„[Jeesus Kristus] kõndis Palestiina teedel, tehes terveks haigeid, pannes pimedaid nägema ja äratades surnuid” (Elav Kristus: apostlite tunnistus. – Liahoona, aprill 2000, lk 2–3). Imed olid tähtis osa Päästja kaastundlikust teenimisest surelikkuses, kuid need olid samuti tunnistuseks Tema väest ja volitusest, toetades Tema väidet, et Ta on Messias. Rakendades usku Jeesusesse Kristusesse, võime ka meie kogeda Päästja armastust, kaastunnet ja väge imede kaudu või olla nende tunnistajaks.
Ettevalmistav materjal
Dallin H. Oaks. Miracles. – Ensign, juuni 2001, lk 6–17.
Sydney S. Reynolds. A God of Miracles. – Ensign, mai 2001, lk 12–13.
Päästja tegi oma maise teenimisaja jooksul imetegusid
Kirjutage tahvlile järgmised fraasid: vaigistas tormi, äratas surnuid ja ajas välja kurje vaime. Küsige õpilastelt, milline nendest kolmest Päästja sooritatud imeteost on nende arvates suurim. Kui õpilased on vastanud, lisage nimekirja lõi maa ja küsige, milline on suurim. Korrake seda harjutust fraasidega pööras hingesid ja lõpetuseks kannatas ja suri meie pattude eest.
Küsige õpilastelt, kuidas nad defineeriksid sõna ime. Kui õpilased on vastanud, näidake järgmist definitsiooni ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda:
„[Ime on] ebatavaline sündmus, mille põhjustajaks on Jumala vägi. Imed on tähtis osa Jeesuse Kristuse tööst. Nende juurde kuulub tervendamine, surnute elluäratamine ja ülestõusmine. Imed kuuluvad Jeesuse Kristuse evangeeliumi juurde. Selleks, et imed tuleksid ilmsiks, on vajalik usk.” (Vt märksõna „Ime”. – Pühakirjajuht. – scriptures.lds.org.)
Milliseid teisi imesid tegi Jeesus oma maise teenimisaja jooksul? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Miks on tähtis mõista, kui kaugeleulatuv on Päästja vägi?
Kirjutage järgmised pühakirjaviited tahvlile ja paluge õpilastel valida nendest üks, mida uurida: Markuse 1:40–42; Markuse 5:1–8, 19; Markuse 8:1–9; Luuka 7:11–15; 3. Nefi 17:5–9. Paluge neil valitud kirjakohas leida Päästja tehtud ime ja mida see näitab Tema väe kohta. Kui olete andnud neile piisavalt aega, arutage järgmiseid küsimusi:
Millise ime kohta te lugesite ja mida see näitab Päästja väe kohta?
Kuidas aitab teil uskuda Päästjasse see, kui mõistate Tema väge teha imesid? (Kui õpilased vastavad, võite ära märkida, et sajandeid enne Päästja sündi nägid prohvetid, et Ta teeb oma maise teenimisaja jooksul imetegusid (vt 1Ne 11:31; Mo 3:5–6). See teadmine aitas neil, kes elasid enne Tema sündi, Temasse rohkem uskuda.)
Paluge õpilastel uuesti vaadata uuritud kirjakohta ja leida, mispärast Jeesus vastava ime tegi. Arutage järgmiseid küsimusi:
Mis toodi Päästja imeteo tegemise põhjuseks teie loetud kirjakohas? (Laske mitmel õpilasel vastata. Päästja kaastunnet (halastust) mainitakse igas näites. Rääkige õpilastele, et kui nad õpivad pühakirjades ära tundma selliseid mustreid ja teemasid, süveneb nende teadmine pühakirjadest.)
Mil moel näitasid need imed Päästja kaastunnet?
Mida muudab teadmine, et Päästja tegi vahel oma suurest kaastundest imetegusid? (Kui õpilased vastavad, rõhutage, et kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, võime saada Temalt suurt väge ja tunda Tema kaastunnet meie vastu.)
Lõpetage see tunni osa, paludes ühel õpilasel lugeda ette Apostlite teod 10:38, samal ajal kui teised teksti jälgivad. Seejärel küsige õpilastelt:
Mida tähendab, et Jeesus „parandas kõiki, kelle üle kurat oli saanud võimuse”? (See fraas võib viidata nii Jeesuse imedele kuradite väljaajamisel kui ka kõige suuremale imele – vaimsele tervenemisele, mida Jeesus tõi neile, keda vaevas patt. Märkige ära, et kuigi füüsiline tervendamine oli Päästja teenimistöö tähtis osa, oli selle mõju ajutine. Vaimse tervendamise mõju oli – ja on – igavikuline.)
Rääkige õpilastele, et kuigi on tähtis teada, et Jeesus tegi imetegusid, kui „Ta kõndis Palestiina teedel” (Elav Kristus: apostlite tunnistus), on sellest tähtsam teadmine, et Ta teeb imesid ka tänapäeval. Paluge õpilastel lugeda Eteri 12:12, 18 ja seejärel kirjutada üles nendest salmidest õpitud evangeeliumi põhimõte. Paluge mitmel õpilasel klassiga jagada, mida nad kirjutasid. (Vastused peaksid sisaldama järgmist tõde: kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, võime näha oma elus Tema imelist väge.)
Et aidata õpilastel seda tõde uurida, kirjutage tahvlile järgmised pühakirjaviited: Markuse 2:1–12; Markuse 5:22–24, 35–43; Markuse 5:25–34. (NB! Soovi korral öelge, et need kirjakohad sisaldavad järjekordset näidet pühakirjades esinevate mustrite või teemade kohta.) Jagage klass kolmeks. Määrake igale grupile üks kirjakoht ja paluge neil tähele panna, mil viisil näidati usku Jeesusesse Kristusesse. Kui aega on möödunud piisavalt, küsige:
Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, et usk on hädavajalik imede juhtumiseks.
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Usk on taeva väega tervendamise juures hädavajalik. Mormoni Raamatus õpetatakse isegi, et „kui inimlaste keskel ei ole usku, ei saa Jumal teha mingit imetegu nende keskel” (Et 12:12) (vt ka 1Ne 7:12; ÕL 35:9). President Spencer W. Kimball rääkis ühes tähendusrikkas kõnes haigete aitamisest, öeldes: „Sageli alahinnatakse usu tähtsust. Sageli tundub, et haige ja tema pere sõltuvad täielikult preesterluse väest ja tervendamise annist, mida nad haiget aitavaid vendi loodavad omavat, kuigi suurem vastutus on sellel, kes õnnistuse saab. ‥ Kõige tähtsam on õnnistusesaaja usk, seda juhul, kui haige on teadvusel ja saab toimuvast aru. Päästja kordas pidevalt: „Sinu usk on sind päästnud!” (Mt 9:22), nii et nendest sõnadest sai justkui refrään” (President Kimball Speaks Out on Administration to the Sick. – New Era, okt 1981, lk 47)”. (Haigete tervendamine. – 2010. a kevadine üldkonverents)
Vanem Dallin H. Oaks tuletab meile samuti meelde, et üks usu tähtis osa on valmidus leppida Jumala tahtega.
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Kui kasutame Jumala preesterluse väge selles kahtlemata ja hindame Tema lubadust, et Ta kuuleb meie usus tehtud palveid ja vastab neile, peame siiski alati meeles pidama, et usk ja preesterluse tervendav vägi ei saa anda tulemust Jumala tahte vastaselt, sest Tema on selle preesterluse andnud. Seda põhimõtet õpetatakse ilmutuses, mis osutab sellele, et Kiriku vanemad panevad oma käed haige pea peale. Issand on lubanud, et „see, kellel on usku minusse, et saada tervendatud, ja kes ei ole surmale määratud, saab tervendatud” (ÕL 42:48, rõhutus lisatud). Sarnaselt sellele kuulutab Issand ühes teises tänapäeva ilmutuses, et kui keegi „palub kooskõlas Jumala tahtega; ‥ saab tehtud just nii, nagu ta palub” (ÕL 46:30) (vt ka 1Jh 5:14; Hl 10:5).
Kõigest sellest õpime, et isegi need Issanda teenrid, kes kasutavad Tema jumalikku väge olukorras, kus on piisavalt usku, et saada terveks, ei saa anda preesterluse õnnistust, mis teeks inimese terveks, kui see tervenemine ei ole kooskõlas Issanda tahtega.
Jumala lastena, kes tunnevad Tema suurt armastust ja Tema täielikku teadmist, mis on meie igavese heaolu seisukohast meile parim, me usaldame Teda. Evangeeliumi esimene põhimõte on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja usk tähendab usaldust. Ma tundsin seda usaldust oma nõo kõnes, mille ta pidas raskesse haigusesse surnud teismelise tüdruku matustel. Ta ütles sõnad, mis mind alguses jahmatasid ja seejärel mu meeli ülendasid: „Ma tean, et tema surm oli Jumala tahe. Ta sai head arstiabi. Ta sai preesterluse õnnistusi. Tema nimi kirjutati templis palvelehele. Tema tervise taastumiseks tehti sadu palveid. Ja ma tean, et tema perel oli piisavalt usku, et teha teda terveks, kuid Jumala tahe oli võtta ta just nüüd taevasesse koju.” Ma tundsin samasugust usaldust ühe teise vähki surnud teismelise tüdruku isa sõnades. Ta kuulutas: „Meie pere usub Jeesusesse Kristusesse ja see ei sõltu sellest, mis juhtub.” Nendes õpetustes peitub minu jaoks tõde. Me teeme lähedase inimese tervendamiseks kõik, mis võimalik, ja seejärel usaldame Issandat, jättes tulemuse Tema otsustada.” (Haigete tervendamine. – 2010. a kevadine üldkonverents)
Aitamaks õpilastel mõista, et imede tegemiseks on vaja usku, paluge ühel neist lugeda käsilehelt ette esimene avaldus vanem Dallin H. Oaksilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Seejärel küsige:
Milliseid tähtsaid tõdesid vanem Oaks usu kohta õpetas?
Et saada lisateadmist vanem Oaksilt, võiksite lugeda või oma sõnadega jutustada käsilehe teist osa. Võiksite mainida, et vanem Oaks jagas seda kõnet preesterluse hoidjatega. Arutage järgmiseid küsimusi:
Mida nõutakse meilt vanem Oaksi sõnade kohaselt, kui me palume usus, et sünniks ime?
Miks on tähtis meeles pidada, et see, mida me soovime, peab olema Taevase Isa tahtega kooskõlas?
Tunnistage, et imesid juhtub ka tänapäeval. Lugege ette avaldus vanem Dallin H. Oaksilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Kiriku töös ja meie liikmete elus juhtuvad imed iga päev. Paljud teist on näinud imesid, ehk isegi rohkem, kui te mõistate” (Miracles. – Ensign, juuni 2001, lk 6).
Miks te arvate, et me ei tunne alati ära oma elus aset leidvaid imesid? (Kui õpilased vastavad, võite soovi korral ära märkida, et vaid vähesed imed on Issanda väe suured ilmutused. Paljud imed on üpris väikesed ja eraviisilised. (Vt Sydney S. Reynolds. A God of Miracles. – Ensign, mai 2001, lk 12–13.))
Mida need väikesed ja eraviisilised imed näitavad Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse huvist meie vastu?
Milliseid näiteid väikestest või igapäevastest imedest teile meelde tuleb? (Kui keegi ei vasta, võite jagada mõnda väikest ja igapäevast imet Algühingu üldjuhatuse liikme, õde Sydney S. Reynoldsi kõnest „A God of Miracles” (Ensign, mai 2001, lk 12–13).)
Mida te võite teha, et paremini ära tunda Issanda imesid ja olla nende eest tänulikum – nii väikeste kui ka suurte imede eest oma elus?
Innustage õpilasi palvemeelselt kaaluma, kuidas nad enda kirjutatu ajel võiksid tegutseda. Lõpetage õppetund, küsides, kas keegi õpilastest sooviks tunni lõpetuseks jagada oma tunnistust Päästjast ja armastusest, mida nad on tundnud Tema poolt ja Tema vastu.