138. osa

President Joseph F. Smithile Utah’ osariigis Salt Lake Citys 3. oktoobril 1918 antud nägemus. Oma avakõnes Kiriku kaheksakümne üheksandal sügisesel üldkonverentsil, mis peeti 4. oktoobril 1918, teatas president Smith, et ta oli eelnevate kuude jooksul saanud mitmeid jumalikke sõnumeid. Ühe neist, mis puudutas Päästja külaskäiku surnute hingede juurde, kui tema keha hauas lebas, oli president Smith saanud eelmisel päeval. See kirjutati üles koheselt pärast konverentsi lõppu. 31. oktoobril 1918 esitati see nõuandjatele Esimeses Presidentkonnas, Kaheteistkümne Nõukogule ja patriarhile ning see võeti ühehäälselt vastu.

1–10 President Joseph F. Smith mõtiskleb Peetruse kirjutiste ja meie Issanda külaskäigu üle vaimumaailma. 11–24 President Smith näeb õigemeelseid surnuid kogunenuna paradiisi ja Kristuse teenimistööd nende seas. 25–37 Ta näeb, kuidas korraldati evangeeliumi jutlustamine vaimude seas. 38–52 Ta näeb vaimumaailmas Aadamat, Eevat ja paljusid pühasid prohveteid, kes peavad enda vaimuna olemist enne enda ülestõusmist vangistuseks. 53–60 Tänase päeva õigemeelsed surnud jätkavad oma tööd vaimumaailmas.

 Oktoobrikuu kolmandal päeval tuhande üheksasaja kaheksateistkümnendal aastal istusin ma oma toas, amõtiskledes sügavalt pühakirjade üle;

 ja ma mõtisklesin selle suure alepitava ohverduse üle, mille Inimese Poeg tegi maailma blunastamiseks,

 ja Isa ja Poja suure ja imepärase aarmastuse üle, mis avaldus bLunastaja tulekus maailma,

 et tema alepituse läbi ja bkuulekuse kaudu evangeeliumi põhimõtetele võiks inimkond saada päästetud.

 Kui ma nõnda mõtteis olin, pöördusid mu mõtted apostel Peetruse kirjade juurde, mis ta kirjutas aalgsetele pühadele, kes olid laiali bPontoses, Galaatias, Kapadookias ja teistel Aasia aladel, kus pärast Issanda ristilöömist evangeeliumi kuulutati.

 Ma avasin Piibli ja lugesin Peetruse esimese kirja kolmandat ja neljandat peatükki, ja kui ma lugesin, avaldasid mulle tugevat muljet, rohkem kui ealeski varem, järgmised read:

 „On ju ka Kristus kord kannatanud pattude pärast, õige ülekohtuste eest, et ta meid juhiks Jumala juurde, kui ta küll surmati liha poolest, kuid tehti elavaks Vaimu poolt,

 kelles ta ka läks ära ja kuulutas avangisolevaile vaimudele,

 kes muiste ei kuulanud sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, kui ehitati laeva, millel mõned üksikud, see on kaheksa hinge, päästeti läbi vee” (1. Peetruse 3:18–20).

 10 „Sest selleks on ka surnuile kuulutatud evangeelium, et kohus nende üle oleks mõistetud nagu inimeste üle lihas, ent nad elaksid nagu Jumal vaimus” (1. Peetruse 4:6).

 11 Kui ma mõtisklesin nende akirjutatud asjade üle, avati mu arusaamise bsilmad ja Issanda Vaim coli minu peal, ja ma nägin dsurnute vägesid, nii suuri kui väikesi.

 12 Ja ühte kohta oli kogunenud lugematu arv aõiglaste inimeste vaime, kes olid olnud bustavad oma tunnistuses Jeesusest, kui nad elasid surelikkuses;

 13 ja kes olid ohverdanud aohvri Inimese Poja suure ohverduse sarnaselt ja olid oma Lunastaja nime tõttu bkannatanud tagakiusamise all.

 14 Kõik nad olid lahkunud surelikust elust kindla alootusega hiilgavale bülestõusmisele cIsa, Jumala ja tema dAinusündinud Poja, Jeesuse Kristuse earmu läbi.

 15 Ma nägin, et nad olid täidetud arõõmu ja heameelega ning nad rõõmustasid üheskoos, sest nende vabastamise päev oli lähedal.

 16 Nad olid kokku kogunenud, oodates Jumala Poja saabumist avaimumaailma kuulutama nende lunastamist surma bköidikutest.

 17 Nende uinuv põrm pidi ataastatama selle täiuslikul kujul, bluu luu külge ja kõõlused ja liha nende peale, cvaim ja keha ühendatama nõnda, et neid enam kunagi ei lahutata, et nad võiksid saada drõõmu täiuse.

 18 Kui see ääretu rahvahulk ootas ja omavahel vestles, rõõmustades oma surma ahelatest vabastamise tunni üle, ilmus Jumala Poeg, kuulutades avabastust vangidele, kes olid olnud ustavad;

 19 ja seal ta ajutlustas neile igavikulist bevangeeliumi, õpetust ülestõusmisest ja inimkonna lunastamisest nende clangusest ja nende isiklikest pattudest dmeeleparanduse tingimustel.

 20 Aga apaheliste juurde ta ei läinud, ja jumalakartmatute ja nende seas, kes ei parandanud meelt, kes olid bmäärinud ennast, kui nad olid lihas, tema hääl ei kõlanud;

 21 samuti ei näinud tema kohalolekut ega vaadanud tema palet vastuhakkajad, kes lükkasid tagasi muistsete prohvetite tunnistused ja hoiatused.

 22 Seal, kus nemad olid, valitses apimedus, aga õigemeelsete seas oli brahu;

 23 ja pühad rõõmustasid oma alunastuse üle ja langesid bpõlvili ning tunnistasid, et Jumala Poeg on nende Lunastaja ja Vabastaja surmast ja põrgu cahelatest.

 24 Nende palged särasid ja Issanda juuresoleku akirkus oli nende peal, ja nad blaulsid ülistuslaule tema pühale nimele.

 25 Ma imestasin selle üle, sest ma mõistsin, et Päästja veetis umbes kolm aastat teenides juutide ja nende seas, kes on Iisraeli kojast, üritades neile õpetada igavikulist evangeeliumi ja kutsudes neid meelt parandama;

 26 ja ometi, vaatamata tema vägevatele tegudele ja imedele ja tõe kuulutamisele suure aväe ja võimuga oli vaid vähe neid, kes võtsid tema häält kuulda ja rõõmustasid tema kohaloleku üle ning võtsid tema käest vastu pääste.

 27 Kuid tema teenimistöö nende seas, kes olid surnud, piirdus vaid alühikese ajavahemikuga, mis jäi tema ristilöömise ja ülestõusmise vahele;

 28 ja ma imestasin Peetruse sõnade üle – kus ta ütles, et Jumala Poeg jutlustas vangisolevaile vaimudele, kes muiste ei kuulanud sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil – ja kuidas tal oli võimalik jutlustada nendele vaimudele ja teha ära kõik vajalik töö nende seas nõnda lühikese ajaga.

 29 Ja kui ma nõnda imestasin, avati mu silmad ja mu arusaamist avalgustati ja ma mõistsin, et Issand ei läinud ise paheliste ja sõnakuulmatute juurde, kes olid tõe tagasi lükanud, et neid õpetada,

 30 vaid vaata, ta organiseeris oma jõud õigemeelsete seast ja määras aväe ja võimuga riietatud sõnumitoojad ja tegi neile ülesandeks minna välja ja viia evangeeliumi valgus nendele, kes on bpimeduses, nimelt ckõigile inimeste vaimudele; ja nõnda jutlustati evangeeliumi surnutele.

 31 Ja valitud sõnumitoojad läksid välja teadustama Issanda ameelepärast päeva ja kuulutama bvabastust vangidele, kes on ahelates, nimelt kõigile, kes parandavad meelt oma pattudest ja võtavad vastu evangeeliumi.

 32 Nõnda jutlustati evangeeliumi nendele, kes olid asurnud oma pattudes, btundmata tõde, või oma üleastumistes, olles tagasi lükanud prohvetid.

 33 Neile õpetati ausku Jumalasse, meeleparandust pattudest, basenduslikku ristimist pattude candekssaamiseks, käte pealepanemise teel antavat Püha Vaimu dandi

 34 ja kõiki teisi evangeeliumi põhimõtteid, mida neil oli vaja teada, et kohus nende üle oleks amõistetud nagu inimeste üle lihas, ent nad elaksid nagu Jumal vaimus.

 35 Ja nõnda tehti surnute, nii suurte kui väikeste, nii õigemeelsusetute kui ustavate hulgas teatavaks, et lunastus tuli Jumala Poja aristil bohverdamise kaudu.

 36 Nõnda tehti teatavaks, et meie Lunastaja veetis oma aja, mil ta viibis vaimumaailmas, õpetades ja valmistades ette ustavaid aprohvetite hingi, kes olid tunnistanud temast lihas,

 37 et nad võiksid viia lunastuse sõnumi kõikidele surnutele, kelle juurde ta nende avastuhakkamise ja üleastumise tõttu ei võinud minna isiklikult, et ka nemad võiksid tema teenijate teenimistöö kaudu kuulda tema sõnu.

 38 Nende suurte ja vägevate seas, kes olid kogunenud selles ääretus õigemeelsete rahvahulgas, olid Isa aAadam – Elatanu ja kõikide isa –

 39 ja meie auväärne Ema aEeva koos paljude oma ustavate tütardega, kes olid aegade jooksul elanud ja kummardanud tõelist ja elavat Jumalat.

 40 aAabel, esimene bmärter, oli seal ja tema vend cSett, üks vägevatest, kes oli täpselt oma isa Aadama dsarnane.

 41 aNoa, kes hoiatas veeuputuse eest; bSeem, suur cülempreester; dAabraham, ustavate isa; eIisak, fJaakob ja Mooses, Iisraeli suur gseaduseandja;

 42 ja aJesaja, kes kuulutas prohvetlikult, et Lunastaja võiti parandama neid, kel on murtud süda, kuulutama vabastust bvangidele ja cvangistuse lõppu neile, kes on ahelais, olid samuti seal.

 43 Lisaks veel aHesekiel, kellele näidati nägemuses suurt orgu, mis oli täis bkuivanud luid, mis pidid saama kaetud lihaga, tulemaks surnute cülestõusmisel taas esile elavate hingedena;

 44 aTaaniel, kes nägi ette ja ennustas Jumala bkuningriigi rajamist viimsel ajal, mida kunagi enam ei hävitata ega anta teistele inimestele;

 45 aEelija, kes oli koos Moosesega bKirgastamise mäel;

 46 ja prohvet aMalakia – kes tunnistas bEelija tulemisest, kellest ka Moroni rääkis prohvet Joseph Smithile, kuulutades, et ta tuleb enne, kui saabub Issanda suur ja kardetav cpäev – olid samuti seal.

 47 Prohvet Eelija pidi aistutama laste südametesse nende isadele antud tõotused,

 48 mis andis aimu sellest suurest atööst, mida tuleb aegade täiuse bevangeeliumi ajajärgul teha Issanda ctemplites surnute lunastamiseks ja laste dpitseerimiseks oma vanemate külge, et kogu maad ei löödaks needusega ja see ei hävineks tema tulekul.

 49 Kõik nemad ja paljud teised, nimelt aprohvetid, kes elasid nefilaste seas ja tunnistasid Jumala Poja tulekust, olid koos sellel suurel kogunemisel ja ootasid oma vabastamist,

 50 sest surnud pidasid oma avaimu pikka eemalviibimist kehast justkui bvangistuseks.

 51 Neid õpetas Issand ja andis neile aväe tulla esile pärast tema surnuist ülestõusmist, et siseneda tema Isa kuningriiki, et saada seal kroonitud bsurematuse ja cigavese eluga

 52 ja jätkata sestpeale oma töid, nagu Issand oli lubanud, ja saada osa kõikidest aõnnistustest, mis on varuks hoitud nende jaoks, kes teda armastavad.

 53 Prohvet Joseph Smith ning minu isa, Hyrum Smith, Brigham Young, John Taylor, Wilford Woodruff ja teised valitud vaimud, kes ajäeti varuks, tulemaks välja aegade täiusel, et võtta osa baluse panemisest suurele viimse aja tööle,

 54 mis hõlmab templite ehitamist ja neis tehtavaid talitusi asurnute lunastamiseks, olid samuti vaimumaailmas.

 55 Ma panin tähele, et nemad olid ka nende aõilsate ja suursuguste seas, kes bvaliti juba alguses saama Jumala Kiriku juhtideks.

 56 Nimelt juba enne, kui nad sündisid, said nad koos paljude teistega oma esimesed õppetunnid vaimumaailmas ja nad avalmistati ette tulema esile Issanda poolt parajaks arvatud bajal nägema vaeva inimhingede päästeks tema cviinamäel.

 57 Ma nägin, et praeguse evangeeliumi ajajärgu ustavad avanemad, kui nad lahkuvad surelikust elust, jätkavad oma tööd, jutlustades meeleparanduse ja Ainusündinud Poja ohverduse kaudu tuleva lunastuse evangeeliumi nende hulgas, kes on suures surnute vaimude maailmas bpimeduses ja patu ahelais.

 58 Surnud, kes parandavad meelt, alunastatakse kuulekuse kaudu Jumala koja btalitustele,

 59 ja pärast seda, kui nad on kandnud karistust oma üleastumiste eest ja on apestud puhtaks, saavad nad tasu vastavalt oma btöödele, sest nad on pääste pärijad.

 60 Nõnda ilmutati minule nägemus surnute lunastamisest, ja meie Issanda ja Päästja, Jeesuse Kristuse õnnistuse kaudu ma annan tunnistust ja tean, et see kirjapandu on atõene, just nii. Aamen.