Alma Poja Alma raamat

42. peatükk

Surelikkus on prooviaeg, et võimaldada inimesel parandada meelt ja teenida Jumalat – Langemine tõi ajaliku ja vaimse surma kogu inimkonnale – Lunastus tuleb läbi meeleparanduse – Jumal ise lepitab maailma patud – Halastus on nende jaoks, kes meelt parandavad – Kõik teised alluvad Jumala õiglusele – Halastus tuleb lepituse pärast – Päästetakse vaid tõelised patukahetsejad. Ligikaudu 74 eKr.

1 Ja nüüd, mu poeg, ma märkan, et on veel midagi, mis vaevab su meelt, mida sa ei mõista – ja see on Jumala aõiglus patustaja karistamisel; sest sina püüad arvata, et on ebaõiglane jätta patustaja õnnetusse seisundisse.

2 Nüüd, vaata, mu poeg, ma selgitan sulle seda asja. Sest vaata, pärast seda, kui Issand Jumal asaatis meie esimesed vanemad bEedeni aiast välja viljelema maad, millest nad olid võetud – jah, ta ajas inimese välja ja ta asetas Eedeni aia idapoolsesse otsa ckeerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, mis pöördus igasse suunda, et kaitsta delupuud

3 nüüd, me näeme, et inimene oli saanud Jumala sarnaseks, tundes head ja halba; ja et ta ei sirutaks oma kätt ega võtaks ka elupuust ega sööks ning elaks igavesti, asetas Issand Jumal keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et ta ei sööks seda vilja –

4 ja nõnda me näeme, et inimesele on antud aeg, et meelt parandada; jah, aprooviaeg, aeg meelt parandada ja Jumalat teenida.

5 Sest vaata, kui Aadam oleks kohe sirutanud oma käe ja söönud elupuust, oleks ta elanud igavesti vastavalt Jumala sõnale, ilma et tal oleks olnud mingit aega meeleparanduseks; jah, ja ka Jumala sõna oleks olnud kehtetu ja suur päästmisplaan oleks nurjunud.

6 Aga vaata, inimesele oli määratud asurra – seepärast, kui nad olid elupuust ära lõigatud, tuli nad ära lõigata ka maa pinnalt – ja inimene muutus kadunuks igaveseks; jah, nendest sai blangenud inimene.

7 Ja nüüd, sa näed sellest, et meie esimesed vanemad olid Issanda juurest ära alõigatud nii ajalikult kui ka vaimselt; ja nõnda me näeme, et neist said altid omaenda btahtele.

8 Nüüd, vaata, ei olnud otstarbekas, et inimene võidetaks tagasi sellest ajalikust surmast, sest see hävitaks suure aõnneplaani.

9 Seepärast, kuna hing ei või kunagi surra ja alangemine oli toonud tervele inimkonnale nii vaimse kui ka ajaliku surma, mis tähendab, et nad olid Issanda juurest ära lõigatud, siis oli otstarbekas, et inimkond saaks vaimsest surmast tagasi võidetud.

10 Seepärast, kuna nad olid saanud aloomult blihalikeks, iharateks ja kuratlikeks, sai see cprooviseisund neile ettevalmistumise ajaks; sellest sai ettevalmistusaeg.

11 Ja nüüd, pea meeles, mu poeg, et kui ei oleks olnud lunastusplaani (jättes selle kõrvale), siis niipea, kui nad oleksid surnud, oleksid nende hinged aõnnetud, olles Issanda juurest ära lõigatud.

12 Ja nüüd, ei olnud mingeid vahendeid inimeste tagasivõitmiseks sellest langenud seisundist, mille inimene oli enda peale toonud omaenda sõnakuulmatuse pärast.

13 Seepärast, õigluse järgi ei saanuks alunastusplaani teostada muidu kui ainult inimeste bmeeleparanduse tingimustel sel prooviajal, jah, sel ettevalmistusajal; sest ilma nende tingimusteta ei saaks halastus tegutseda, ilma et see õigluse töö hävitaks. Nüüd, õigluse tööd ei saa hävitada; kui nõnda, siis clakkaks Jumal olemast Jumal.

14 Ja nõnda me näeme, et kogu inimkond oli alangenud ja nad olid bõigluse haardes; jah, Jumala õigluse, mis määras, et nad on tema juurest igaveseks ära lõigatud.

15 Ja nüüd, halastuse plaani ei saanud ellu viia muidu kui siis, kui saab tehtud lepitus; seepärast Jumal ise alepitab maailma patud, et ellu viia bhalastuse plaani, et rahuldada cõigluse nõudeid, et Jumal võiks olla dtäiuslik, õiglane Jumal ja ka halastav Jumal.

16 Nüüd, meeleparandus ei saanud tulla inimestele enne, kui oli karistus, mis samuti oli aigavene, nagu hinge elu peab olema, määratud vastandiks õnneplaanile, mis ka on sama igavene kui hinge elu.

17 Nüüd, kuidas saab inimene meelt parandada, kui ta ei apatusta? Kuidas saab ta patustada, kui ei ole bseadust? Kuidas saab olla seadust, kui ei ole karistust?

18 Nüüd, oli määratud karistus ja antud õiglane seadus, mis tõi inimesele asüümepiina.

19 Nüüd, kui ühtegi seadust ei oleks antud – kui inimene amõrvab, peab ta surema – kas ta kardaks, et ta peab surema, kui ta mõrvab?

20 Ja samuti, kui ei oleks antud ühtegi seadust patu vastu, ei kardaks inimesed patustada.

21 Ja kui aühtegi seadust ei oleks antud, kui inimesed patustaksid, siis mida võiksid õiglus või halastus teha, sest neil ei oleks mingeid nõudmisi loodu suhtes?

22 Aga seadus on antud ja karistus määratud ja ameeleparandus lubatud; millist meeleparandust nõuab halastus; muidu nõuab õiglus loodut ja viib täide seaduse ja seadus määrab karistuse; kui ei, siis õigluse tööd saaksid hävitatud ja Jumal lakkaks olemast Jumal.

23 Aga Jumal ei lakka olemast Jumal ja ahalastus nõuab patukahetsejat ja halastus tuleb blepituse tõttu ja lepitus teeb teoks surnute ülestõusmise; ja surnute cülestõusmine toob inimesed dtagasi Jumala juurde; ja nõnda taastatakse nad tema juurde ekohtumõistmiseks seaduse ja õigluse kohaselt nende tegude järgi.

24 Sest vaata, õiglus paneb kõik oma nõudmised maksma ja ka halastus nõuab kõike, mis on tema oma; ja nõnda ei saa mitte keegi teine, kui vaid tõeline patukahetseja pääseda.

25 Mis, kas sa arvad, et halastus võib röövida aõiglust? Ma ütlen sulle: Ei; mitte üks põrm. Kui nõnda, siis Jumal lakkaks olemast Jumal.

26 Ja nõnda Jumal teostab oma suured ja igavesed aeesmärgid, mis olid valmistatud maailma brajamisest peale. Ja nõnda tuleb inimeste pääste ja lunastamine ja ka nende hävitamine ning õnnetus.

27 Seepärast, oo mu poeg, akes iganes tahab tulla, võib tulla ja juua elu vett vabalt; ja kes iganes ei taha tulla, seda ei sunnita tulema; kuid viimsel päeval btaastatakse temale vastavalt tema ctegudele.

28 Kui ta on soovinud teha ahalba ega ole oma päevil meelt parandanud, siis vaata, halba tehakse talle, vastavalt Jumala taastamisele.

29 Ja nüüd, mu poeg, ma soovin, et sa ei laseks neil asjadel endale enam muret teha ja lase ainult oma pattudel endale muret teha, selle murega, mis toob sind meeleparandusele.

30 Oo mu poeg, ma soovin, et sa ei eitaks enam Jumala õiglust. Ära püüa end välja vabandada mitte kõige vähemal määral oma pattude pärast, eitades Jumala õiglust; vaid lase Jumala õiglusel ja tema halastusel ja tema pikameelsusel saada täielik võim oma südames ja lase sel aalandlikkuses tuua end maa põrmu.

31 Ja nüüd, oo mu poeg, Jumal on kutsunud sind jutlustama sõna sellele rahvale. Ja nüüd, mu poeg, mine oma teed, kuuluta sõna tõe ja arukusega, et sa võiksid tuua hingi meeleparandusele, et suur halastusplaan võiks nad endale nõuda. Ja Jumal andku sulle tõepoolest vastavalt minu sõnadele! Aamen.