Meie vajadus lepituse järele

Tunni alguses esitage õpilastele küsimus:

• Mis paneb inimesi mõistma, et nad vajavad oma elus Jeesuse Kristuse lepitust?

Seejärel näidake neile järgmist tsitaati:

Kujutis

President Ezra Taft Benson

„Just nagu inimene ei soovi tegelikult süüa enne, kui on näljane, ei soovi ta ka Kristuse päästet enne, kui teab, miks ta Kristust vajab.

Keegi ei tea täpselt ja piisavalt, miks ta Kristust vajab enne, kui mõistab langemise põhimõtet ja selle mõju kogu inimkonnale ning selle omaks võtab.” (President Ezra Taft Benson. A Witness and a Warning, 1988, lk 33)

Seejärel küsige:

• Mida peetakse silmas Aadama langemise all?

Näidake järgmist tsitaati ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda:

„Kuna Aadam ja Eeva ‥ maitsesid hea ja kurja tundmise puu vilja, aeti nad Issanda juurest välja (vt ÕL 29:40–41). Teiste sõnadega sai neile osaks vaimne surm. Neist said ka surelikud – altid füüsilisele surmale. Seda vaimset ja füüsilist surma kutsutakse langemiseks. ‥

Aadama ja Eeva järeltulijatena on surelikkuse ajal meie pärandiks langenud olukord (vt Alma 42:5–9, 14). Me ei ole Issanda juures ja oleme altid füüsilisele surmale. Meid on pandud ka olukorda, kus valitseb vastandlikkus, kus meid pannakse proovile eluraskuste ja vastase kiusatuste läbi (vt 2Ne 2:11–14; ÕL 29:39; Ms 6:48–49).” (Usule truu, 2004, lk 85–86)

Aidake õpilastel teha kindlaks selles tsitaadis peituv õpetus, küsides:

• Kuidas Aadama langemine meid kui Aadama ja Eeva järeltulijaid mõjutab? (Nagu Aadam ja Eeva kogeme ka meie füüsilist ja vaimset surma. Me elame langenud maailmas ja meile saavad osaks eluraskused ja vastase kiusatused. Meid on Isa juurest eemaldatud ja me vajame Päästja abi, et Tema juurde tagasi minna.)

Kirjutage tahvlile järgmised pühakirjakohad ja andke õpilastele mõni minut aega, et neid uurida:

Innustage õpilasi otsima vastust küsimusele, kuidas Aadama ja Eeva langemine meid mõjutab.

• Mida õpime neist pühakirjakohtadest selle kohta, kuidas Aadama ja Eeva langemine meid mõjutab? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile. Kuigi vastused võivad olla erinevad, on mõned võimalikud vastused järgmised: Me kõik patustame ja muutume Jumala silmis ebapuhtaks; pattude tõttu oleme me Jumala juurest eemaldatud; me kogeme füüsilist surma; me elame langenud maailmas ja peame loomupärasest inimesest jagu saama (vt Mo 3:19).)

Küsige õpilastelt, millised küsimused on neil seoses leitud õpetuste ja mõistetega tekkinud. Arutage neid küsimusi klassiga. Seejärel küsige:

• Kuidas aitavad need kirjakohad selgitada, miks me kõik vajame Jeesust Kristust? (Jeesuse Kristuse lepitus lunastab meid Aadama langemisest ja meie enda sõnakuulmatusest.)

Selgitage, et osana Jumala halastavast plaanist võimaldab Jeesuse Kristuse lepitus meil pääseda surma ja põrgu „koletise” haardest (vt 2Ne 9:10) ehk füüsilisest ja vaimsest surmast. Meid kõiki äratatakse surnuist. Päästja lepituse kaudu võime oma patud andeks saada, kui parandame meelt. Ilma Jeesuse Kristuseta me mitte ainult ei hukkuks, vaid oleksime kogu igaviku kuradi meelevallas.

Tunnistage lühidalt Jumala plaani tarkusest ja halastusest. Kinnitage õpilastele, et tänu Jeesuse Kristuse lepitusele võime me kõigist langemise tagajärgedest jagu saada.

Te võiksite lugeda järgmiseid Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Richard G. Scotti sõnu või näidata sellel põhinevat videoklippi. Paluge õpilastel leida, miks on tähtis, et me lepitust paremini mõistma õpiksime.

Kujutis

Vanem Richard G. Scott

„Tuletagem neil ülestõusmispühadel meelde, kui mõtleme ülestõusmisele, lepituse hinnale ja annile, mida räägivad nendest ülevatest sündmustest pühakirjad. Teie isiklik tunnistus nende tõelisusest tugevneb. Need peaksid olema enamat kui põhimõtted, mida te peast teate. Need peavad olema sisse kasvanud teie olemusse ja kaitsma teid pahelisuse eest, millesse maailm on uppumas. ‥

Ilma lepituseta poleks Taevase Isa õnneplaan saanud jõustuda. Lepitus annab kõikidele võimaluse üle saada oma eksimustest. Kuuletudes seadusele saame õnnistusi. Kui me seadust rikume, ei rahulda meie varasem kuulekus õigluse nõudeid viimati rikutud seaduse eest. Päästja lepitus võimaldab meil parandada meelt igast üleasumisest ning vältida sellega kohtumõistmisel määratavat karistust.

Mida sügavamalt ma lepitust mõista püüan, seda suuremaks kasvab minu austus ja tänumeel Iisraeli Püha, Rahuvürsti ja meie Lunastaja lepituse eest. Ma adun, et ükski surelik ei suuda täpselt tabada ega inimkeel vääriliselt kirjeldada selle kõige tähendust, mida Jeesus Kristus lepituse kaudu meie Taevase Isa laste jaoks on teinud. Ometi peaksime selle kohta õppima nii palju kui võimalik. Lepitus on meie Taevase Isa õnneplaani alusmüür, ilma milleta oleks selle elluviimine ilmvõimatu. See, kuidas te lepitusest aru saate ja mõistate, mida see teie ellu toob, aitab teil tulemuslikumalt kasutada teadmisi, kogemusi ja oskusi, mida surelikus elus õpite. ‥

Igaüks meist peaks mõistma Jeesuse Kristuse lepituse tähtsust nõnda, et see oleks vankumatuks alusmüüriks, millele rajada oma elu. ‥

Pühakirjade lugemine ühes mõtisklemise ja siiraste palvetega suurendavad Tema hindamatu lepituse mõistmist ja tänulikkust selle eest.” (Ta elab, kiitus olgu Tal’! – 2010. kevadine üldkonverents)

Aidake õpilastel analüüsida vanem Scotti tsitaati, küsides neilt:

• Milline osa vanem Scotti kõnest rõhutas, kui tähtis on lepitust mõista? (Veenduge, et õpilased leiaksid üles järgmised põhimõtted: Päästja kannatused ei mõjuta meid üksnes selles elus, vaid kogu igavikus; tänu Tema lepitusele saab Taevase Isa õnneplaan toimida; Jeesus tasakaalustab õigluse ja halastuse. See sõltub meie kuulekusest Tema evangeeliumile; lepitus annab kõikidele võimaluse üle saada oma eksimustest; see, kuidas te lepitusest aru saate ja mõistate, mida see teie ellu toob, aitab teil tulemuslikumalt kasutada teadmisi, kogemusi ja oskusi, mida surelikus elus õpite.)

• Vanem Scott rõhutas, et lepituse põhimõtted „peaksid olema enamat kui põhimõtted, mida te peast teate. Need peavad olema sisse kasvanud teie olemusse”. Kuidas saab tulevane misjonär sellele kaasa aidata?

Paljud noored ei mõista, et peale pattude andekssaamise on teisigi õnnistusi, mis võivad lepituse kaudu neile osaks saada. Selleks et aidata õpilastel neid õnnistusi paremini mõista, andke neile mõni minut aega, et uurida järgmisi pühakirjasalme ja leida üles õnnistused, mis Jeesuse Kristuse lepitusega kaasnevad: Moosia 3:19; 4:3; 24:12–15; Alma 5:12–13; 7:11–13. Kui neil on olnud piisavalt aega, paluge õpilastel selgitada, millised õnnistused lepitusega kaasnevad. Kirjutage nende vastused tahvlile.

Näidake järgmist tsitaati ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda:

„Mida paremini mõistad Jeesuse Kristuse lepitust, seda suurem on sinu soov evangeeliumi jagada” (Jutlusta minu evangeeliumi, lk 2).

Aidake õpilastel seda põhimõtet paremini mõista, küsides:

• Miks kasvab lepitust mõistes soov evangeeliumi jagada?

Paluge õpilastel lugeda koos teise klassiliikmega kordamööda ette kirjakohad 1. Nefi 8:10–12; Enose 1:5–9; ja Moosia 27:34–36 ja 28:1–4. Paluge neil leida üles nende salmide ühine muster. Kui aega on olnud piisavalt, paluge paaril õpilasel rääkida, millise mustri nad leidsid. (Pärast seda kui Lehhi, Enos ja Moosia pojad olid kogenud lepituse õnnistusi, tundsid nad soovi jagada evangeeliumi ja aidata teistel saada osa samadest õnnistustest.)

Selleks et aidata õpilastel tunda, kui õige ja tähtis on see põhimõte, mille tahvlile kirjutasite, küsige:

• Millised (mitte liiga isiklikku laadi) kogemused seoses lepitusega on suurendanud teie soovi jagada evangeeliumi teistega?

• Kuidas on teie teadmised lepitusest ja tunded selle suhtes motiveerinud teid tooma teisi Jeesusele Kristusele lähemale?

Andke õpilastele hetk mõtisklemiseks, kas nende arusaam Jeesuse Kristuse lepitusest on osa misjonil teenimise motiividest ja mida nad võiksid teha, et olla tänulikum selle eest, mida Jeesus Kristus on nende heaks teinud.

Öelge õpilastele, et ükski õpetus, mida nad misjonäridena õpetavad, pole nii Kirikuga tutvujate kui ka misjonäride jaoks olulisem mõista ja vastu võtta kui Jeesuse Kristuse lepitus.

Palge õpilastel uurida kirjakohta 2. Nefi 2:6–8 ja leida üles Lehhi õpetussõnad selle kohta, mida peaksime teadmisega lepitusest peale hakkama. Kui paar õpilast on saanud võimaluse vastata, aidake neil mõista, miks on Kirikuga tutvujatel vaja lepitust mõista ja see vastu võtta, näidates ja lugedes järgmist Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Jeffrey R. Hollandi tsitaati.

Kujutis

Vanem Jeffrey R. Holland

„Tsoonikonverentsidel, mis on ühed parimad noorte vanemate ja õdede õpetamisvõimalused, mis meil üldjuhtidena avanevad, olen misjonäridelt küsinud, mida nad tahavad, et Kirikuga tutvujad nende õppetundide tulemusena teeksid.

„Saaksid ristitud!” hõigatakse mulle ühehäälselt.

„Jah,” vastan ma, „me tahame, et nad saaksid ristitud, kuid mis peab sellele eelnema?” ‥

Misjonärid ei jõua peaaegu kunagi nende kahe põhimõtteni, mida me tahame, et Kirikuga tutvujad enne ristimist omandaksid. Nendeks on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja meeleparandus pattudest. Ent „me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on: esiteks usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, teiseks meeleparandus, [alles seejärel] kolmas, ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks, neljandaks Püha Vaimu anni andmine käte pea peale panemise teel.” (4. usuartikkel; rõhutus lisatud)

Usulepöördunu uus elu on rajatud usule Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja Tema lunastusohvrile – veendumusele, et Ta on tõepoolest Jumala Poeg, et Ta elab ka praegu, et Tema on tõepoolest lambatara uks ning et vaid Tema hoiab meie päästmise ja ülenduse võtit. Sellele uskumusele peab järgnema siiras meeleparandus; meeleparandus, mis näitab meie soovi olla puhas, uus ja terviklik; meeleparandus, mis annab meile võimaluse saada osa kõikidest lepituse õnnistustest.” (Missionary Work and the Atonement. – Ensign, märts 2001, lk 10–11)

Seejärel küsige:

• Mida peab Kirikuga tutvuja tegema, et kõikidest lepituse õnnistustest osa saada? (Peab omama usku Jeesusesse Kristusesse, peab parandama meelt ja saama ristitud.)

Selgitage õpilastele, et kirjakohas Õpetus ja Lepingud 20:37 on kirjeldatud ristimiseks vajalikke eeldusi. Paluge õpilastel kirjakoht läbi lugeda ja leida, mida peaksid Kirikuga tutvujad enne ristimist tegema. Küsige:

• Mis on mõned asjad, mida Kirikuga tutvujad peaksid tegema, mis näitavad, et nad arendavad usku Jeesusesse Kristusesse? (Nad alandavad end, parandavad pattudest meelt, teevad häid tegusid jne.)

• Millist rolli mängivad Kirikuga tutvujate ristimiseks ette valmistamisel misjonärid? Kuidas käib see kokku teie kui misjonäride eesmärgiga? (Vajadusel tuletage õpilastele meelde eelmises tunnis arutatud põhimõtteid.)

Kirjutage tahvlile järgmine küsimus:

Paluge õpilastel lugeda läbi ÕL 18:11–14 ning sealt tahvlil olevale küsimusele vastus leida. Arutage õpilaste vastuseid ja küsige:

• Miks on meeleparandus ainus viis, kuidas Jumala lapsed võivad lepituse õnnistustest täiel määral osa saada? (Vt Mo 16:13; Al 11:37; ja Hl 14:13.)

Kirjutage tahvlile seal oleva küsimuse kõrvale järgmine vastus:

Jagage klass pooleks. Pool klassist uurib juhisest „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 51–52 alajaotust pealkirjaga „Lepitus”. Teine pool klassist uurib juhisest „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 60–61 alajaotust pealkirjaga „Kristuse kaudu võime me saada patust puhtaks”. Laske õpilastel mõni minut lugeda ja valmistada loetu põhjal ette kaheminutiline ülevaade. Innustage õpilasi ülevaates 1) tegema kindlaks õpetuse põhipunktid ja neid selgitama, 2) jagama õpetust toetavat isiklikku kogemust või pühakirjakohta ja 3) õpetatust tunnistama. Kirjutage need kolm sammu tahvlile.

Kui õpilased on saanud piisavalt ette valmistada, võite määrata esimese grupi õpilased paari teise grupi õpilastega, et nad võiksid teineteist kordamööda õpetada. Kui õpilased on saanud võimaluse teist õpetada, võite paluda ühe vabatahtliku klassi ette, et ta õpetaks oma ülevaadet kogu klassile. Pärast ettekannet kiitke esitluse teinud õpilast ja paluge klassilt kogemuse kohta tagasisidet. Küsige, kas neil on tekkinud küsimusi ning küsige siis:

• Mis tunne oli õpetada Jeesuse Kristuse lepitusest ja sellest tunnistada?

• Mis on mõned asjad, mis sa avastasid, mis võiksid sind aidata, kui õpetad Jeesuse Kristuse lepitusest Kirikuga tutvujatele?

• Miks ootad võimalust õpetada Jeesuse Kristuse lepitusest teistele?

Selgitage õpilastele, et misjonäridena võivad nad õpetada suurema väega, kui kasutavad pühakirju. Paluge poolel klassil uurida juhise „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 52 olevast pühakirjade uurimise kastist teemat pealkirjaga „Lepitus”. Teisel poolel paluge uurida juhise „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 61 oleva pühakirjade uurimise kasti kirjakohti. Julgustage õpilasi valima välja Jeesuse Kristuse lepituse kohta käiv pühakirjakoht, mida nad mõistavad ja millest võiksid tunnistada. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega jagada, küsige:

• Kuidas võiksid kasutada valitud pühakirjakohta, et aidata kellelgi Jeesuse Kristuse lepitust paremini mõista? (Laske mitmel õpilasel vastata.)

• Miks on oluline, et misjonärid kasutaksid õpetamisel pühakirju?

Paluge õpilastel avada „Jutlusta minu evangeeliumist” lk 180 alajaotus „Kasuta pühakirju”. Paluge ühel õpilasel lugeda ette esimene lõik, kaasa arvatud neli teemapunkti, ning paluge seejärel klassi liikmetel mõtiskleda, kuidas ühtivad nende mõtted pühakirjade kasutamise tähtsuse kohta sellega, mis on toodud välja juhises „Jutlusta minu evangeeliumi”.

Öelge klassile, et mõne hetke pärast hakkavad nad õpetama üht teist õpilast, kasutades selleks varem välja valitud pühakirjasalmi lepituse kohta. Selgitage, et juhises „Jutlusta minu evangeeliumi” on põhimõtted, mis neid õpetamisel aitavad. Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 180 olev alajaotus „Tutvusta pühakirju”. Küsige, kas õpilastel on selle sammu kohta küsimusi, ning andke neile hetk aega, et mõtiskleda, kuidas enda valitud pühakirjakohta tutvustada.

Seejärel paluge mõnel teisel õpilasel lugeda ette „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 180 olev alajaotus „Loe lõik ette”. Andke õpilastele hetk aega, et valitud kirjakoht vaikselt läbi lugeda ja teha kindlaks sõnad ja fraasid, mida tuleks Kirikuga tutvujale lahti seletada. Seejärel paluge kolmandal õpilasel lugeda ette lk 181 olev alajaotus „Rakenda pühakirju”. Küsige taas, kas õpilastel on tekkinud küsimusi.

Selleks et aidata neil osata pühakirjade toel õpetada, peaksite seda neile eeskuju kaudu ette näitama. Võiksite valida õpetamiseks paar salmi kirjakohast Moosia 3:7–11 ja 16–19, et te ei kasutaks sama kirjakohta, mille on valinud mõni õpilastest. Näidake lihtsalt ja lühidalt ette kolm etappi: pühakirjakoha tutvustamine, lugemine ja rakendamine. See näide aitab õpilastel tunda, et neilt ei oodata liiga palju. Kui olete lõpetanud, kontrollige üle, kas õpilastel on tekkinud küsimusi.

Andke õpilastele paar minutit aega valmistuda õpetama oma väljavalitud pühakirjakohta, kasutades selleks kolme etappi, mis on kirjas juhises „Jutlusta minu evangeeliumi”. Seejärel jagage õpilased paaridesse ja paluge neil teineteist õpetada. Kui õpilased on õpetamisega valmis saanud, kinnitage neile, et kui nad uurivad pühakirju ja juhist „Jutlusta minu evangeeliumi”, siis suureneb nende võime õpetada evangeeliumi ja nad tunnevad end õpetades kindlamalt.

Tunni lõpetuseks küsige õpilastelt, kas keegi neist sooviks rääkida, mida ta tunneb Jeesuse Kristuse, eriti aga Jeesuse Kristuse lepituse vastu.