Hea, parem, parim

2007. aasta oktoobris toimunud üldkonverentsil rääkis vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tegevustest, mis on head, paremad ja parimad. Kui ta rääkis laste aja üleplaneerimisest, tundsin end süüdlasena ja hakkasin toolil nihelema.

Teadsin, et tegelesin liiga paljude asjadega. Mängisin kooliteatris, olin valinud endale koolis rasked ainekursused ja lõin kaasa veel mitmes tegevuses. Ma ei osalenud ustavalt Noorte Naiste üritustel ja pühapäeviti olin närvis, kas jõuan mõned koolitööd veel viimasel minutil valmis. Pillimäng ja koolilehe toimetamine olid kaotanud oma võlu ja muutunud tööks.

Vanem Oaksi kõne pani mind oma ajakava tõsiselt üle vaatama. Minu tegevused olid head, kuid neid oli liiga palju. Pidin valima neist parimad. Püüdes jõuda otsusele, millest loobuda, mõistsin, et parim eelistus kõigi jaoks on Jeesuse Kristuse evangeelium. Kirjutasin nimekirja algusesse palve ja pühakirjade uurimise ning sellest ajast alates on minu elu kulgenud palju ladusamalt.

Vanem Oaks õpetas mulle, et kui teeme kõigepealt seda, mida Issand tahab, et me teeksime, asetub ka kõik muu kenasti paika. Kui uurin pühakirju enne, kui hakkan mängima, või isegi enne koolitööde tegemist, saavad kõik tähtsad asjad tehtud. Seades Issanda oma elus esimesele kohale, mitte aga lisades Teda muudele toimingutele, on minu ellu tulnud rohkem rahu ja ma suudan rohkem.

Nüüd kuulan suure hoolega üldkonverentsidel antavaid nõuandeid!