Alma Poja Alma raamat

52. peatükk

Ammoron järgneb Amalikiale kui laamanlaste kuningas – Moroni, Teankum ja Lehhi juhivad nefilasi võidukas sõjas laamanlaste vastu – Muleki linn võetakse tagasi ja Jaakob, soramlane, tapetakse. Ligikaudu 66–64 eKr.

1 Ja nüüd, Nefi rahva kohtunike valitsemise kahekümne kuuendal aastal sündis, vaata, kui laamanlased ärkasid esimese kuu esimesel hommikul, vaata, nad leidsid Amalikia surnuna tema enda telgis; ja nad nägid ka, et Teankum oli valmis nendega sel päeval lahingusse astuma.

2 Ja nüüd, kui laamanlased seda nägid, haaras neid hirm ja nad loobusid oma plaanist marssida põhjapoolsele maale ja taganesid kogu oma sõjaväega Muleki linna ning otsisid kaitset oma kindlustest.

3 Ja sündis, et Amalikia vend määrati rahva kuningaks ja tema nimi oli Ammoron; nõnda kuningas Ammoron, kuningas Amalikia vend, määrati valitsema tema asemel.

4 Ja sündis, et ta andis käsu, et ta rahvas hoiaks enda käes need linnad, mis nad olid vallutanud verevalamisega; sest nad ei olnud saanud enda kätte ühtegi linna ilma suure verekaotuseta.

5 Ja nüüd, Teankum nägi, et laamanlased olid otsustanud hoida enda käes neid linnu, mis nad olid vallutanud, ja neid maaosasid, mis nad olid saanud oma valdusse, ja nähes ka nende tohutut arvu, ei pidanud Teankum otstarbekaks üritada neid rünnata nende kindlustes.

6 Aga ta pidas oma mehi ümberringi nagu sõjaks ettevalmistusi tehes; jah, ja tõepoolest valmistas ta end nende vastu kaitsma, apüstitades ümberringi müüre ja valmistades varjupaiku.

7 Ja sündis, et ta jätkas nõnda sõjaks ettevalmistamist, kuni Moroni saatis suuremal hulgal mehi tema sõjaväge tugevdama.

8 Ja Moroni saatis temale ka korraldusi, et ta peaks hoidma enda juures kõik vangid, kes langesid tema kätte; sest kuna laamanlased olid võtnud palju vange, siis ta peaks hoidma kõiki laamanlastest vange kui lunaraha nende eest, keda laamanlased olid vangi võtnud.

9 Ja ta saatis temale ka korraldused, et ta peab kindlustama Küllusliku maa ja kaitsma seda akitsast maariba, mis viib põhjapoolsele maale, et laamanlased ei saaks seda tugipunkti endale ja neil poleks võimu neid igast küljest kimbutada.

10 Ja Moroni saatis ka sõna, soovides, et ta oleks seda maaosa kaitstes ustav ja et ta otsiks igat võimalust anda seal rooska laamanlastele, niipalju kui on tema võimuses, nii et ta ehk kavalusega või mõnel muul viisil võiks tagasi saada need linnad, mis olid nende käest ära võetud; ja et ta kindlustaks ja tugevdaks ka ümberkaudseid linnu, mis ei olnud laamanlaste kätte langenud.

11 Ja ta ütles temale samuti: Ma tuleksin sinu juurde, kuid vaata, laamanlased ründavad meid läänemere poolsel piiril, ja vaata, ma lähen neile vastu, seepärast ei saa ma teie juurde tulla.

12 Nüüd, kuningas (Ammoron) oli lahkunud Sarahemla maalt ja oli teatanud kuningannale oma venna surmast ja oli kogunud suure hulga mehi kokku ning oli marssinud nefilaste vastu läänemere piiril.

13 Ja nõnda ta püüdis nefilasi pidevalt rünnata ja tõmmata osa nende sõjaväest ära sellesse maaosasse, kuna ta oli käskinud neid, kelle ta oli jätnud valdama linnu, mis ta oli vallutanud, et nad ründaksid nefilasi pidevalt ka idamere äärsetel piiridel ning võtaksid oma valdusse nende maast niipalju, kui nad suudavad, vastavalt oma vägede tugevusele.

14 Ja nõnda olid nefilased sellises ohtlikus olukorras Nefi rahva kohtunike valitsemise kahekümne kuuenda aasta lõpus.

15 Aga vaata, kohtunike valitsemise kahekümne seitsmendal aastal sündis, et Teankum, Moroni käsul – kes oli moodustanud sõjaväe maa lõuna- ja läänepiiride kaitseks ja oli alustanud oma marssi Küllusliku maa suunas, et ta võiks abistada oma meestega Teankumit nende kaotatud linnade tagasivallutamisel –

16 ja sündis, et Teankum oli saanud korraldused rünnata Muleki linna ja kui võimalik, see tagasi võtta.

17 Ja sündis, et Teankum tegi ettevalmistusi Muleki linna ründamiseks ja marssimaks oma sõjaväega laamanlaste vastu; aga ta nägi, et oli võimatu neid vallutada seni, kuni nad olid oma kindlustes; seepärast loobus ta oma plaanidest ja pöördus taas tagasi Küllusliku linna, et oodata Moroni tulekut, et ta saaks oma sõjaväele jõudu juurde.

18 Ja sündis, et Moroni saabus oma sõjaväega Küllusliku maale Nefi rahva kohtunike valitsemise kahekümne seitsmenda aasta lõpupoolel.

19 Ja kahekümne kaheksanda aasta alguses Moroni ja Teankum ja paljud kõrgematest ülemjuhatajatest pidasid sõjanõu – mida nad peaksid tegema, et panna laamanlasi tulema välja võitlema nende vastu; või et nad võiksid neid mingil moel meelitada välja nende kindlustest, nii et nad saavutaksid nendega võrreldes ülekaalu ja vallutaksid tagasi Muleki linna.

20 Ja sündis, et nad saatsid saadikud laamanlaste sõjaväe juurde, kes kaitses Muleki linna, nende juhi juurde, kelle nimi oli Jaakob, soovides, et ta tuleks oma sõjaväega välja kohtama neid kahe linna vahelisel tasandikul. Ent vaata, Jaakob, kes oli soramlane, ei tahtnud oma sõjaväega välja tulla, et kohata neid tasandikul.

21 Ja sündis, et Moronil ei olnud mingit lootust nende kohtamiseks võrdsel pinnal, seepärast, tal oli plaan, et ta võiks laamanlased nende kindlustest välja meelitada.

22 Seepärast lasi ta Teankumil võtta ühe väikese meesterühma ja marssida mereranna lähedale; ja Moroni ja tema sõjavägi marssisid ööpimeduses kõnnumaale, Muleki linnast lääne poole; ja nõnda, kui laamanlaste valvurid järgmisel päeval Teankumi avastasid, jooksid nad ja jutustasid sellest Jaakobile, oma juhile.

23 Ja sündis, et laamanlaste väed marssisid Teankumi vastu, oletades, et nad tänu oma arvukusele vallutavad Teankumi tema sõjameeste vähese arvu pärast. Ja kui Teankum nägi laamanlaste vägesid tulemas välja tema vastu, hakkas ta mööda mereranda põhja poole taganema.

24 Ja sündis, et kui laamanlased nägid, et ta hakkas põgenema, said nad julgust ja jälitasid neid jõuliselt. Ja kui Teankum oli nõnda ära juhtimas laamanlasi, kes neid asjata jälitasid, vaata, käskis Moroni, et üks osa tema sõjaväest, kes oli temaga, läheks linna ja võtaks selle oma valdusse.

25 Ja nõnda nad tegid ning tapsid kõik need, kes olid jäänud linna kaitsma; jah, kõik need, kes ei tahtnud loovutada oma sõjariistu.

26 Ja nõnda oli Moroni osaga oma sõjaväest saanud oma valdusse Muleki linna, kui ta läks ülejäänutega vastu laamanlastele, kui nad peaksid tagasi pöörduma Teankumit jälitamast.

27 Ja sündis, et laamanlased jälitasid Teankumit, kuni nad jõudsid Küllusliku linna lähedale, ja siis kohtasid neid Lehhi ja väike sõjavägi, kes oli jäetud kaitsma Küllusliku linna.

28 Ja nüüd, vaata, kui laamanlaste ülemjuhatajad nägid Lehhit tulemas oma sõjaväega nende vastu, põgenesid nad suures segaduses, kartes, et nad ei jõua võib-olla tagasi Muleki linna, enne kui Lehhi neile järele jõuab; sest nad olid oma rännakust väsinud ja Lehhi mehed olid välja puhanud.

29 Nüüd, laamanlased ei teadnud, et Moroni on oma sõjaväega nende selja taga; ja kõik, mida nad kartsid, olid Lehhi ja tema mehed.

30 Nüüd, Lehhi ei soovinud neile järele jõuda enne, kui nad kohtavad Moronit ja tema sõjaväge.

31 Ja sündis, et enne, kui laamanlased olid kaugele taganenud, piirasid nefilased nad ümber, Moroni mehed ühelt poolt ja Lehhi mehed teiselt poolt, ning kõik nad olid värsked ja täis jõudu; aga laamanlased olid oma pikast rännakust väsinud.

32 Ja Moroni käskis oma meestel neile kallale tungida, kuni nad oma sõjariistad loovutavad.

33 Ja sündis, et Jaakob, olles nende juht, olles ka asoramlane ja võitmatu vaimuga, juhtis laamanlased äärmise raevuga Moroni vastu võitlema.

34 Kuna Moroni neil teel ees seisis, seepärast otsustas Jaakob nad tappa ja endale Muleki linna tee läbi murda. Aga vaata, Moroni ja ta mehed olid võimsamad; seepärast ei andnud nad laamanlastele teed.

35 Ja sündis, et nad võitlesid mõlemal poolel äärmiselt ägedalt ja mõlemal poolel langesid paljud; jah, ja Moroni sai haavata ja Jaakob sai surma.

36 Ja Lehhi oma tugevate meestega sundis neid tagant sellise raevuga, et tagumised laamanlased loovutasid oma sõjariistad, ja ülejäänud, olles äärmises segaduses, ei teadnud, kuhu minna või keda rünnata.

37 Nüüd, Moroni, nähes nende segadust, ütles neile: Kui te toote oma sõjariistad ja loovutate need, vaadake, lõpetame me teie vere valamise.

38 Ja sündis, et kui laamanlased kuulsid neid sõnu, astusid ette nende ülemjuhatajad, kõik need, keda polnud tapetud, ja viskasid oma sõjariistad maha Moroni jalgade ette ning käskisid ka oma mehi, et need teeksid sedasama.

39 Ent vaata, paljud ei tahtnud seda, ja need, kes ei tahtnud loovutada oma mõõka, võeti kinni ja seoti ning nende sõjariistad võeti neilt ära ja nad sunniti marssima koos oma vendadega edasi Küllusliku maale.

40 Ja nüüd, vangivõetute arv ületas langenute arvu; jah, rohkem, kui oli mõlemal poolel tapetuid.