Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetamine (2. osa)

Selleks et valmistada õpilasi ette õppima ristimisega seotud põhimõtteid, näidake neile pilti sellest, kuidas Ristija Johannes ristib Jeesuse, ning paluge neil võtta kokku, mida nad Jeesuse Kristuse ristimise kohta teavad.

Kujutis

Johannes ja Jeesus jões

Soovi korral võite ülestähenduse Päästja ristimisest üle vaadata, paludes ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 3:13–17. Paluge õpilastel esitada enda kõrval istuvale õpilasele küsimus:

• Milliseid olulisi tõdesid Jeesuse ristimise kohta käiva ülestähenduse kaudu õpetatakse?

Kirjutage tahvlile sõnad:

Paluge poolel klassil uurida „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 63 olevat osa „Ristimine, meie esimene leping” ja püüda leida viise, kuidas selgitada, mõistet talitus. Teisel poolel klassist paluge uurida sama osa, otsides viise, kuidas selgitada mõistet leping.

Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, paluge vabatahtlikel mõisted talitus ja leping defineerida. Seejärel küsige:

• Kuidas on mõisted talitus ja leping seotud ristimisega? (Aidake õpilastel ära tunda tõde: Ristimistalituse kaudu sõlmime Jumalaga püha lepingu.)

Juhtige õpilaste tähelepanu osa „Ristimine, meie esimene leping” neljandale lõigule ja küsige:

• Millise lepingu me ristimistalitust saades sõlmime? (Kui saame ristitud, sõlmime püha lepingu võtta enda peale Jeesuse Kristuse nimi, pidada Teda alati meeles ja pidada kinni Tema käskudest. Kui tunnete, et õpilased vajavad selle mõistmiseks rohkem teavet, võiksite uurida nendega mõni minut pühakirjakohta Õpetus ja Lepingud 20:37.)

Te võite aidata õpilastel oma ristimislepingut paremini mõista, näidates neile järgmist Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Robert D. Halesi tsitaati ja paludes ühel õpilasel see ette lugeda:

Kujutis

Vanem Robert D. Hales

„Ristimisel sõlmime Taevase Isaga lepingu, et edaspidi oleme valmis tulema Tema kuningriiki ja pidama kinni Tema käskudest, isegi kui elame endiselt maailmas. Mormoni Raamatus tuletatakse meile meelde, et ristimine on leping seista „kui Jumala [ja Tema kuningriigi] tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal, kus te ka ei ole, kuni surmani välja, et Jumal saaks teid lunastada ja teid arvataks nende hulka, kes on esimeses ülestõusmises, et teil võiks olla igavene elu” [Mo 18:9; rõhutus lisatud].

Kui me mõistame oma ristimislepingut ja Püha Vaimu andi, muudab see meie elu ja paneb aluse meie täielikule truudusele Jumala kuningriigi suhtes. Kui meie teele satuvad kiusatused, kui me kuulatame, siis Püha Vaim tuletab meile meelde, et me oleme lubanud mäletada oma Päästjat ja pidada Jumala käske.” (The Covenant of Baptism: To Be in the Kingdom and of the Kingdom. – Ensign, nov 2000, lk 7)

• Mida tähendab teie arvates panna alus täielikule truudusele Jumala kuningriigi suhtes?

• Mil moel võib ristimine elu muuta?

Paluge õpilastel lugeda läbi „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 64 ristimise kohta käiv ülejäänud osa. Paluge neil leida üles ja märkida ära kõik muu ristimise õpetusega seonduv, mida oleks vaja Kirikuga tutvujatele õpetada. Andke õpilastele selle ülesande täitmiseks mõni hetk aega ja seejärel küsige paarilt õpilaselt, mida nad leidsid. Kui õpilased vastavad, võiksite esitada neile järgmisi lisaküsimusi:

• Miks on tähtis, et Kirikuga tutvuja neid õpetusi mõistaks?

• Kuidas on ristimisleping ning usk Jeesusesse Kristusesse ja meeleparandus, mida arutasime eelmises tunnis, omavahel seotud?

• Miks on ristimistalituse puhul oluline vee alla kastmine? (See sümboliseerib Jeesuse Kristuse surma, matmist ja ülestõusmist. Samuti sümboliseerib see meie vana elu lõppu ja uuestisündi Kristuse jüngritena (vt Rm 6:3–6).)

Selgitage, et on väga tähtis, et Kirikuga tutvujad oleksid ristimiseks valmis. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 20:37. Seejärel paluge õpilastel arutada mõne teise klassiliikmega järgmist:

• Kuidas aitab see salm kindlaks teha, kas Kirikuga tutvuja on ristimiseks valmis? (Kui õpilastel tekib sellele küsimusele vastamisega raskusi, paluge neil vaadata „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 64 all olevat kasti „Enne ristimist”.)

• Mida tähendab teie arvates omada murtud südant ja kahetsevat vaimu?

• Kuidas saab inimene näidata, et ta on „saanud osa Kristuse Vaimust”?

Andke õpilastele hetk aega, et panna oma pühakirjapäevikusse kirja mõned konkreetsed viisid, kuidas on ristimisleping nende elu õnnistanud. Piisava aja möödudes paluge kahel või kolmel õpilasel teistele rääkida, mida nad kirjutasid.

Näidake videot „Invitation to Be Baptized: German” (2:43). Kui õpilased videot vaatavad, paluge neil tähele panna, kuidas õpetasid misjonärid Germanile ristimise tähtsusest.

• Mida ütlesid misjonärid sellist, mis aitas Germanil ristimise tähtsust mõista?

• Mis andis tunnistust sellest, et German tundis Püha Vaimu ja soovis saada ristitud?

Jagage klass paaridesse ja paluge igal paaril kasutada „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 63–64 ja ühte-kahte pühakirjakohta lk 65 olevastpühakirjade uurimise kastist, et valmistada ette nelja- kuni viieminutiline õppetund, mis tutvustaks Kirikuga tutvujale ristimist. Õpilased võivad kasutada ka misjonäride brošüüri „Jeesuse Kristuse evangeelium” lk 8.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega valmistuda, liitke paarid neljaliikmelisteks rühmadeks. Määrake igast rühmast üks paar teist paari õpetama. Õppetunni teema on ristimine ja õpetus peaks kestma neli kuni viis minutit. Innustage misjonäre mängivaid õpilasi, et nad ka oma varem valitud pühakirjakoha üles otsiksid ja selle õppetunni osana ette loeksid. Kui õpilased on õpetamise lõpetanud, paluge rühmal arutada järgmisi küsimusi: Mis läks hästi? Kuidas aitas õppetund neil, keda õpetati, ristimise tähtsust mõista? Mida oleksid õpetajad võinud õpetuse tõhusamaks muutmise nimel teisiti teha?

Seejärel vahetage rollid ja laske sellel paaril, keda enne õpetati, nüüd ise esimest paari õpetada. Veenduge, et ka teisel paaril jääb aega tagasiside saamiseks. Kõndige selle ülesande ajal klassis ringi ja jälgige, kuidas õpilased õpetavad. Kiitke neid ja tehke ettepanekuid, kuidas nad võiksid seda veel paremini teha.

Kui kõigil õpilastel on olnud võimalus õpetada, võtke paar minutit aega, et seda kogemust kogu klassiga arutada. Arutelu algatamiseks võiksite küsida:

• Mis on mõned asjad, mida te seda õpetust õpetades õppisite?

• Miks on oluline, et te juba praegu neid põhimõtteid, tõdesid ja õpetusi teistele õpetama valmistuksite?

• Mida võiksite juba praegu teha, et olla paremini valmis oma misjonil Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetama?

Selleks et õpilasi õppetunni selle osa jaoks ette valmistada, küsige klassilt, milline talitus ristimisele peatselt järgneb (kinnitamine, mille kaudu saadakse Kiriku liikmeks ja võetakse vastu Püha Vaimu and). Paluge õpilastel kolmkümmend sekundit mõelda, miks toimub liikmeks kinnitamine üsna pea pärast ristimist. Enne kui õpilased vastavad, võiksite lugeda neile ette järgmise prohvet Joseph Smithi tsitaadi:

Kujutis

Prohvet Joseph Smith

„Samahästi võiksite inimese asemel ristida liivakoti, kui seda tehes ei peeta silmas pattude andekssaamist ja Püha Vaimu saamist. Veega ristimine on vaid poolik ristimine ja ei kõlba millekski ilma teise pooleta – ilma Püha Vaimuga ristimiseta.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 95)

Küsige:

• Miks on veega ristimine vaid „poolik ristimine”, kui sellele ei järgne „Püha Vaimuga ristimis[t]”? (Kui paar õpilast on saanud vastata, võiksite innustada õpilasi panema õppetunni jooksul tähele, milliseid teisi vastuseid nad sellele küsimusele saavad.)

Selgitage õpilastele, et juutide juht Nikodeemus tuli öösel salaja Naatsareti Jeesuse juurde, et temalt ühtteist küsida. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 3:3 ja küsige:

• Mida on pühakirjakoha Johannese 3:3 kohaselt Päästja sõnul Jumala kuningriiki pääsemiseks vaja?

Lugege klassile ette Johannese 3:4–6 ja seejärel küsige:

• Mida Nikodeemus küsis sellist, mis näitab, et ta ei mõistnud Päästja õpetust, mis on kirjas 3. salmis?

• Kuidas Jeesus Nikodeemuse küsimusele vastas? (Ta õpetas Nikodeemusele põhilise evangeeliumi õpetuse: Selleks et pääseda Jumala kuningriiki, peame olema sündinud veest ja Vaimust. Ta õpetas, et uuestisündimise all peetakse silmas vaimset, mitte füüsilist sündi.)

Kirjutage tahvlile:

Seejärel küsige:

• Mida tähendab olla sündinud veest? (See tähendab olla ristitud vee alla kastmise teel.)

• Mida tähendab olla sündinud Vaimust? (See tähendab võtta vastu Püha Vaimu and. [NO TRANSLATION]

• Miks kasutatakse sõna „sündima”, et kirjeldada seda, mis peab toimuma meiega vaimselt? Milliseid füüsilise sünni aspekte saab võrrelda meie vaimse uuestisünniga? (Vajadusel võiksite lugeda sellele küsimusele vastamiseks läbi Moosese 6:58–59.)

Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette lõigud juhendi „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 65 osast „Püha Vaimu and”. Paluge ülejäänud klassil teksti jälgida ja panna tähele, millised õnnistused Püha Vaimu anniga kaasnevad.

Küsige õpilastelt:

• Millised õnnistused Püha Vaimu anniga kaasnevad? (Üks õpetus, mille õpilased peaksid ära tundma, on järgmine: Püha Vaimu and võib neid, kes selle saavad, pühitseda ja puhastada.)

Selleks et aidata õpilastel seda õpetust paremini mõista, paluge neil uurida ühte või kahte pühakirjakohta juhendi „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 66 olevast pühakirjade uurimise kastist pealkirjaga „Püha Vaimu õnnistused ja mõju”. Paluge neil uurimise ajal oma pühakirjades mõned õnnistused, mis Püha Vaimu anni saamisega kaasnevad, ära märkida. Seejärel küsige:

• Miks on oluline, et pärast ristimist saadaks Püha Vaim?

Esitage järgmine küsimus, kuid enne vastamist paluge neil hetkeks endamisi vastuse üle mõtiskleda. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge paaril neist vastata ja oma kogemust klassiga jagada.

• Milliseid õnnistusi olete te Püha Vaimu anni kaudu saanud?

Jagage õpilased paaridesse. Paluge õpilastel kasutada juhendit „Jutlusta minu evangeeliumi”, et valmistada ette nelja- kuni viieminutiline õppetund teemal „Püha Vaimu and” (või misjonäride brošüüris „Jeesuse Kristuse evangeelium” lk 8–10 olevat osa pealkirjaga „Miks mul on vaja saada Püha Vaimu?”). Tuletage neile meelde, et nad kasutaksid õpetamisel ka üht-kaht pühakirjakohta „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 66 ülaosas olevast Pühakirjade uurimise kastist.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, et valmistuda, liitke paarid neljaliikmelisteks rühmadeks. Määrake üks õpilaspaar teist paari õpetama. Kõndige selle ülesande ajal klassis ringi ja jälgige. Kiitke neid ja tehke ettepanekuid, mida veel paremini teha. Kui õpilased on õpetamise lõpetanud, paluge rühmal arutada järgmisi küsimusi: Mis läks hästi? Mida oleksid õpetajad võinud õpetuse tõhusamaks muutmise nimel teisiti teha? Kuidas aitas õppetund neil, keda õpetati, mõista Püha Vaimu anni tähtsust?

Seejärel vahetage rollid ja laske sellel paaril, keda enne õpetati, nüüd ise esimest paari õpetada. Veenduge, et ka teisel paaril jääb aega tagasiside saamiseks.

Kui kõigil õpilastel on olnud võimalus õpetada, võtke paar minutit aega, et seda kogemust hinnata, küsides näiteks:

• Mis on mõned asjad, mida te sellest õpetusest õppisite?

• Mida võiksite selle kogemuse alusel teha, et misjonärina paremini õpetama valmistuda?

Joonistage tahvlile pilt väravast, mille taga kulgeb teerada.

Kujutis

värav ja teerada

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 31:17. Seejärel küsige klassilt:

• Mida nimetas Nefi väravaks, mis viib igavesse ellu?

Paluge mõnel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 31:18–20 ning samal ajal teistel jälgida, mida me peame pärast ristimist tegema.

• Mis meid Nefi sõnul väravast sisse astudes ees ootab? (Kitsas ja ahas teerada, mis viib igavesse ellu.)

• Mida peab Nefi sõnul pärast ristimist tegema, et saada igavene elu?

• Kuidas on lõpuni vastupidamine seotud Päästja eeskuju järgimisega?

Paluge õpilastel lugeda läbi „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 66 olev osa „Pea vastu lõpuni”. Paluge õpilastel tähele panna, mida saame teha, et lõpuni vastu pidada. Seejärel küsige:

• Miks on oluline lõpuni vastu pidada? (Õpilased peaksid ära tundma põhimõtte: Kui püüame siiralt lõpuni vastu pidada, oleme väärilised pälvima igavese elu.)

• Kuidas aitab Päästja eeskuju järgimine teil lõpuni vastu pidada?

Kokkuvõtteks jagage oma tunnistust sellest, kui tähtis on Jeesuse Kristuse evangeelium, eriti ristimine ja Püha Vaimu and ning lõpuni vastupidamine.