Mormoni teine kiri oma pojale Moronile.

Hõlmab 9. peatüki.

9. peatükk

Nii nefilased kui ka laamanlased on kõlvatud ja mandunud – Nad piinavad ja tapavad üksteist – Mormon palvetab, et arm ja headus jääksid Moroniga igavesti. Ligikaudu 401–421 pKr.

1 Mu armas poeg, ma kirjutan sulle taas, et sa teaksid, et ma olen veel elus; aga ma kirjutan natuke sellest, mis on valus.

2 Sest vaata, mul on olnud laamanlastega äge lahing, mida me ei võitnud; ja Arkeantos on langenud mõõga läbi ja samuti Luuram ja Emron; jah, ja me oleme kaotanud suure hulga oma parimatest meestest.

3 Ja nüüd, vaata, mu poeg, ma kardan, et laamanlased hävitavad selle rahva; sest nad ei paranda meelt ja Saatan ärgitab neid pidevalt vihale üksteise vastu.

4 Vaata, ma näen nendega pidevalt vaeva; ja kui ma räägin Jumala sõna ateravusega, värisevad nad vihast minu vastu; ja kui ma ei kasuta teravust, teevad nad oma südame selle vastu kõvaks; mispärast, ma kardan, et Issanda Vaim on lakanud nendega bheitlemast.

5 Sest nende viha on nii suur, et mulle paistab, et neil ei ole hirmu surma ees; ja nad on kaotanud armastuse üksteise vastu; ja nad ajanunevad lakkamatult vere ning kättemaksu järele.

6 Ja nüüd, mu armas poeg, nende paadumusest hoolimata nähkem ausinalt vaeva; sest kui me lakkaksime bvaeva nägemast, sattuksime me süüdimõistmise alla; sest meil on selles savielamus olles töö teha, et võiksime võita kõige õigemeelsuse vaenlast ja puhata hinge Jumala kuningriigis.

7 Ja nüüd, ma kirjutan veidi selle rahva kannatustest. Sest vastavalt teadmisele, mis ma olen saanud Amoronilt, vaata, laamanlastel on palju vange, keda nad võtsid Seriisa tornist; ja seal oli mehi, naisi ja lapsi.

8 Ja nende naiste mehed ja laste isad on nad tapnud; ja nad söödavad naisi nende meeste lihaga ja lapsi nende isade lihaga; ja kui nad neile üldse vett annavad, siis vaid veidi.

9 Ja olgugi et see laamanlaste jäledus on suur, ei ületa see meie rahva oma Moriantumis. Sest vaata, nad on võtnud vangi palju laamanlaste tütreid; ja pärast seda, kui nad olid nendelt röövinud selle, mis on kõigest kõige kallim ja hinnalisem, mis on akõlbeline puhtus ja bvoorus

10 ja pärast seda, kui nad olid seda teinud, mõrvasid nad neid kõige julmemal kombel, piinates nende keha koguni surmani välja; ja pärast seda, kui nad olid seda teinud, õgisid nad nende liha nagu metsloomad, oma kõvasüdamelisuse pärast; ja nad teevad seda vapruse märgiks.

11 Oo, mu armas poeg, kuidas võib selline rahvas, kes on kultuuritu –

12 (ja ainult mõned aastad on möödunud sellest, kui nad olid kultuurne ja meeldiv rahvas)

13 aga, oo mu poeg, kuidas selline rahvas, kelle nauding on nii rohkes jäleduses –

14 kuidas me võime oodata, et Jumal apeatab kohtumõistmisel meie vastu oma käe?

15 Vaata, mu süda hüüab: Häda sellele rahvale! Tule kohut mõistma, oo Jumal, ja peida nende patud ja pahelisus ning jäledused oma palge eest!

16 Ja taas, mu poeg, on palju aleski ja nende tütreid, kes on jäänud Seriisasse; ja selle osa toiduvarust, mida ei viinud ära laamanlased, vaata, viis ära Senefi sõjavägi ja jättis nad toidupoolist otsides kõikjal ringi hulkuma; ja paljud vanad naised nõrkevad teel ning surevad.

17 Ja sõjavägi, kes on minuga, on nõrk; ja laamanlaste sõjaväed on Seriisa ja minu vahel; ja kõik, kes on põgenenud aAaroni sõjaväe juurde, on langenud nende kohutava julmuse ohvriks.

18 Oo minu rahva kõlvatust! Nad on ilma korrata ja ilma halastuseta. Vaata, mina olen vaid inimene ja mul on vaid inimese jõud ja ma ei suuda enam oma käske maksma panna.

19 Ja nad on saanud tugevaks oma pöörasuses; ja nad on ühtviisi julmad ega heida armu kellelegi, ei vanale ega noorele; ja nad tunnevad heameelt kõigest muust kui see, mis on hea; ja meie naiste ja laste kannatused kogu selle maa palgel ületavad kõik; jah, keel ei suuda seda rääkida ega saa seda kirjutada.

20 Ja nüüd, mu poeg, ma ei peatu enam pikemalt sellel hirmsal vaatepildil. Vaata, sa tunned selle rahva pahelisust, sa tead, et nad on ilma põhimõtteteta ja tundetud; ja nende pahelisus aületab laamanlaste oma.

21 Vaata, mu poeg, ma ei saa soovitada neid Jumalale, ilma et ta mind lööks.

22 Aga vaata, mu poeg, ma soovitan sind Jumalale ja ma loodan Kristusele, et sind päästetakse; ja ma palun Jumalat, et ta ajätaks sind ellu, et näha pealt tema rahva tagasipöördumist tema juurde või nende täielikku hävitamist; sest ma tean, et nad peavad hukkuma, kui nad ei bparanda meelt ega pöördu tagasi tema juurde.

23 Ja kui nad hukkuvad, siis saab see olema nagu jeredlastegi puhul ajendatud nende südamesoovist aotsida verd ja bkättemaksu.

24 Ja kui on nõnda, et nad hukkuvad, me teame, et paljud meie vendadest on aüle läinud laamanlaste poolele ja veel paljud lähevad üle nende poolele; mispärast, kirjuta mõningal määral midagi, kui sulle heidetakse armu ja mina hukkun ega näe sind; ent ma loodan, et ma saan sind varsti näha, sest mul on pühad ülestähendused, mille ma tahan sulle büle anda.

25 Mu poeg, ole ustav Kristuses; ja ärgu need asjad, mida ma olen kirjutanud, kurvastagu sind, et sind surmani maha rõhuda; vaid Kristus tõstku sind üles ja tema akannatused ja surm ja tema ihu näitamine meie isadele ja tema halastus ja pikameelsus ja lootus tema hiilgusele ja bigavesele elule puhaku sinu cmeeles igavesti.

26 Ja Isa Jumala arm, kelle troon on kõrgel taevais, ja meie Issanda Jeesuse Kristuse arm, kes istub tema väe aparemal käel, kuni kõik asjad alistuvad temale, olgu ja jäägu sinuga igavesti! Aamen.