, prohvetite, preestrite ja kuningatega. See kirik lõpetas tegutsemise aastaks 1847. Ja kuigi James Strangil ei olnud õigust presidendiks saada, toetasid teda kolm endist Kaheteistkümne Apostli liiget – William E. McLellin, John E. Page ja William Smith. Strange’i mõrvasid 1856. a rahulolematud järgijad.
Aitamaks õpilastel järgida õigusjärgsuse protsessi Kiriku presidentkonnas tänapäeval, näidake järgmist tsitaati juhataja Boyd K. Packerilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selle kohta, mis toimus pärast president Gordon B. Hinckley surma. Paluge ühel õpilasel see tsitaat ette lugeda.
Kujutis
Juhataja Boyd K. Packer
„Ei tekkinud mingeid küsimusi, mida teha, ei olnud kõhklusi. Me teadsime, et vanemapostel on Kiriku president. Ja sellel pühal koosolekul toetas Kaheteistkümne Apostli Kvoorum Thomas Spencer Monsonit kui Kiriku presidenti. ‥ Nüüd, nagu ütlevad pühakirjad, on tema ainus mees maa peal, kellel on õigus kasutada kõiki võtmeid. Kuid apostlitena hoiame me neid kõik. Üks mees meie hulgast on kutsutud ja asetatud ning temast saab Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president.” (Kaksteist. – 2008. a kevadine üldkonverents)
Pärast Kiriku presidendi surma, kellest saab alati järgmine Kiriku president? (Vanemapostel, kes on Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja.)
Mõned õpilased ei pruugi teada, millal Kiriku president saab kõik Kiriku juhtimiseks vajalikud võtmed. Selgitage, et igale apostlile antakse kõik võtmed, kui nad apostliks pühitsetakse. Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Gordon B. Hinckley (1910–2008) sõnad:
Kujutis
President Gordon B. Hinckley
„Kuid volitus neid võtmeid rakendada on vaid Kiriku presidendil. Tema surma korral saab selle volituse vanemapostel, keda tema kaaslased Kaheteistkümne nõukogus seejärel nimetavad ning pühitsevad prohvetiks ja Kiriku presidendiks.” (Come and Partake. – Ensign, mai 1986, lk 47)
Millised on teie tunded, kui mõtlete, et Issanda kuningriik maa peal läheb Kiriku presidendi surma korral edasi ilma märkimisväärse seisakuta?
Võite õppetunni lõpetuseks tunnistada, et needsamad preesterluse võtmed ja väed, mis Joseph Smith andis Brigham Youngile ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele, on tänapäeval Kiriku presidendil, tema nõuandjatel Esimeses Presidentkonnas ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetel. Võite samuti jagada, kuidas saite tunnistuse, et Kiriku juhid on kutsunud Jumal. Paluge õpilastel püüda palvemeelselt saada täna arutatud tõdede kohta tunnistust või siis oma tunnistust nendest asjadest tugevdada.
Boyd K. Packer. Kaksteist. – 2008. a kevadine üldkonverents.
Õigusjärgsus Kiriku presidentkonnas
Evangeeliumi taastamise alused – 23. õppetund
Kohtumine kaheteistkümne apostliga, märts 1844
President Wilford Woodruff (1807–1898) meenutas:
Kujutis
President Wilford Woodruff
„Ma mäletan viimast kõnet, mille [Joseph Smith] meile pidas enne oma surma ‥ Ta rääkis püsti seistes ligi kolm tundi. Ruum näis täituvat kui lõõmava tulega, tema nägu oli kirgas otsekui merevaik ja ta oli rüütatud Jumala väega. Ta selgitas meile meie kohustusi. Ta selgitas meile selle suure Jumala töö täiust ja ütles: „Minu pea peale on pitseeritud iga võti, iga vägi, iga elu ja päästmise põhimõte, mille Jumal on eales andnud ühelegi maa peal elanud inimesele. Ja need põhimõtted ja see preesterlus ja vägi kuuluvad sellesse suurde ja viimasesse evangeeliumi ajajärku, mida taeva Jumal on asunud oma käega rajama maa peale.” „Nüüd,” rääkis ta Kaheteistkümnele kõneledes, „olen pitseerinud teie peade peale iga võtme, iga väe ja iga põhimõtte, mille Issand on pitseerinud minu pea peale.” ‥
Kui ta oli meiega nii rääkinud, ta ütles: „Ma ütlen teile, et selle kuningriigi koorem on nüüd teie õlgadel. Te peate viima selle kõikjale maailma.”” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 532)
Sidney Rigdoni väited
Sidney Rigdon, esimene nõuandja Esimeses Presidenkonnas, saabus Pennsylvaniast Pittsburghist Nauvoosse 3. augustil 1844. Ta kutsus kokku erakorralise koosoleku teisipäeval, 6. augustil, et Kiriku liikmed võiksid valida Kirikule eestkostja. Jäi mulje, nagu püüdis Sidney Rigdon pidada seda koosolekut, enne kui kõik kaksteist apostlit jõudsid tagasi misjonitelt Ameerika Ühendriikide idaosast, et Kiriku liikmed võiksid kinnitada tema positsiooni Kiriku eestkostjana. Õnneks, tänu vanem Willard Richardsi ja vanem Parley P. Pratti tegutsemisele, muudeti koosoleku aeg neljapäevaks, 8. augustiks 1844, mille ajaks enamik apostleid oli Nauvoosse tagasi jõudnud.
Sidney Rigdon väitis, et kuna teda oli varasemalt kutsutud ja pühitsetud Joseph Smithile eestkõnelejaks (vt ÕL 100:9), oli temal vastutus kindlustada, et „Kirikut juhitaks korrakohaselt”. (History of the Church, 7. kd, lk 229)
James Strangi väited
Pärast Joseph Smithi surma väitis James Strang, kes oli saanud ristitud 1844. a veebruaris, et oli saanud kirja Joseph Smithilt, milles Joseph oli määranud Strangi oma õigusjärglaseks. Kiri oli võltsing, kuid paistis kandvat Joseph Smithi allkirja ja pettis ära mõned Kiriku liikmed, kui Strang seda neile näitas. Strang ütles samuti, et teda oli külastanud ingel, kes oli andnud talle võtmed.
7. august 1844
Vanemad John Taylor, Willard Richards, Parley P. Pratt ja George A. Smith olid Sidney Rigdoni saabudes juba Nauvoos. Enamik ülejäänud apostlitest, nende hulgas Brigham Young, naasis Nauvoosse 6. augusti 1844 õhtul. Järgmisel päeval, 7. augustil, kohtusid apostlid John Taylori kodus, et nõu pidada. Hiljem sellel pärastlõunal kohtusid kaksteist apostlit, kõrgem nõukogu ja ülempreestrid. President Young palus Sidney Rigdonil oma sõnum pühadele esitada. Sidney Rigdon kuulutas julgelt, et oli saanud nägemuse, et ükski inimene ei või Joseph Smithi õigusjärglasena Kiriku presidendiks saada. Seejärel tegi ta ettepaneku, et teda määrataks inimeste eestkostjaks.
Kui Sidney Rigdon oli oma sõnumi lõpetanud, ütles Brigham Young (1801–1877):
Kujutis
President Brigham Young
„Ma ei hooli sellest, kes Kirikut juhib ‥ , kuid üht asja pean ma teadma ja see on Jumala arvamus. Mul on võtmed ja vahendid saada teada Jumala tahe selles asjas. ‥
Joseph andis meile apostli kutsega seotud võtmed ja väed, mis tal endal olid, enne kui ta ära võeti, ja ükski inimene ega inimeste hulk ei saa tulla Josephi ja Kaheteistkümne vahele ei selles ega tulevases maailmas.
Kui tihti on Joseph Kaheteistkümnele öelnud: „Ma olen ladunud aluse ja teie peate sellele ehitama, sest teie õlul lasub kuningriik.”” (History of the Church, 7. kd, lk 230)
8. august 1844, kell 10.00
8. augustil 1844. a kogunesid pühad Nauvoos kell 10.00, et kuulda Sidney Rigdoni väiteid, miks ta peaks olema Kiriku eestkostja. Ta kõneles poolteist tundi tuhandetele kogunenud pühadele, selgitades, miks ta peaks olema Kiriku eestkostja. Mitu inimest kirjeldas tema kõnet kui vähe inspireerivat.
President Brigham Young kõneles lühidalt ja ütles, et tema oleks eelistanud naasta Nauvoosse prohvetit leinama, mitte uut juhti määrama. Ta kuulutas, et hiljem samal päeval, kell 14.00, peetakse juhtide ja liikmete koosolek. Mitu Kiriku liiget tunnistas hiljem, et kui Brigham Young kõneles, nägid nad tema välimust muutumas ja tema häält muutumas ning ta võttis prohvet Joseph Smithi kuju ja hääle.
Emily Smith Hoyt meenutas: „Tema arutluskäik, näoilme ja häälekõla täitsid mu kogu hinge elevusega. ‥ Ma teadsin, et Joseph oli surnud. Ja ikkagi ehmusin ma aeg-ajalt ja vaatasin iseenesest poodiumi suunas, et veenduda, et kõneleja ei olnud Joseph. Ei olnud, see oli Brigham Young.” (Lynne Watkins Jorgensen. The Mantle of the Prophet Joseph Passes to Brother Brigham: A Collective Spiritual Witness. BYU Studies, kd 36, nr 4 1996–1997, lk 142)
Wilford Woodruff kirjutas: „Kui ma ei oleks teda oma silmadega näinud, ei oleks keegi suutnud mind veenda, et tegemist polnud Joseph Smithiga, ja igaüks, kes neid kaht meest tundis, võib seda tunnistada.” (History of the Church, 7. kd, lk 236)
8. august 1844, kell 14.00
Kell 14.00 kogunesid tuhanded pühad märkimisväärsele koosolekule. Brigham Young kõneles otsekoheselt Sidney Rigdoni potentsiaalsest eestkostja rollist ja tema võõrandumisest Joseph Smithist eelnenud kahe aasta jooksul ning ütles seejärel:
„Kui inimesed tahavad president Rigdonit end juhtima, siis võivad nad tema saada, kuid ma ütlen teile, et Kaheteistkümne Kvoorumil on Jumala kuningriigi võtmed kogu maailmas.
Kaksteist on Jumala sõrmega määratud. Siin on Brigham, kas tema põlved on kunagi eksinud? Ka tema huuled on kunagi värisenud? Siin on Heber [C. Kimball] ja ülejäänud Kaheteistkümnest, iseseisev kogu, kellel on preesterluse võtmed – Jumala kuningriigi võtmed kogu maailmale viimiseks: see on tõsi, olgu Jumal tunnistajaks. Nad seisavad Josephi kõrval ja on kui Kiriku Esimene Presidentkond.” (History of the Church, 7. kd, lk 233)
Paljud pühad kommenteerisid, et Brigham Young paistis ja kõlas kui Joseph Smith, kui ta tol pärastlõunal kõneles. Lisaks sellele imele tundsid paljud pühad Püha Vaimu tunnistamas, et Brigham Young ja Kaheteistkümne Kvoorum olid Jumala poolt kutsutud Kirikut juhtima. Selle koosoleku lõppedes hääletasid pühad Nauvoos ühehäälselt, näidates toetust, et Kirikut peab juhtima Kaheteistkümne Apostli Kvoorum Brigham Youngiga eesotsas. Kuid mitte kõik liikmed ei otsustanud lõppkokkuvõttes apostleid järgida. Mõned inimesed otsustasid järgida inimesi, nagu Sidney Rigdon ja James Strang, kes moodustasid oma kirikud.