Nefi, Heelamani poja prohvetlik kuulutus – Jumal ähvardab Nefi rahvast, et ta nuhtleb neid oma vihas täieliku hävitusega, kui nad ei paranda meelt oma pahedest. Jumal lööb Nefi rahvast katkuga; nad parandavad meelt ja pöörduvad tema poole. Laamanlane Saamuel kuulutab prohvetlikult nefilastele.
Hõlmab peatükid 7–16 (kaasa arvatud).
7. peatükk
Nefi hüljatakse põhjas ja ta pöördub tagasi Sarahemlasse – Ta palvetab oma aiatornis ja kutsub seejärel rahvast üles meelt parandama – või neil tuleb hukkuda. Ligikaudu 23–21 eKr.
1 Vaata, nüüd, sündis, et nefilaste rahva kohtunike valitsemise kuuekümne üheksandal aastal Nefi, Heelamani poeg, apöördus põhjapoolselt maalt tagasi Sarahemla maale.
2 Sest ta oli olnud inimeste seas, kes olid põhjapoolsel maal, ja oli neile jutlustanud Jumala sõna ning kuulutanud neile prohvetlikult palju asju.
3 Ja nad hülgasid kõik tema sõnad, nii et ta ei saanud enam nende seas viibida, vaid pöördus tagasi oma sünnimaale.
4 Ja nähes rahvast sellises hirmsas pahelisuse olukorras ja neid Gadiantoni röövleid valitsemas kohtujärjel – olles anastanud maal väe ja võimu; lükates kõrvale Jumala käsud ning olemata vähimaski tema ees õiged; tegemata mingit õiglust inimlastele;
5 mõistes õigemeelsed süüdi nende õigemeelsuse pärast; lastes süüdlastel ja pahelistel karistamatult minna nende raha pärast; ja pealegi lastes neil olla valitsemisvõimu eesotsas, et valitseda ja teha oma tahtmist mööda, et nad võiksid saada kasu ja amaailma hiilgust, ja pealegi, et nad võiksid kergemini rikkuda abielu ja varastada ja tappa ja teha omaenda tahtmist mööda –
6 nüüd, see suur süü oli tulnud nefilaste peale paari aasta jooksul; ja kui Nefi nägi seda, paisus ta süda rinnas kurvastusest ja ta hüüdis oma hinge valus:
7 Oo, et mu päevad oleksid olnud minu isa Nefi päevil, mil ta alles lahkus Jeruusalemma maalt, et ma oleksin saanud rõõmustada koos temaga tõotatud maal; toona oli tema rahvas kergesti õpetatav, kindel pidama kinni Jumala käskudest ja aeglane laskma end juhtida süütegudesse; ja nad olid kiired kuulda võtma Issanda sõna –
8 jah, kui minu päevad oleksid olnud neil päevil, siis oleks mu hing rõõmustanud minu vendade õigemeelsuse üle.
9 Aga vaata, minu osaks on elada praegusel ajal ja mu hing täitub kurbusega minu vendade pahelisuse pärast.
10 Ja vaata, nüüd, see sündis tornis, mis oli Nefi aias, mis oli Sarahemla linna peaturule viiva maantee ääres; seepärast, Nefi oli kummardunud tornis, mis oli aias, mis oli samuti aiavärava ligidal, millest tee mööda viis.
11 Ja sündis, et sealt möödusid mõned inimesed ja nad nägid Nefit, kui ta oli tornis oma hinge Jumalale välja valamas, ja nad jooksid ja jutustasid rahvale, mida nad olid näinud, ning rahvast kogunes suurel hulgal, et saada teada nii suure inimeste pahelisuse pärast leinamise põhjust.
12 Ja nüüd, kui Nefi tõusis, nägi ta rahvahulka, kes oli kokku kogunenud.
13 Ja sündis, et ta avas oma suu ja ütles neile: Vaata, amiks te olete kokku kogunenud? Kas seepärast, et ma võiksin teile jutustada teie süütegudest?
14 Jah, sest et ma olen tulnud oma torni, et ma võiksin Jumalale hinge välja valada ülisuure kurbuse pärast oma südames, mille põhjuseks on teie süüteod!
15 Ja minu leinamise ning kurtmise pärast te olete kogunenud ja imestate; jah, ja teil on suur vajadus imestada; jah, te peaksite imestama, kuna te olete andnud end ära, nii et kurat on saanud haarde teie südametes.
16 Jah, kuidas te võisite järele anda selle ahvatlemisele, kes üritab paisata teie hinged alla igavikulisse viletsusse ning lõputusse õnnetusse?
17 Oo, parandage meelt, parandage meelt! aMiks te tahate surra? Pöörduge, pöörduge Issanda oma Jumala poole! Miks ta on teid hüljanud?
18 Seepärast, et te olete oma südame kõvaks teinud; jah, te ei taha kuulda võtta ahea karjase häält; jah, te olete ta endi vastu vihale bärritanud.
19 Ja vaata, kui te ei paranda meelt, siis selle asemel, et teid akokku koguda, vaata, ta hajutab teid, nii et te jääte koerte ja metsloomade saagiks.
20 Oo, kuidas te võisite unustada oma Jumala selsamal päeval, mil ta teid vabastas?
21 Aga vaata, see on selleks, et saada kasu, et saada inimestelt kiitust; jah, ja et te võiksite saada kulda ja hõbedat. Ja te olete kinnitanud oma südame rikkuse ja selle amaailma tühiste asjade külge, mille pärast te mõrvate ja rüüstate ja varastate ja annate bvaletunnistust oma ligimese vastu ning panete toime kõiksugu süütegusid.
22 Ja sel põhjusel tabab teid õnnetus, kui te oma meelt ei paranda. Sest kui te ei paranda meelt, siis vaata, see suur linn ja ka kõik need suured linnad ümberringi, mis asuvad meie maavaldusel, võetakse ära, nii et teil ei ole neis enam kohta; sest vaata, Issand ei anna teile enam ajõudu vaenlastele vastu seista, nagu ta on teinud senini.
23 Sest vaata, nõnda ütleb Issand: Mina ei näita oma jõudu pahelistele, ei ühele rohkem kui teisele, peale nende, kes parandavad meelt oma pattudest ja võtavad kuulda minu sõnu. Nüüd seepärast, ma tahan, et te mõistaksite, mu vennad, et laamanlastel hakkab minema aparemini kui teil, kui te meelt ei paranda.
24 Sest vaata, nad on õigemeelsemad kui teie, sest nad ei ole patustanud selle suure teadmise vastu, mille teie olete saanud; seepärast on Issand nende vastu halastav; jah, ta apikendab nende elupäevi ja paljundab nende seemet nimelt siis, kui teie olete täielikult bhävitatud, kui te oma meelt ei paranda.
25 Jah, häda teile selle suure jäleduse pärast, mis on tulnud teie hulka ja te olete ühinenud sellega, jah, selle asalajase röövlijõuguga, mille Gadianton rajas!
26 Jah, aõnnetus saab teile osaks selle uhkuse pärast, millel te olete lasknud tulla oma südamesse, mis on teinud teid kõrgimaks, kui on hea, teie ülimalt suure brikkuse pärast!
27 Jah, häda teile teie pahelisuse ja jäleduste pärast!
28 Ja kui te ei paranda meelt, te hukkute; jah, nimelt teie maad võetakse teilt ära ja teid hävitatakse maa pinnalt.
29 Vaata, nüüd, ma ei ütle seda omast peast, et need asjad sünnivad, sest ma ei atea neid asju omast peast; aga vaata, ma tean, et need asjad on õiged, sest Issand Jumal on teinud need mulle teatavaks, seepärast ma tunnistan, et nõnda sünnib.