Pühakirjad
Moosese 3


3. peatükk

(juuni – oktoober 1830)

Enne, kui kõik asjad olid maisena olemas maa peal, lõi Jumal need vaimselt. Ta loob maa peale esimese inimese, esimese liha. Naine on mehele kohane abiline.

1 Nõnda said avalmis taevas ja maa ning kõik nende bväed.

2 Ja seitsmendal päeval lõpetasin mina, Jumal, oma töö, ja kõik asjad, mis ma olin teinud, ja aseitsmendal päeval ma bpuhkasin kõigist oma töödest, ja kõik asjad, mis ma teinud olin, olid valmis saanud, ning mina, Jumal, nägin, et need on head.

3 Ja mina, Jumal, aõnnistasin seitsmendat päeva ja pühitsesin selle, sest seitsmendal päeval ma puhkasin kõigest oma btööst, mis mina, Jumal, olin loonud ja teinud.

4 Ja nüüd, vaata, ma ütlen sinule, et need on taeva ja maa tekkimise etapid, kui need loodi päeval, mil mina, Jumal, tegin taeva ja maa,

5 ja kõik väljapõõsad aenne, kui need olid maa peal, ja kõik väljarohu enne, kui see kasvas. Sest enne, kui need asjad, millest ma rääkisin, olid maisena maa palgel, blõin mina, Jumal, need kõik cvaimselt. Sest mina, Issand Jumal, ei olnud lasknud maa palge peale sadada vihma. Ja mina, Issand Jumal, olin dloonud kõik inimlapsed, ja veel mitte inimest emaad viljelema, sest et ma flõin nad gtaevas ja maa peal polnud veel liha, ega ka vees ega õhus.

6 Aga mina, Issand Jumal, rääkisin, ja maast tõusis audu ning kastis kogu maapinda.

7 Ja mina, Issand Jumal, moodustasin inimese maa apõrmust ja puhusin tema sõõrmetesse eluhinguse; ja binimene sai elavaks chingeks, desimeseks lihaks maa peal, samuti esimeseks inimeseks; ometi olid kõik asjad loodud varem, aga nad olid loodud vaimselt ja tehtud minu sõna järgi.

8 Ja mina, Issand Jumal, istutasin aia läänepoole aEedenisse ja sinna ma panin inimese, kelle ma olin kujundanud.

9 Ja mina, Issand Jumal, lasin maast maisena kasvada kõikidel puudel, mis on inimesele meeldivad vaadata; ja inimene võis neid näha. Ja ka need said elavateks hingedeks. Sest päeval, mil ma need lõin, olid need vaimsed, sest need jäid neisse piiridesse, kus mina, Jumal, need lõin, jah, nimelt kõik asjad, mis ma valmistasin inimesele kasutamiseks; ja inimene nägi, et see on toiduks hea. Ja mina, Issand Jumal, istutasin rohuaia keskele ka aelupuu ja samuti hea ja kurja tundmise bpuu.

10 Ja et aeda kasta, lasin mina, Issand Jumal, Eedenist välja voolata jõel; ja sealt see hargnes ning jagunes aneljaks.

11 Ja mina, Issand Jumal, nimetasin esimese Piisoniks, ja see voolab ümber kogu Havilamaa, kuhu mina, Jumal, lõin palju kulda;

12 ja selle maa kuld oli hea ja seal leidus bedolavaiku ja karneoolikive.

13 Ja teist jõge kutsuti Giihoniks; seda, mis voolab ümber kogu Etioopiamaa.

14 Ja kolmanda jõe nimi oli Hiddekel; see, mis voolab Assurist idapoole. Ja neljas jõgi oli Frat.

15 Ja mina, Issand Jumal, võtsin inimese ja panin tema Eedeni aeda, seda harima ja selle eest hoolitsema.

16 Ja mina, Issand Jumal, käskisin inimest, öeldes: Igast aia puust võid sa vabalt süüa,

17 aga hea ja kurja tundmise puust, sellest sa süüa ei või; siiski sa võid ise avalida, sest nõnda on sinule antud; aga pea meeles, et ma keelan selle ära, sest et bpäeval, mil sa sellest sööd, tuleb sul tõesti csurra!

18 Ja mina, Issand Jumal, ütlesin oma aAinusündinule, et inimesel ei ole hea olla üksi, mispärast ma teen temale bkohase abilise.

19 Ja mina, Issand Jumal, moodustasin maapinnast kõik väljaloomad ja kõik taevalinnud ning käskisin neil tulla Aadama juurde, et näha, kuidas ta neid nimetab; ja ka nemad olid elavad hinged, sest et mina, Jumal, puhusin nende sõõrmetesse elu hinguse ja käskisin, et kuidas iganes Aadam igat elusolendit kutsub, see saagu selle nimeks.

20 Ja Aadam pani nime kõigile elajatele ja taevalindudele ja kõigile väljaloomadele, aga mis puutub Aadamasse, siis temale ei leidunud abilist, kes oleks talle kohane.

21 Ja mina, Issand Jumal, lasin raskel unel langeda Aadama peale ja ta uinus, ja ma võtsin ühe tema küljeluudest ja sulgesin selle koha lihaga;

22 ja sellest küljeluust, mille mina, Issand Jumal, olin võtnud mehest, tegin ma anaise, ja ma tõin ta mehe juurde.

23 Ja Aadam ütles: See, ma tean, on nüüd luu minu luust ja aliha minu lihast; teda peab kutsutama Naiseks, sest et ta on mehest võetud.

24 Seepärast jätab mees maha oma isa ja oma ema ning ahoiab oma naise poole, ja nemad on siis büks liha.

25 Ja nad mõlemad olid alasti, mees ja tema naine, ja nad ei häbenenud mitte.