1 Ja sündis, et Eenok jätkas oma kõnet, öeldes: Vaata, meie isa Aadam õpetas neid asju, ja paljud on uskunud ja saanud Jumala ^apoegadeks, ja paljud ei ole uskunud ning on hukkunud oma pattudes ja piineldes ootavad ^bhirmuga Jumala raevu tulise meelepaha väljavalamist nende peale.

2 Ja sellest ajast alates hakkas Eenok prohvetlikult kuulutama, öeldes rahvale: Kui ma teel olin ja seisin paigas nimega Mahuja ning hüüdsin Issanda poole, tuli taevast hääl, mis ütles: Pöördu teelt ja mine Siimeoni mäele!

3 Ja sündis, et ma pöördusin teelt ja läksin üles mäe otsa, ja kui ma seisin mäe otsas, nägin ma taevaid avatuna, ja ma olin riietatud ^ahiilgusega;

4 ja ma nägin Issandat ja ta seisis minu palge ees ning rääkis minuga, just nagu inimene räägib teisega ^anäost näkku; ja ta ütles minule: ^bVaata, ja ma näitan sinule maailma paljude põlvede jooksul.

5 Ja sündis, et ma nägin Suumi orus, ennäe, suurt rahvast, kes elas telkides, kes oli Suumi rahvas.

6 Ja Issand ütles mulle jälle: Vaata, ja ma vaatasin põhja poole ning ma nägin Kaanani rahvast, kes elas telkides.

7 Ja Issand ütles mulle: Kuuluta prohvetlikult! Ja ma kuulutasin prohvetlikult, öeldes: Vaata, see Kaanani rahvas, keda on arvukalt, läheb võitlusridades välja Suumi rahva vastu ning surmab nad, nii et nad hävitatakse täielikult; ja Kaanani rahvas jaguneb üle maa, ning maa saab olema lage ja viljatu ja ükski teine rahvas peale Kaanani rahva ei asu sinna elama;

8 sest vaata, Issand neab maa suure kuumusega ja see jääb alatiseks lagedaks. Ja kõigi Kaanani laste peal oli ^amust värvus, nõnda et kõik rahvas neid põlgas.

9 Ja sündis, et Issand ütles mulle: Vaata, ja ma vaatasin ning nägin Saaronimaad ja Eenokimaad ja Omnerimaad ja Heenimaad ja Seemimaad ja Haanerimaad ja Hanannihamaad ning kõiki nende elanikke.

10 Ja Issand ütles mulle: Mine selle rahva juurde ja ütle neile: ^aParandage meelt, et ma ei peaks tulema välja ja lööma neid needusega ja et nad ei sureks.

11 Ja ta andis mulle käsu, et mul tuleb ^aristida Isa ja ^barmu ning tõde täis Poja ja ^cPüha Vaimu nimel, kes annab tunnistust Isast ja Pojast.

12 Ja sündis, et Eenok kutsus jätkuvalt kõike rahvast meelt parandama, välja arvatud Kaanani rahvast.

13 Ja Eenoki ^ausk oli niivõrd suur, et ta juhtis Jumala rahvast, ja nende vaenlased kogunesid nende vastu võitlema; ja tema rääkis Issanda sõna ja maa värises ning ^bmäed põgenesid, just nagu ta käskis, ja ^cveejõed pöördusid kõrvale oma sängist ning kõnnumaalt oli kuulda lõvide möirgeid; ja kõik rahvad kartsid väga, nõnda ^dvõimas oli Eenoki sõna ja nõnda suur oli kõne vägi, mille Jumal oli temale andnud.

14 Ka maa tõusis üles meresügavusest, ja Jumala rahva vaenlaste kartus oli nii suur, et nad põgenesid ja seisid kaugel eemal ning läksid maale, mis tõusis üles meresügavusest.

15 Ja ka maa ^ahiiglased seisid kaugel eemal; ja needus läks välja kõige rahva peale, kes Jumala vastu võitlesid;

16 ja sellest ajast peale olid nende seas sõjad ja verevalamine; aga Issand tuli ja elas koos oma rahvaga, ja nad elasid õigemeelsuses.

17 Issanda ^akartus oli kõigi rahvaste peal, nõnda suur oli Issanda hiilgus, mis oli tema rahva peal. Ja Issand ^bõnnistas maad, ja nad olid õnnistatud mägedel ja kõrgetes paikades, ja nad õitsesid.

18 Ja Issand nimetas oma rahva ^aSiioniks, sest neil oli ^büks süda ja üks meel ning nad elasid õigemeelsuses; ja nende seas ei olnud ühtegi vaest.

19 Ning Eenok jätkas jutlustamist Jumala rahvale õigemeelsuses. Ja tema päevil sündis, et ta ehitas linna, millele ta pani nimeks Pühaduse Linn, nimelt Siion.

20 Ja sündis, et Eenok rääkis Issandaga ja ta ütles Issandale: ^aSiion elab tõesti igavesti turvaliselt. Aga Issand ütles Eenokile: Siioni ma olen õnnistanud, kuid ülejäänud inimesed ma olen neednud.

21 Ja sündis, et Issand näitas Eenokile kõiki maa elanikke, ja ta nägi, ja ennäe, Siion ^avõeti aja jooksul üles taevasse. Ja Issand ütles Eenokile: Vaata, minu alaline elupaik.

22 Ja Eenok nägi ka ülejäänud inimesi, kes olid Aadama pojad, ja nad olid kogu Aadama seemne segu peale Kaini seemne, sest Kaini seeme olid ^amustad ja neil ei olnud nende seas kohta.

23 Ja pärast seda, kui Siion üles ^ataevasse võeti, ^bnägi Eenok, ja ennäe, tema ees olid ^ckõik maa rahvad;

24 ja põlvkond möödus põlvkonna järel; ja Eenok oli kõrges ja üles ^atõstetud, nimelt Isa ja Inimese Poja rüpes; ja vaata, Saatana võim oli kogu maa palgel.

25 Ja ta nägi taevast alla laskuvaid ingleid ja ta kuulis häält valjusti ütlemas: Häda, häda maa elanikele!

26 Ja ta nägi Saatanat, ja tema käes olid vägevad ^aahelad ja need katsid terve maa palge ^bpimedusega, ja ta vaatas üles ja naeris ning tema ^cinglid rõõmustasid.

27 Ja Eenok nägi taevast alla laskuvaid ^aingleid, kes ^btunnistavad Isast ja Pojast; ja Püha Vaim langes paljude peale ja need tõmmati taeva väega üles Siionisse.

28 Ja sündis, et taeva Jumal vaatas ülejäänud inimeste peale ja ta nuttis; ja Eenok andis tunnistust sellest, öeldes: Kuidas on see nõnda, et taevad nutavad ja valavad pisaraid nagu mägedele sadav vihm?

29 Ja Eenok ütles Issandale: Kuidas on see nõnda, et sina saad ^anutta, sest sina oled ju püha ja kogu igavikust kogu igavikuni?

30 Ja kui inimesel oleks võimalik kokku lugeda kõik maa osakesed, jah, miljonite sellesarnaste ^amaade omad, poleks see arv mitte ligilähedanegi sinu ^bloodute hulgale; ja sinu eesriided on ikka veel ette tõmmatud; ja ometi oled sa seal, ja sinu rüpp on siin; ja sina oled ka õiglane, sa oled halastav ja lahke igavesti;

31 ja kõigi oma loodute hulgast oled sa võtnud Siioni omaenda rüppe igavesest ajast igaveseks; ja vaid ^arahu, ^bõiglus ja ^ctõde on sinu trooni asupaigas; ja sinu palge eest lähtub halastus ja sellel ei ole lõppu; kuidas saad sina nutta?

32 Issand ütles Eenokile: Vaata neid oma vendi, nad on minu enda ^akätetöö ja päeval, mil ma nad lõin, andsin ma neile nende ^barusaamise; ja Eedeni rohuaias andsin ma inimesele ^cvalikuvabaduse;

33 ja ma olen öelnud sinu vendadele ja andnud ka käsu, et neil tuleb üksteist ^aarmastada ja et neil tuleb valida mind, oma Isa; aga vaata, nad on südametud ja nad vihkavad omaenese verd;

34 ja minu pahameele ^atuli on süttinud põlema nende vastu ja oma kuumas meelepahas saadan ma nende peale ^bveeuputuse, sest minu tuline viha on süttinud nende vastu.

35 Vaata, mina olen Jumal, minu nimi on Pühaduse ^aInimene, minu nimi on Nõuande Inimene ja minu ^bnimi on ka Lõputu ja Igavene.

36 Mispärast, ma võin sirutada välja oma käed ja hoida oma käes kõiki looduid, kelle ma olen teinud, ja minu ^asilm võib nad ka läbistada, ja kõige minu kätetöö hulgas pole olnud nii suurt ^bpahelisust, kui on sinu vendade seas.

37 Kuid vaata, nende pattude eest nõutakse vastust nende isade käest; Saatan saab nende isaks ja viletsus nende saatuseks; ja kõik taevad nutavad siis nende kohal, nimelt kogu minu kätetöö; mispärast, kas taevad ei peaks siis nutma, nähes, kuidas nad kannatavad?

38 Aga vaata, need, kelle peal su silmad on, hukkuvad veeuputuses; ja vaata, ma panen nad kinni; ma olen nendele valmistanud ^avangla.

39 Ja ^asee, kelle ma olen välja valinud, on palunud minu palge ees. Mispärast, ta kannatab nende pattude pärast, kuivõrd nad parandavad meelt päeval, mil mu ^bVäljavalitu pöördub tagasi minu juurde, ja kuni selle päevani on nad ^cpiinas;

40 mispärast, taevad nutavad selle pärast, jah, ja kogu minu kätetöö.

41 Ja sündis, et Issand rääkis Eenokile ning jutustas Eenokile kõikidest inimlaste tegemistest, mispärast Eenok sai teada ja ta vaatas nende pahelisust ja nende viletsust ning nuttis ja sirutas välja oma käed, ja tema ^asüda paisus suureks kui igavik ja tema sisemus täitus kaastundega; ja kogu igavik vappus.

42 Ja Eenok nägi ka ^aNoad ja tema ^bperekonda, et kõikide Noa poegade järeltulev sugu päästetakse ajaliku päästega;

43 mispärast, Eenok nägi, et Noa ehitas ^alaeva ja et Issand naeratas sellele ja hoidis seda omaenda käes, kuid ülejäänud pahelistele tuli veeuputus ja neelas nad ära.

44 Ja kui Eenok seda nägi, tundis ta hinges kibedust ja nuttis oma vendade pärast, ja ta ütles taevastele: ^aMiski ei saa mind lohutada! Kuid Issand ütles Eenokile: Ülenda oma süda ja ole rõõmus, ja vaata!

45 Ja sündis, et Eenok vaatas ja ta nägi kõiki maa perekondi alates Noast, ja ta hüüdis Issanda poole, öeldes: Millal tuleb Issanda päev? Millal valatakse Õigemeelse veri, et kõik need, kes kurvastavad, võiksid saada ^apühitsetud ja saada igavese elu?

46 Ja Issand ütles: See juhtub aegade ^akeskpaigas, pahelisuse ja kättemaksu päevadel.

47 Ja vaata, Eenok nägi Inimese Poja tulemise, nimelt lihas tulemise päeva; ja tema hing rõõmustas, öeldes: Õigemeelne on üles tõstetud ja ^aTall on tapetud maailma rajamisest peale, ja usu kaudu olen mina Isa rüpes, ja vaata, ^bSiion on koos minuga!

48 Ja sündis, et Eenok vaatas ^amaad ja ta kuulis selle sisemusest tulevat häält, mis ütles: Häda, häda mulle, kes ma olen inimeste ema; ma olen valudes, ma olen väsinud oma laste pahelisusest! Millal ma saan ^bpuhata ja millal mind puhastatakse ^croojasusest, mis on minust välja läinud? Millal mu Looja pühitseb mind, et ma võiksin puhata ja minu palgel asuks mõnda aega õigemeelsus?

49 Ja kui Eenok kuulis maad leinamas, ta nuttis ja hüüdis Issanda poole, öeldes: Oo Issand, ehk sa tunneksid maale kaasa? Ehk sa õnnistaksid Noa lapsi?

50 Ja sündis, et Eenok jätkas Issanda poole hüüdmist, öeldes: Ma palun sind, oo Issand, sinu Ainusündinu, nimelt Jeesuse Kristuse nimel halasta Noa ja tema seemne peale, et maad ei kataks enam kunagi veeuputus.

51 Ja Issand ei suutnud keelduda, ja ta tegi Eenokiga lepingu ning vandus temale vandega, et ta peatab ^aveeuputuse; et ta võiks pöörduda Noa laste poole;

52 ja ta saatis välja muutmatu korralduse, et nii kaua, kuni püsib maa, leitakse tema seemne ^ajääk alati olevat kõigi rahvaste seas;

53 ja Issand ütles: Õnnistatud on see, kelle seemne kaudu tuleb Messias; sest tema ütleb: Mina olen ^aMessias, Siioni ^bKuningas, Taeva ^cKalju, taeva, mis on avar kui igavik; kes iganes tuleb väravasse ja ^dronib üles mööda mind, ei lange ealeski; mispärast, õnnistatud on need, kellest ma olen rääkinud, sest nad tulevad välja igavikulise rõõmu ^elauludega.

54 Ja sündis, et Eenok hüüdis Issanda poole, öeldes: Kui Inimese Poeg tuleb lihas, kas maa saab siis puhata? Ma palun sind, näita mulle neid asju.

55 Ja Issand ütles Eenokile: Vaata! Ja ta vaatas ning nägi, et ^aInimese Poeg oli üles ^bristile tõstetud inimeste kombe kohaselt;

56 ja ta kuulis valju häält, ja taevad kaeti eesriidega, ja kõik Jumala loodud leinasid, ja maa ^aoigas, ja kaljud rebenesid, ja pühad ^btõusid üles ning said ^ckroonitud Inimese Poja ^dparemal käel hiilguse kroonidega;

57 ja kõik need ^avaimud, kes olid ^bvangistuses, tulid välja ja seisid Jumala paremal käel, ja ülejäänud jäid pimeduse ahelatesse kuni suurpäeva kohtumõistmiseni.

58 Ja Eenok nuttis taas ja hüüdis Issanda poole, öeldes: Millal saab maa puhata?

59 Ja Eenok nägi, et Inimese Poeg läks üles Isa juurde; ja ta hüüdis Issanda poole, öeldes: Kas sa ei tule enam maa peale tagasi? Sest kuna sa oled Jumal ja ma tunnen sind ja sa oled vandunud mulle ja käskinud mind, et mul tuleb küsida sinu Ainusündinu nimel; sina oled mind teinud ja andnud mulle õiguse sinu troonile, ja seda mitte minu enda tõttu, vaid sinu enda armu kaudu; mispärast, ma küsin sinu käest, et kas sa ei tule enam maa peale tagasi.

60 Ja Issand ütles Eenokile: Nii tõesti, kui ma elan, ma tulen ^aviimsel ajal, pahelisuse ja kättemaksu päevadel, täitma vannet, mille ma olen sinule andnud Noa laste kohta;

61 ja tuleb päev, mil maa saab ^apuhata, aga enne seda päeva ^bpimenevad taevad ning pimeduse ^cloor katab maa; ja taevad vappuvad ja maa samuti; ja inimlaste seas on siis suured katsumused, kuid oma rahvast ma ^dhoian;

62 ja ma saadan taevast alla ^aõigemeelsuse ja ^bmaa seest välja ^ctõe – ^dtunnistama minu Ainusündinust, tema ülestõusmisest surnuist, jah, ja samuti kõikide inimeste ^eülestõusmisest; ja ma lasen õigemeelsusel ja tõel söösta tulvana üle terve maa, et ^fkoguda maa neljast ilmakaarest kokku minu äravalitud, paika, mille ma siis valmistan, Pühasse Linna, et minu rahvas võiks vöötada oma niuded ja oodata minu tuleku aega, sest et seal saab olema minu pühamu ja seda kutsutakse Siioniks, ^gUueks Jeruusalemmaks.

63 Ja Issand ütles Eenokile: Siis kohtud sina ja kogu sinu ^alinn seal nendega, ja me võtame nad oma rüppe ning nad näevad meid, ja meie langeme neile kaela ja nemad langevad meile kaela ning me anname üksteisele suud;

64 ja seal saab olema minu asupaik, ja selleks on Siion, kes tuleb välja kõigi loodute hulgast, kelle ma olen teinud, ja ^atuhande aasta jooksul saab maa ^bpuhata.

65 Ja sündis, et Eenok nägi Inimese Poja ^atulemise päeva viimsel ajal, mil ta tuleb tuhandeks aastaks maale õigemeelsuses elama;

66 aga enne seda päeva nägi ta paheliste seas palju katsumusi, ja ta nägi ka merd, et see oli rahutu, ja inimeste südamed ^alõid araks, oodates hirmuga Kõikvõimsa Jumala ^bkohtuotsuseid, mis peavad pahelistele osaks saama.

67 Ja Issand näitas Eenokile kõiki asju kuni maailma lõpuni välja, ja ta nägi õigemeelsete päeva, nende lunastamise tundi, ja sai ^arõõmu täiuse.

68 Ja kõiki ^aSiioni päevi oli Eenoki päevil kolmsada ja kuuskümmend viis aastat.

69 Ja Eenok ning kogu tema rahvas ^akõndisid koos Jumalaga ja ta elas Siioni hulgas; ja sündis, et Siionit ei olnud enam, sest Jumal võttis selle ära omaenda rüppe; ja sellest levis ütlus: Siion on ära läinud.