1 Sõnad, mida Jaakob, Nefi vend, rääkis Nefi rahvale pärast Nefi surma:

2 Nüüd, mu armsad vennad, mina, Jaakob, vastavalt vastutusele, mis lasub minul Jumala ees, täie tõsidusega oma ametit suurendada ja et ma võiksin puhastada oma riided teie pattudest, tulen ma üles templisse täna päeval, et ma võiksin kuulutada teile Jumala sõna.

3 Ja te teate ise, et ma olen siiani olnud usin oma kutseametis, ent täna rõhub mind palju suurem soov ja mure teie hingede heaolu pärast, kui mul on olnud senini.

4 Sest vaata, siiani olete te olnud kuulekad Issanda sõnale, mida ma olen teile andnud.

5 Kuid vaata, võtke mind kuulda ja teadke, et taeva ja maa kõikvõimsa Looja abiga saan ma teile rääkida teie ^amõtetest, seda, kuidas te hakkate tegutsema patus, milline patt paistab minule väga jäle, jah, ja jäle Jumalale.

6 Jah, see, et ma pean tunnistama teile teie südame pahelisusest, kurvastab mu hinge ja paneb mind häbiga mu Looja eest tagasi kohkuma.

7 Ja samuti kurvastab mind see, et ma pean tarvitama teie suhtes nii palju ^ateravaid sõnu teie naiste ja laste juuresolekul, kelledest paljude tunded on ülimalt õrnad ja puhtad ja ^bhellad Jumala ees, mis on Jumalale meelepärane;

8 ja ma arvan, et nad on tulnud siia üles, et kuulata Jumala meeldivat ^asõna, jah, sõna, mis parandab haavatud hinge.

9 Mispärast, mu hinge rõhub see, et range käsu pärast, mille ma olen saanud Jumalalt, olen ma sunnitud manitsema teid vastavalt teie kuritegudele, et suurendada nende haavu, kes on juba haavatud, selle asemel, et neid lohutada ja nende haavad parandada; ja et neile, kes ei ole haavatud, on selle asemel, et toituda rõõmuga meeldivast Jumala sõnast, valmis pistodad, et läbi torgata nende hing ja haavata nende õrna meelt.

10 Ent vaatamata ülesande suurusele pean ma tegema vastavalt Jumala rangele ^akäsule ja rääkima teile teie pahelisusest ja jäledustest nende juuresolekul, kes on südamelt puhtad ja murtud südamega, ning Kõikvõimsa Jumala ^bläbitungiva pilgu all.

11 Mispärast, ma pean rääkima teile tõtt vastavalt Jumala sõna ^aselgusele. Sest vaata, kui ma küsisin Issandalt, nii tuli sõna mulle, öeldes: Jaakob, mine homme üles templisse ja kuuluta sõna, mille ma sulle annan, sellele rahvale.

12 Ja nüüd, vaadake, mu vennad, see on see sõna, mida ma teile kuulutan, et paljud teist on hakanud otsima kulda ja hõbedat ja kõiksugu kallihinnalisi ^ametalle, millest see maa, mis on teile ja teie seemnele tõotatud ^bmaaks, kubiseb kõige külluslikumalt.

13 Ja hoolitsuse käsi on teile naeratanud kõige meeldivamalt, nii et te olete saanud palju rikkust; ja kuna mõned teist on saanud rikkalikumalt kui teie vennad, siis te olete oma südames uhkust ^atäis; ja te olete kangekaelsed ja upsakad oma rõivaste hinnalisuse pärast ja kiusate taga oma vendi, sest te arvate, et te olete nendest paremad.

14 Ja nüüd, mu vennad, kas te arvate, et Jumal mõistab teid selles asjas õigeks? Vaadake, ma ütlen teile: Ei. Vaid ta mõistab teid süüdi, ja kui te jätkate visalt nendes asjades, siis tuleb tema kohtumõistmine kiiresti teie peale.

15 Oo, et ta näitaks teile, et ta võib teid läbi torgata ja et üheainsa pilguga võib ta teid põrmu paisata!

16 Oo, et ta vabastaks teid sellest süüteost ja jäledusest! Ja oo, et te kuulaksite tema käsusõnu ega laseks oma südame ^auhkusel hävitada oma hinge!

17 Mõelge oma vendadele nagu enestele ja olge tuttavad kõigiga ja ^aheldekäelised oma omandiga, et ^bnemad võiksid olla rikkad nagu teiegi!

18 Aga enne, kui te otsite ^arikkust, otsige Jumala ^bkuningriiki!

19 Ja pärast seda, kui te olete saanud lootuse Kristuses, te saate rikkust, kui te seda otsite; ja te otsite seda kavatsusega ^ateha head – et riietada neid, kes alasti, et sööta näljaseid ja vabastada vange ning anda abi haigeile ja vaevatuile.

20 Ja nüüd, mu vennad, ma olen rääkinud teile uhkusest; ja need teie seast, kes on vaevanud oma naabrit ja teda taga kiusanud, sest te olite oma südames uhked asjade pärast, mis Jumal on andnud teile, mida te ütlete selle kohta?

21 Kas te ei arva, et niisugused asjad on jäledad temale, kes lõi kõik liha? Ja tema silmis on üks olevus sama väärtuslik kui teine. Ja kõik liha on põrmust; ja selsamal otstarbel on ta nad loonud, et nad peaksid kinni tema ^akäskudest ja ülistaksid teda igavesti.

22 Ja nüüd, ma lõpetan kõnelemise uhkusest. Ja kui ma ei peaks teile rääkima suuremast kuritööst, rõõmustaks mu süda teie pärast üliväga.

23 Aga Jumala sõna rusub mind teie suuremate kuritööde pärast. Sest vaata, nõnda ütleb Issand: See rahvas hakkab kasvama süütegudes; nad ei mõista pühakirju, sest nad katsuvad vabandada oma hooramist sellega, mis on kirjutatud Taavetist ja tema pojast Saalomonist.

24 Vaata, Taavetil ja ^aSaalomonil oli tõepoolest palju ^bnaisi ja liignaisi, mis oli mulle jäledus, ütleb Issand.

25 Mispärast, nõnda ütleb Issand: Ma olen oma käe väel juhtinud selle rahva välja Jeruusalemma maalt, et ma võiksin kasvatada endale üles ^aõigemeelse oksa Joosepi niuete viljast.

26 Mispärast, mina, Issand Jumal, ei lase sel rahval teha nagu need vanal ajal.

27 Mispärast, mu vennad, kuulge mind ja võtke kuulda Issanda sõna: Sest ühelgi mehel teie seas ei tohi olla rohkem kui ^aüks naine ja mitte ühtegi liignaist;

28 sest mina, Issand Jumal, tunnen heameelt naiste ^akõlbelisest puhtusest. Ja hooramine on minu ees jäledus, nõnda ütleb Vägede Issand.

29 Mispärast, pidagu see rahvas kinni minu käskudest, ütleb Vägede Issand, või saagu see maa nende pärast ^aneetud.

30 Sest kui ma tahan endale ^aseemet üles kasvatada, ütleb Vägede Issand, annan ma oma rahvale käsu, ent muidu võtku nad kuulda neid asju.

31 Sest vaata, mina, Issand, olen näinud muret ja kuulnud oma rahva tütarde leina Jeruusalemma maal, jah, ja kõikidel oma rahva maadel nende meeste pahelisuse ja jäleduste pärast.

32 Ja ma ei lase sündida, ütleb Vägede Issand, et selle rahva kenade tütarde hüüded, kelle ma olen juhtinud välja Jeruusalemma maalt, tuleksid üles minule minu rahva meeste vastu, ütleb Vägede Issand.

33 Sest nad ei juhi mu rahva tütreid vangidena ära nende õrnuse pärast, ilma et ma nuhtlen neid valusa needusega, koguni hävituseni välja; sest nad ei tohi ^ahoorata nagu need vanal ajal, ütleb Vägede Issand.

34 Ja nüüd, vaadake, mu vennad, te teate, et need käsud anti meie isale Lehhile; mispärast, te olete neid varem teadnud ja te olete sattunud suure süüdimõistmise alla, sest te olete teinud neid asju, mida te ei oleks pidanud tegema.

35 Vaadake, te olete pannud toime ^asuuremaid süütegusid kui meie vennad laamanlased. Te olete murdnud oma õrnade naiste südamed ja kaotanud oma laste usalduse oma halva eeskuju pärast nende ees; ja nende südamete nuuksed tõusevad üles Jumalale teie vastu. Ja Jumala sõna ranguse pärast, mis tuleb alla teie vastu, on paljud südamed surnud sügavatest haavadest läbistatutena.