137. osa

Prohvet Joseph Smithile Ohio osariigis Kirtlandi templis 21. jaanuaril 1836 antud nägemus (History of the Church, kd 2, lk-d 380–381). See saadi siis, kui sooritati templianni talitusi, sel määral, kui neid siis ilmutatud oli.

1–6 Prohvet näeb selestilises kuningriigis oma venda Alvinit. 7–9 Ilmutatakse õpetus surnute päästest. 10 Kõik lapsed päästetakse selestilisse kuningriiki.

 aTaevad avanesid meie kohal ja ma nägin Jumala bselestilist kuningriiki ja selle hiilgust, olin ma ckehas või sellest väljas, ei oska ma öelda.

 Ma nägin selle avärava ülimat ilu, kust selle kuningriigi pärijad sisenevad, mis oli nagu ringlevad btulekeeled;

 samuti akiiskavat Jumala trooni, millel olid istet võtnud bIsa ja cPoeg.

 Ma nägin selle kuningriigi kauneid tänavaid, mis nägid välja, nagu oleksid need sillutatud akullaga.

 Ma nägin Isa aAadamat ja bAabrahami, ja oma cisa ja oma dema, oma venda eAlvinit, kes lahkus siitilmast kaua aega tagasi;

 ja ma imestasin, et kuidas on see nii, et ta on saanud apärisosa selles kuningriigis, teades, et ta lahkus sellest elust enne, kui Issand sirutas bteist korda oma käe koguma Iisraeli, ja ta ei olnud cristitud pattude andekssaamiseks.

 Mulle tuli Issanda ahääl, öeldes nõnda: Kõigist, kes on surnud bilma teadmiseta sellest evangeeliumist, kes oleksid selle vastu võtnud, kui neil oleks lubatud jääda, saavad Jumala cselestilise kuningriigi dpärijad;

 samuti kõigist, kes surevad edaspidi ilma sellest teadmata, kes avõtaksid selle vastu kogu oma südamest, saavad selle kuningriigi pärijad;

 sest mina, Issand, amõistan kõikide inimeste üle kohut vastavalt nende btegudele, vastavalt nende südame csoovidele.

 10 Ja ma nägin samuti, et kõik lapsed, kes surevad enne avastutusikka jõudmist, bpäästetakse selestilisse taevariiki.