15. mail 1829. aastal ilmus Ristija Johannes Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle ning taastas Aaroni preesterluse. Peagi pärast seda ilmusid Josephile ja Oliverile muistsed apostlid Peetrus, Jaakobus ja Johannes ning taastasid Melkisedeki preesterluse. Melkisedeki preesterluse kaudu juhitakse kõiki Kiriku ameteid ja hallatakse kõiki vaimseid asju. See õppetund aitab õpilastel mõista, kuidas Kirik toimib Melkisedeki preesterluse juhtimise all.
Näidake pilti ristimisest (vt „Noore mehe ristimine”. – Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 103; vt ka LDS.org) ja sakramenditalitusest (vt „Sakramendi õnnistamine”. – Evangeeliumi kunstiraamat, nr 107; vt ka LDS.org). Paluge õpilastel kirjeldada, kuidas nende elu oleks erinev, kui nende elus ei oleks neid pühasid talitusi. Tuletage õpilastele meelde, et need talitused on osa õnnistustest, mida me saame tänu Aaroni preesterluse taastamisele.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” 1:68. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mis ajendas Josephit ja Oliveri Issandalt ristimise kohta küsima. Paluge neil rääkida, mida nad teada said.
Miks oli vajalik, et Joseph Smith ja Oliver Cowdery saaksid preesterluse taevaselt sõnumitoojalt? (Tol ajal ei olnud maa peal kedagi, kellel oleks olnud preesterluse võtmed (vt UA 1:5).)
Paluge õpilastel lugeda „Joseph Smith – ajalugu” 1:70–71. Selgitage, et need salmid näitavad, et prohvet Joseph Smith oli esimene, kes sellel evangeeliumi ajajärgul preesterlust kasutas. Mõned inimesed imestavad, miks Ristija Johannes ei ristinud Joseph Smithi ja Oliver Cowderyt ning miks kästi neil kahel mehel teineteisele uuesti preesterlus anda. Soovi korral selgitage, et kuigi oli vajalik, et volitust omav taevane sõnumitooja taastaks uuel evangeeliumi ajajärgul preesterluse volituse maa peale, pidid pärast volituse taastamist kõiki maiseid talitusi, nagu ristimine ja pühitsemine, läbi viima surelikud inimesed. Lisaks sellele aitas Ristija Johannese juhatus Josephil ja Oliveril teineteist uuesti preesterlusse pühitseda, seada „pühitsemise ja ristimise õigesse vahekorda [või õigesse järjekorda]” (Joseph Fielding Smith. Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3 kd (1954–1956), 3. kd, lk 91).
Kirjutage tahvlile järgmine küsimus:
Kuidas aitab Aaroni preesterlus meil osa saada Jeesuse Kristuse lepituse õnnistustest?
Sel ajal, kui õpilased selle küsimuse üle mõtisklevad, lugege ette avaldus vanem Dallin H. Oaksilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Mida see tähendab, et Aaroni preesterlus sisaldab „inglite teenimise” ja „meeleparanduse evangeeliumi ning vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks sooritatava ristimise võtmeid”? Selle tähenduse leiab ristimise talitusest ja sakramendist. Ristimine on pattude andekssaamiseks ja sakrament on ristimislepingu ja -õnnistuste uuendamine. Mõlemale peaks eelnema meeleparandus. ‥
Keegi meist pole elanud pärast ristimist patuta. Võimaluseta saada pärast ristimist end tulevikus puhtaks teha, on igaüks meist vaimsetest asjadest ära lõigatud. ‥
Meil kästakse meelt parandada ning tulla murtud südame ja kahetseva vaimuga Issanda juurde ning võtta sakramenti vastavalt sellega seotud lepingutele. Kui me sel moel oma ristimislepingut uuendame, uuendab Issand meie ristimise puhastavat mõju. ‥
Me ei saa selles Aaroni preesterluse tähtsust üle hinnata. Kõik need tähtsad sammud, mis kaasnevad pattude andekssaamisega, tehakse päästva ristimistalituse ja lepingu uuendamise – sakramendi talituse – kaudu.” (The Aaronic Priesthood and the Sacrament. – Ensign, nov 1998, lk 37–38)
Paluge paaril õpilasel jagada nende vastust tahvlil olevale küsimusele. Tunnistage, et Aaroni preesterluse talitused aitavad meil saada osa mitmest Jeesuse Kristuse lepituse õnnistusest, sealhulgas ristimine pattude andekssaamiseks.
Peetrus, Jaakobus ja Johannes taastasid Melkisedeki preesterluse
Paluge teistel teksti jälgida, kui üks õpilane loeb ette kirjakoha „Joseph Smith – ajalugu” 1:72. Aitamaks õpilastel avardada mõistmist selle kirjakoha kontekstist, selgitage, et peagi pärast Ristija Johannese külastust said Joseph Smith ja Oliver Cowdery Melkisedeki preesterluse Peetruselt, Jakobuselt ja Johanneselt. See juhtus 1829. a mais kusagil Susquehanna jõe läheduses (vt Larry C. Porter. The Restoration of the Aaronic and Melchizedek Priesthoods. – Ensign, dets 1996, lk 30–47). Pärast Kiriku organiseerimist sai prohvet teisi ilmutusi preesterluse õpetuse ja eesmärgi kohta. Preesterlus on Õpetuse ja Lepingute raamatus tavaliseks teemaks.
Paluge õpilastel uurida kirjakohti Õpetus ja Lepingud 84:19 ja 107:8, 18–19 ning leida, kuidas need salmid kirjeldavad Melkisedeki preesterluse volitust. Soovi korral paluge õpilastel need kirjakohad ristviidetena ära märkida. (NB! Ristviitamine on pühakirjade uurimise vahend, mis võib anda lisainfot uuritava kirjakoha kohta.) Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel rääkida, mida nad Melkisedeki preesterluse kohta õppisid. Kui nad vastavad, kirjutage tahvlile järgnevad fraasid:
Juhib evangeeliumi
Hoiab endas kuningriigi saladuste võtit
Hoiab endas Jumala tundmise võtit
Hoiab Kiriku kõikide vaimsete õnnistuste võtmeid
Hoiab võtmeid ilmutuse saamiseks
Hoiab võtmeid lävida taevaste vägedega ja olla koos Isa ja Pojaga
Võite vastused tahvlil kokku võtta, rõhutades järgmist tõde: Melkisedeki preesterlus hoiab Kiriku talituste ja vaimsete õnnistuste võtmeid. Aitamaks õpilastel paremini mõista tahvlil olevaid fraase, esitage neile mõned või kõik järgmised küsimused:
Kuidas Melkisedeki preesterlus „juhib evangeeliumi”? (ÕL 84:19) (Vastused võivad kaasata teatud talitustes osalemist ja Kiriku juhatamist.)
Mida teie arvates tähendab, et Melkisedeki preesterlus „hoiab endas kuningriigi saladuste võtit”? (ÕL 84:19) (Soovi korral selgitage, et „Jumala saladused on vaimsed tõed, mida teatakse vaid ilmutuse vahendusel” (Märksõna Jumala saladused. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Teiste saladuste seas viitab see salm ka templitalitustele, mis peagi Joseph Smithile avaldatakse, ja sellele, et neid peab läbi viima Melkisedeki preesterluse volitusega. Templis õpivad väärilised Kiriku liikmed mõningaid Jumala saladusi, kui nad osalevad seal sooritatavates talitustes ja peavad kinni vastavatest lepingutest.)
Kuidas aitab Melkisedeki preesterlus meil Jumalat tunda? (ÕL 84:19) (Me saame Jumalat tundma, kui osaleme Melkisedeki preesterluse talitustes.)
Aitamaks õpilastel mõista fraasi „Jumala tundmise”, võite soovi korral lugeda ette järgmise avalduse president James E. Faustilt (1920–2007) Esimesest Presidentkonnast.
Kujutis
President James E. Faust
„Mis on Jumala tundmise võti ja kas seda võivad saada kõik? Ilma preesterluseta ei saa olla täielikku Jumala tundmist. Prohvet Joseph Smith ütles, et „Melkisedeki preesterlus .. on kanaliks, mille kaudu kõik teadmine, õpetus, päästmisplaan ja iga tähtis asi taevast ilmutatakse” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 108).” (The Key of the Knowledge of God. – Ensign, nov 2004, lk 52)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 84:20–22. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, kuidas iga Kiriku liige võib osa saada Melkisedeki preesterluse kaudu saadavatest vaimsetest õnnistustest. Seejärel esitage järgmised küsimused:
Milliseid talitusi võib sooritada ainult Melkisedeki preesterluse volitusega? (Kinnitamine, Melkisedeki preesterluse andmine, templitalitused, laste õnnistamine, haigete õnnistamine, patriarhaalsed õnnistused, inimese kutsesse asetamine.)
Kuidas võivad preesterluse talitused aidata inimesel kogeda jumalikkuse väge ehk väge saada selliseks nagu Jumal?
Kuidas võivad Melkisedeki preesterluse talitused valmistada meid ette nägema Jumala palet?
Kuidas on preesterluse talitused aidanud teil saada Jumala-sarnaseks?
Millised teised kogemused on aidanud teil preesterlust rohkem hinnata ja selle kohta tunnistust saada?
Soovi korral jagage preesterluse õnnistuste kohta ka omaenda tunnistust. Innustage õpilasi mõtisklema, miks oleks hea joonduda preesterluse juhtidelt saadud juhatuse järgi.